Selle aasta alguses, 11. jaanuaril otsustas Leedu konstitutsioonikohus, et riik ei või keelduda ajutise elamisloa väljaandmisest üksnes põhjusel, et tegu on samast soost partneritega abielupaariga. Leedu enda seadused samasooliste abielu või meie kooseluseaduse laadset partnerlust ei võimalda. Sellegipoolest leidis kohus, et mujal riikides sõlmitud gei- ja lesbiabielud või registreeritud partnerlused võivad olla aluseks elamisloa saamiseks. Kohus viitas Leedu põhiseaduse artikkel 29-le, mille kohaselt on isikute inimõiguste piiramine ja diskrimineerimine keelatud ning piirangute korral on tegu inimväärikust alandava olukorraga.

Lisaks juhtis kohus tähelepanu asjaolule, et üksnes iga inimese inimväärikust austava riigi puhul on tegu tõeliselt demokraatliku riigiga ning põhiseadus kaitseb üksikisikut. Edasi selgitas kohus, et demokraatlik riik lähtub omakorda seadustest ning ühiskonnas valitsevad stereotüübid ei saa olla aluseks, et diskrimineerida üksikisikuid üksnes nende seksuaalse identiteedi ja/või seksuaalse sättumuse tõttu ning piirata põhiseaduse artikliga 22 tagatud õigust era- ja perekonnaelu kaitsele. Leedu migratsiooniamet on kinnitanud, et täidab kohtuotsust ja muudab oma senist lähenemist.

Perekonna mõiste on sooneutraalne

Samuti kordas kohus üle oma varasema põhimõtte, et erinevalt põhiseaduslikust abielu kontseptsioonist on perekonna põhiseaduslik mõiste sooneutraalne. 28. septembri 2011. aasta otsuses oli Leedu konstitutsioonikohus jõudnud seisukohale, et kuigi põhiseaduse kohaselt võivad Leedus abielluda üksnes mees ja naine, on perekonna mõiste oluliselt laiem, hõlmates ka perekondi, kus partnerid on samast soost.

Sarnane kaasus ka Eestis

Leedu kohtuotsus on mõneti sarnane meie Raudade kohtuteele.  2017. aasta juunis tõdes riigikohus eesti-ameerika lesbipaar Sarah ja Kristiina Raua kaasuses, et ka samasoolistel paaridel on Eestis õigus perekonnaelu kaitsele. Riigikohus selgitas oma ajaloolises otsuses, et perekonnaelu kaitset riigi sekkumise eest ei ole põhiseaduse tekstis seatud sõltuvusse perekonnaliikmete soost ega seksuaalsest sättumusest. Positiivse arenguna tunnistas 2018. aasta septembris ühes teises kohtuvaidluses Tallinna ringkonnakohus Eesti välismaalaste seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei näe ette õiguslikku alust tähtajalise elamisloa andmiseks Eesti kodaniku samasoolisele registreeritud kooselupartnerile, et paar võiks Eestis perekonnaelu elada.

Samas ei aidanud need kohtuotsused perekond Rauda, riigikohtu otsuse kohaselt Eesti nende Ameerikas sõlmitud abielu ei tunnusta, kuid nimetatud otsuse kaebasime advokaat Liisa Linna abiga edasi Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Positiivne aga on, et just tänu Raudade pikale kohtuteele arendas Eesti välja oma lähenemise mujal sõlmitud samasooliste paaride abieludele ja riik tunnistab nüüd samasooliste abielusid, mille puhul mõlema partneri elukoht oli abielu sõlmimise hetkel vastav riik, kus abielu sõlmiti. Raudade puhul oli Ameerika koduks vaid Sarahi’le, Kristiina elukoht oli Eesti.

Kui soovid toetada sarnaste kaasustega tegelemist Eesti Inimõiguste Keskuses, anneta meile – see on lihtne ja turvaline ning aitab kaasa kõigi inimeste inimõiguste arengule Eestis.

Leedu kohtuotsuse selgitamisel on kasutatud järgnevaid allikaid:

https://www.lgl.lt/en/?p=21009
https://www.pinknews.co.uk/2019/01/11/lithuania-court-gay-ruling/

Tunned huvi inimõiguste vastu? Liitu meie uudiskirjaga!