Muremõtted Euroopa tuleviku kohta

Egert Rünne ja Kari Käsper osalesid 13-14. veebruaril Viinis Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uuringute võrgustiku koordinaatorite esimesel kohtumisel. Koordinaatori roll on tagada ametile Eesti kohta usaldusväärsed, objektiivsed ja võrreldavad sotsiaal-õiguslikud andmed põhiõiguste teemadel. Järgnevad neli aastat on see roll Eestis Inimõiguste Keskusel ja Praxisel. Alljärgnevalt saab lugeda Egerti muljeid kohtumisest.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti multidistsiplinaarse uuringute võrgustiku FRANET ekspertkohtumine tundub esmapilgul olevat kuiv ning ohtra kohviga üritus. Samas jäid kõlama emotsionaalsed ja suured muremõtted Euroopa tuleviku kohta. Kohtumise juhatas sisse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktori Michael O’Flaherty temaatiline kõne olukorrast tänases Euroopas.

Suurimaks väljakutseks Euroopas on romade põhiõiguste tagamine. Romade eluolu on alla igasugust inimlikku taset, alustades koolihariduse kättesaadavusest ning lõpetades elamistingimustega. Oleme ka Eesti Inimõiguste Keskuses romade olukorda uurinud: juba järgmises uudiskirjas saab lugeda nende elust Eestis.

Samuti on väga lai ja põletav teema migratsioon. Isegi kui statistika näitab, et ränne Euroopasse on saavutanud oma kriisieelse taseme, upub ikka iga 18 inimene, kes Vahemerd ületab. 2018 oli uppunuid 2261. See tähendab 2261 elamata elu ja probleeme, mida Euroopa ei ole suutnud lahendada.

Lisaks on Euroopas pead tõstnud üldine vaen. Viimane FRA uuring antisemitismist näitab, et paljud juudid kaaluvad viimaste rünnakute tõttu ka Euroopast lahkumist. Samuti lõhub Euroopat ning selle väärtusi populism, mille ehedamaks näiteks on BREXIT, mis kokkuvõttes ei too regioonile tervikuna midagi head.

LGBTI õigused on viimastel aastatel õiguslikul tasandil Euroopas küll kindlalt edasi liikunud, ent samas pole inimestega neist teemadest piisavalt räägitud ning hirme maandatud, mida näitab selgelt kas või asjaolu, et viimaste uuringute kohaselt ei julge mitte üheski Euroopa Liidu riigis üle 50% geipaaridest avalikus kohas teineteisel käest kinni hoida.

 

Michael O’Flaherty meelest saab sellele kõigele vastu vaid inimõiguste kaitse kogukonna koostöös ning rohujuuretasandil kaasates. Inimõiguslased on end liiga kaua liiga mugavalt tundnud: aeg on tegutseda. Peame mõistma, et mitte meie ei ole muutuste arhitektid, vaid selleks on rahvas, kellega tuleb aktiivselt suhelda.

Selleks peavad ühtseid väärtusi austavad organisatsioonid:

  1. võitlema valeuudistega;
  2. kaitsma õigussüsteeme;
  3. ühendama keskmisi inimesi;
  4. liikuma kohalikule tasandile;
  5. oma tööd kommunikeerima.

Kuigi Poola ja Ungari on ühed hirmutavamad näited Euroopas, pole kõik aga vaid negatiivne. Heaks näiteks saab pidada Iirimaad, kus viimaste aastate arengud on olnud positiivsed tänu rahvale, kes on inimõigusi austavaid valikuid kinnitanud nii samasooliste abielude kui ka abortide puhul. Lisaks käivad arutelud leevendamaks praegu rangeid reegleid lahutusteks. Kõikide nende võitude puhul on kasutatud ülalpool mainitud punkte, kus samu väärtusi jagavad organisatsioonid on kogu oma jõu suunanud muutustele, mitte omavahelisele ragistamisele.

Edasine päev möödus tehniliste aspektide ülevaate ning arutelude vaimus, alates uuringute vormistamise nõuetest kuni uuringute kommunikeerimise nippideni.

Kohtumine lõppes emotsiooniderohkelt, kuna Brexiti tõttu osales FRANET kohtumisel viimast korda Ühendkuningriigi esindus. Paraku on paljudes inimõiguste küsimustes just britid olnud eestvedajateks ja suunanäitajateks.

 

Tunned huvi inimõiguste vastu? Liitu meie uudiskirjaga!

#inimoigused #keskus #pagulased #vaenukone #vaenukuriteod #vordne-kohtlemine