Euroopa Kohus tegi mitu inimõiguste jaoks olulist lahendit

Euroopa Kohus otsustas esmaspäeval mitu olulist kaasust, mis puudutavad väljendusvabadust, privaatsust internetis ja varjupaigaõigust.

Õigus varjupaigale: Torubarovi kaasuses (C‑556/17) oli küsimuse all siseriikliku kohtu pädevus ise varjupaigataotlejale rahvusvaheline kaitse anda. Ungaris, nagu ka Eestis, ei saa kohtud varjupaiga andmise otsuseid teha. Kui ametnike tehtud otsus edukalt kohtus vaidlustatakse, siis peavad ametnikud tegema uue otsuse. Ungaris juhtus aga Venemaa dissidendi ja ärimehe Alekszij Torubaroviga nii, et kuigi kohus oli Ungari varjupaigaametnike otsused tühistanud, ei nõustunud ametnikud siiski pagulasstaatust andma. Euroopa Kohus tegi nüüd kohtu ja haldusorganite vahelisele ping-pongi mängule lõpu ja otsustas, et juhul kui varjupaigaotsuseid tegev ametkond keeldub kohtu otsust täitmast ja uusi asjaolusid ei ilmne, saab kohus ise varjupaigataotlejale rahvusvahelise kaitse andmise otsuse teha. Seda isegi juhul kui siseriiklik õigus kohtule sellist pädevust ei anna.

Privaatsus: Fashion ID kohtuasjas (C-40/17) leidis kohus, et kui veebilehe haldaja on lisanud lehele mooduli, mis võimaldab isikuandmeid koguda ja edastada, siis vastutab ta selle tegevuse kooskõla eest isikuandmete kaitse reeglitega koos mooduli pakkujaga. Antud kaasus puudutas Saksamaa veebipoodi, mis oli lisanud oma lehele Facebooki Meeldib-nupud. Iga kord kui lehte külastatakse, saadetakse Facebookile külastaja kohta isikuandmeid, isegi kui ta ei ole Facebookiga liitunud. Otsus tähendab, et kõik veebilehed, kus on sarnased võimalused, peavad veebilehe külastajat sellisest isikuandmete kogumisest ja edastamisest teavitama ning vajadusel küsima selleks nõusoleku enne lehe külastamist. Kuna see võib veebilehe kasutusmugavust häirida, valivad lehtede haldajad tõenäoselt nuppude eemaldamise ning see vähendab veidi Facebooki jt sotsiaalmeediahiiglaste isikuandmete kogumise haaret netis.

Väljendusvabadus: Spiegel Online kaasuses (C‑516/17) leidis Euroopa Kohus, et kui ajakirjandusväljaanded kajastavad päevakajalisi uudiseid, ei pea nad põhimõtteliselt autoriõiguse omaniku käest materjali avaldamiseks eelnevat nõusolekut küsima, sest intellektuaalomandi õigus ei ole piiramatu ning seda tuleb tasakaalustada väljendus- ja teabevabadusega. Muidugi tuleb autorlus jätkuvalt välja tuua ning tegemist peab olema informeeriva eesmärgiga. Antud juhtum puudutas Saksamaa poliitikut, kes oli Spiegel Online kohtusse kaevanud seoses tema enda pseudonüümi all kunagi ammu kirjutatud pedofiilia dekriminaliseerimist pooldava teksti avaldamisega. Samuti leidis kohus, et mujal internetis leiduva sisu tsiteerimine koos hüperlingiga allikale on samuti ajakirjandusväljaannete jaoks lubatud.

Euroopa Kohtu eelotsusmenetluse lahendid tõlgendavad Euroopa Liidu õigust kui siseriiklikud kohtud arutluse all olevates asjades tõlgendamist vajavaid küsimusi näevad ja need Euroopa Kohtule edastavad. Eelotsuseid ei saa vaidlustada ega edasi kaevata ning nendes antud tõlgendused on kohustuslikud nii liikmesriikidele kui nende elanikele ja juriidilistele isikutele.

Kuna oled siin...

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Aruanne “Inimõigused Eestis 2018-2019” tuleb peagi! Selleks, et aruanne 10. detsembril ilmuda saaks, on meil vaja veel sinu toetust. Inimõigused kuuluvad kõigile ja meie soov on, et inimesed oleksid Eesti olukorrast teadlikud. Toeta teadmiste levikut.

Annetan
#inimoigused