Oluline vahevõit kohtuvaidluses – puudega inimest ei tohi võtta halli massina, iga erivajadust tuleb reaalselt hinnata

Eesti Inimõiguste Keskus on terve aasta Ellex Raidla advokaadi Meris Vellingu abiga esindanud liikumispuudega noormeest kohtuvaidluses Tallinna linnaga. Eelmisel nädalal saavutasime Tallinna Halduskohtus pika vaidluse esimese rõõmustava võidu. Kohtuvaidlus saab teoks tänu heade Eesti inimeste annetustele.

Vaatamata raskele liikumispuudele on meie poolt esindatud noormehel kolm töökohta, ta panustab aktiivselt ühiskonda läbi erinevate ühingute ning soovib oma eluga ise hakkama saada. Paindumatu sotsiaaltranspordi korraldus muudab aga ühiskonda panustamise ja iseseisva toimetuleku äärmiselt keeruliseks. Peamiseks vaidluskohaks oligi asjaolu, et noormehe kaks töökohta asuvad väljaspool Tallinna linna ning oli tekkinud absurdne olukord, kus noormehel polnud võimalik saada hüvitist või võimalusi kasutada sotsiaaltransporti Eesti teistes omavalitsustes ja sinna jõudmiseks. Meie pisikeses Eestis tulid noormehe eneseteostusele piirid ette Ülemiste järve veerel.

Piiratud eneseteostus

Leidsime oma kaebuses, et kuna Tallinna linn ei pakkunud meie poolt esindatud noormehele sobivat sotsiaaltranspordi teenust või muud paindlikku lahendust, siis ei ole talle tagatud inimväärne elustandard – muuhulgas riivab see õigust vabale eneseteostusele. Olukorras, kus riik paneb puudega isikule kohustuse olla tööturul aktiivne, peab riigi poolt olema tagatud ka vajalik tugi vastava kohustuse täitmiseks. Ilma kohaliku omavalitsuse toeta kuluks pea terve noormehe sissetulek transpordile.

Samuti leidsime, et tekkinud olukord rikub erivajadusega inimese õigust valida vabalt töökohta (Eesti Vabariigi põhiseaduse PS § 29), sest riigil tuleb välistada valikut piiravad takistused, mis muuhulgas seonduvad puudega; vajadusel tuleb võtta kasutusele positiivsed erimeetmed. Ühe erimeetmena on seadusandaja näinud ette sotsiaaltranspordi, mis tuleb korraldada nii, et see võimaldab erivajadusega isikul reaalselt liikuda tööle võimalikult iseseisvalt ja ilma takistusteta.

Nii on erivajadusega inimene ilma sobiva sotsiaaltranspordita teiste tööturul osaletavate isikutega ebavõrdses olukorras (PS § 12 ja § 28 lg 4): ilma liikumispuudeta inimestel on laialdased võimalused elukohast kaugemal töötamiseks, avalike teenuste kasutamiseks ning muude isiklike tegevuste läbiviimiseks, kasutades selleks näiteks riigisiseseid ühistranspordiliine või isiklikku transpordivahendit.

Juhtumipõhine lahendus tuleb leida koostöös

Kohus selgitas oma otsuses, et kohalik omavalitsusüksus ei tohi jätta puudega isikut abitusse olukorda ainuüksi seetõttu, et isik viibib teise kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. Samuti selgitas kohus, et kohalikul omavalitsusel tuleb hinnata, milline on inimese reaalne abivajadus sotsiaaltranspordi-teenuse järele, sh põhjendatud vajadus viibida väljaspool Tallinna haldusterritooriumi (nt äraelamiseks vältimatu sissetuleku teenimiseks) ning võimalus ja võimekus kasutada seal muude vahendite arvelt või tasuta puudele vastavat transporditeenust. Kohalik omavalitsus peab tagama, et inimene ei jääks enda puudest tingituna vajaliku abita olukordades, millesse sattumist ei ole tal mõistlikult võimalik vältida. Vajadusel tuleb selleks tagada kaebajale abi ka teise kohaliku omavalitsuse territooriumil või teha teise omavalitsusega koostööd viimase poolt kaebajale abi tagamiseks. Meie kaasuse puhul polnud Tallinn aga konkreetse noormehe vajadusi hinnanud, vaid üldistavalt loobunud sotsiaaltranspordi hüvitamisest väljaspool Tallinna.

Kohus lisas selgitavalt, et sotsiaalhoolekande võimalused sõltuvad kahtlemata piisavate vahendite olemasolust. Samas ei tohi ainuüksi eelarveliste vahendite piiratus seada puudega isikut olukorda, kus ta jääb sisuliselt koduvangistusse ega saa osaleda teistega võrdsel määral ühiskondlikus elus. Eelarveliste vahendite piiratuse korral on Tallinna linnal võimalik analüüsida ka linnaeelarve seniste jaotuspõhimõtete asjakohasust. Kohtuotsus ei ole siiski veel jõustunud ning Tallinnal on võimalik otsus vaidlustada ringkonnakonnakohtus.

Lisaks transpordiküsimusele esindame noormeest kohtus abivajaduse hindamise teemal, kus on sarnane probleem – abivajaduse hindamine ei ole võtnud arvesse konkreetset inimest tema vajadustega. Puuetega inimesed ei ole aga ühesugused ning vaid individuaalne lähenemine ja piisavad vahendid tagavad puuetega inimeste inimõiguste tegeliku austamise.

Inimõiguste Keskus seisab selle eest, et Eestis oleks kõigil võimalik oma unistusi täita ja ühiskonna liikmed püüaksid üksteist mõista. Vahel on vaja selleks ka kohtutee ette võtta – selleks, et luua õigusselgust ja muuta ametkondade praktikat. Me ei saa seda teha aga ilma toetajateta. Seepärast ongi sinu abi hädavajalik, et selle ja teiste sarnaste kohtuasjadega edasi minna. Toeta inimõigusi ja võrdseid võimalusi kõigile.

#annetused #inimoigused-eestis #strateegiline-hagelemine #vordne-kohtlemine