Magistrikraadiga, erialase töökogemusega Merike Kaunissaare kandideeris eelmisel aastal tööle Tartu linnavalitsusse. Hoolimata pikast erialasest töökogemusest, mis nähtus CV-st, põhjalikust motivatsioonikirjast ja omandamisel doktorikraadist, ei kutsutud Kaunissaaret isegi vestlusele. 60- aastane naine kahtlustab ealist diskrimineerimist ning on Tartu Linnavalitsuse segase värbamisprotsessi tõttu Eesti Inimõiguste Keskuse abil kohtusse kaevanud.
Segane värbamisprotseduur ja vastuoluline info
Merike Kaunissaare kandideeris 2018. aasta aprillis Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonda linnakujunduse vanemspetsialisti tähtajalisele teenistuskohale. Sama aasta mais sai Kaunissaare Linnavalitsusest lühivastuse, milles teavitati, et ta ei osutunud valituks.
Seejärel palus naine täpsemat teavet ning tuua esile punktid, mille osas ta ei kvalifitseerunud. Juunis sai Kaunissaare vastuse personalispetsialistilt, kus konkreetset vastust tema küsimusele ei antud. LV vastas, et konkursile esitas kandideerimisavalduse mitu tugevat kandidaati, kuid pakkumises oli üks koht. “Vestlusele valiti kandidaadid avaldusele juurde lisatud sisuka ja köitva motivatsioonikirja, elulookirjelduse ning kuulutuses välja toodud eelduste põhjal. Lõpliku valiku tegemisel lähtusime lisaks ka tööintervjuust. Kõige eelneva koosmõjus selgus meie jaoks sobivaim kandidaat, kellele tegime ka koostööpakkumise.“
Naine kahtlustas, et kandidatuur jäeti kõrvale vanuse tõttu ja esitas järelpäringu ka võrdõigusvolinikule. Juunis päris kaebaja uuesti, miks teda intervjuule ei kutsutud. Linnavalitsus kinnitas, et linnakujunduse vanemspetsialisti konkurss oli üheetapiline, eelvaliku vooru kui sellist ei toimunud ning vestlusele paluti eelkõige kandidaadid, kellele sooviti täiendavaid küsimusi esitada. Lisaks märgiti, et kaebajat ei pidanud nad vajalikuks vestlusele kutsuda, kuna too esitas põhjaliku motivatsioonikirja, tema teadustöö on oluliselt laiem kui teistel kandidaatidel ning ta on oma seisukohti avaldanud arvamusartiklites. Lõplikku valikut tehes tugineti väidetavalt kandidaatide väljendatud arusaamadele linnakujunduse valdkonnas. Kaebajale ei antud aga võimalust väljendada oma ideid linnakujunduse valdkonnas võrdselt teiste kandidaatidega, kuna teda vestlusele ei kutsutud. Hiljem aga väideti, et vestlusele kutsuti põhjaliku motivatsioonikirja alusel. Nii jäi mulje segasest ja ebaõiglasest värbamisprotsessist.
Kohustus tagada võrdne kohtlemine
Juhtumiga tegeleb Eesti Inimõiguste Keskuse toel jurist Merle Labrant NVV õigusbüroost, kel on pikk kogemus võrdse kohtlemise kaasustes. “Värbamisprotsessid peavad igas etapis välistama igasuguse diskrimineerimise vanuse alusel, olema läbipaistvad ning ausad. Diskrimineerimine loob pinnase ebaausaks konkurentsiks ning inimõiguste rikkumiseks, “ märgib Albrant.
Kaunissaare pöördus ka Õiguskantsleri poole, kellelt sai vastuse, kus kinnitati avaliku sektori asutuse kohustust tagada töö- ja värbamisprotsessid, mille tulemusena leitakse parim töötaja. “On avalikes huvides, et avalikke ameteid täidaksid võimalikult kompetentsed isikud. Seetõttu tuleb ametnikuks nimetada isik, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused võimaldaksid teenistusülesandeid täita parimal võimalikul viisil (nn parima printsiip). Ametikohale asumise ettepanek tehakse kandidaadile, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad enim teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele (ATS § 18 lg 3),” märkis Õiguskantsler ametlikus vastuses.
Albranti sõnul oli esimeseks küsimuseks selle juhtumiga tutvudes, kas diskrimineerimine toimus teadlikult või teadmatusest. “Kui teadmatusest, siis kohaliku omavalitsuse teadmatus võrdse kohtlemise valdkonnas ei ole vabandatav ega lubatav. Kohalikul omavalitsusel on seadusest tulenev kohustus tagada võrdne kohtlemine ning minu hinnangul ka lisaks moraalne kohustus anda positiivset eeskuju võrdse kohtlemise edendamisel.”
Õiguskantsler osutas vajadusele põhjendada mittevalitule adekvaatselt ja sisuliselt ametikohast kõrvalejäämist. “Haldusorgan peab esitama konkreetsed põhjendused, miks eelistati valitud kandidaati. Põhjendusest peab selguma, kuidas valikuprotsessis kaalukeeleks osutunud asjaolud seonduvad ametikohal täidetavate ülesannetega.”
Ealine diskrimineerimine on Eestis levinud probleem
Merike Kaunissaare ise soovib juhtumiga pöörata tähelepanu laialt levinud teemale ning kogenud inimeste kõrvalejätmisele tööturul. “Näen enda ümber pidevalt, et minuealistele avaldatakse survet. “Mine parem ise ära, noored tahavad ka seda ametit pidada!” Üle 50-aastast ei hakata mitmetes kohtades töölevõtul kaalumagi – tema kvalifikatsioon on aegunud ja kogemused ei maksa midagi. Eesti on aga õigusriik ametliku tööeaga 65 eluaastat ja enamik inimesi on ses vanuses täie töövõime juures. Erapooliku ja eelarvamuslikult kallutatud omavoliga ei saa leppida,” kommenteerib ta juhtunut.
Kari Käsper Eesti Inimõiguste Keskusest on seisukohal, et olenemata vanusest, tuleb värbamisel teha valik ainult pädevuse ja oskuste järgi, mitte eelarvamustest lähtuvalt. “Diskrimineerimisest kaotavad kõik: inimese enda väärikus, tööandja, kuna ta ei saa endale pädevaimat töötajat ning lõpuks ühiskond, kuna inimesed ei saa töötada seal, kus nende võimed kõige paremini realiseeruvad.” Igasugune diskrimineerimine töökohal on lubamatu ja kahetsusväärne. Sel teemal peaksid avaliku sektori asutused olema heaks eeskujuks ning lähtuma kõigis oma protseduurides võrdse kohtlemise ja inimõiguste põhimõtetest. Sestap on otsustatud Merikest kohtusse pöördumisel toetada ning teemat ka laiemas avalikkuses tõstatada.
Eestis on tehtud mitmeid põhjalikke tööjõu uuringuid ja on selgunud, et sagedamini kannatab ebavõrdse kohtlemise all noorem (15-19 aastased) ja vanem tööjõud, vanuses 50+ aastat. Seda näitas ka 2018 Eesti Inimõiguste Keskuse poolt tellitud ja Avatud Ühiskonna Instituudi poolt teostatud uuring. Uuringu tulemuste kohaselt oli levinuim põhjus, mis võib esile kutsuda ebavõrdset kohtlemist tööl, vanus. Stereotüüpne mõtlemine annab tugeva baasi ja motivatsiooni vanemaealise töötajaskonna tõrjumiseks ja ealiseks diskrimineerimiseks.
Keskus vajab Kaunissaare kaasusega edasi liikumiseks annetajate toetust. Kõik meie diskrimineerimisega seotud kaasused jõuavad kohtusse tänu meie annetajatele. Kaasust saad toetada siin.
Vaata ja loe Kanal 2 saate Radari pikemat lugu Merike Kaunissaare kaasusest.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan