Portugali Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustik kutsus külla Eesti, Poola ja Luksemburgi kolleegid, et tähistada Portugali seni hajusa võrgustiku organiseerumist assotsiatsiooniks ning uute liikmete vastuvõtmist. Samal ajal jagati omavahel kogemusi ja kaaluti edasist koostööd.

Üritus toimus Póvoa de Lanhosos, mis on üks Braga piirkondi Portugali põhjaosas. Just siit on pärit Maria da Fonte, poolmüütiline naiskangelane, kes koondab endasse revolutsioonilise naise kuju 19.sajandist. Portugallaste iga esinemine algas viitega “nende Mariale” – kahtlemata on see üks kohalike uhkuse allikaid, kellest jutustas isegi taksojuht ööpimeduses lennujaamast hotelli saabudes.

Portugal oli 16. riik, kes Euroopa mitmekesisuse kokkuleppele alla kirjutas ning praeguseks on nende võrgustikuga liitunud 230 Portugali organisatsiooni. Võrgustiku mootoriks on ammendamatu energiaga Carla Calado, kelle sõnul pole täiuslikke organisatsioone, on ainult püüdlusi täiuse poole ning teretulnud liituma on kõik, kes soovivad muutusi, mis oleks abiks kõigile.

Portugali võrgustik on kasutusele võtnud omalaadse mitmekesisuse õppevahendi, mis aitab ära tunda enda eelarvamusi, samm-sammult arenedes äratundmisest mitmekesisuse edendamise ja kasutamiseni. Nn tööriistakast sisaldab mitmekülgseid mänge, juhiseid, õppevahendeid, kalendreid ja palju muud, mida mitmekesisuse teemadega alustav organisatsioon saab edukalt kasutada.

Olgu näiteks fotod päris inimestest, kelle kohta palutakse kiirelt pakkuda, mis rolliga inimene on pildil. Eneselegi üllatavalt kiiresti avastad, et õpetaja välimusega daam on tegelikult keevitaja või punkariharjaga noormees töötab pangas finantsanalüütikuna.

Väike, aga juba ajalooliselt väga mitmekesine Luksemburg on kolm aastat järjest kasutanud mitmekesisuse selgitamiseks videot, kus esinevad eripalgelised inimesed räägivad, kuidas nad ühisel eesmärgil töötavad. Lühike, vaid veidi üle minutiline video on ühtaegu lihtne ja mõjus – päris-inimestele sõna andmine on aus ja just seepärast mõjus. Mitmekesisuse päeva tähistavad nad sarnaselt Eestile toidule keskendudes. Luksemburgi esindaja Catia Fernandesi sõnul „me tähistame, kes me oleme ja millised me oleme, see on enda eripärade tähistamine.“ Lisaks vahetatakse mitmekesisuse päeval rolle, et teise tööd paremini mõista. Kui ei õnnestu rolle vahetada (ei saa lasta näiteks lasteaiakasvatajal üle võtta hambaarsti rolli), siis käiakse üksteise töövarjudeks. See kõik aitab mõista paremini teisi ja nende tööd.

Poolakad rõhutasid kaasatust ja ülevaadet organisatsiooni hetkeseisust, kust midagi arendama hakata. Kui on olemas tegelik pilt inimestest, on järgmised sammud kindlamad ja tulemus parem. Edasi on võõrsõnade asemel mõistlik tuua näiteid, miks me midagi teeme, mis on tegude tähendus. Pole vaja rääkida diskrimineerimise ärahoidmisest, vaid arutada, kuidas kõik ennast mugavalt tunneksid. Näiteks toodi organisatsioon, kus ei alustata enam tööd kõik ühel ajal kl 8, vaid inimesed võisid tööle saabuda kella 7 ja 9 vahel. Ergutamaks liikumist ja rattasõitu on jalgrattaga tööle tulijate auhind – nad saavad tasuta lõuna. Kõigi näidete puhul rõhutati inimeste elustiiliga arvestamist.

Huvitav näide oli Poola suurfirmast, kus on üle Poola kokku 1800 töötajat. Loodud on firmasisene sotsiaalmeedia platvorm, kuhu saavad kõik postitada enda teateid, olgu spordisaavutustest, kultuurist, filmielamustest ja muust, mis teistele võiks korda minna. Sellest on saanud omalaadne tutvumisvahend, sest paratamatult nii suures firmas on keeruline kõigiga isiklikult tutvuda – ühised huvid on näha aga ühisest platvormist.

Mitu korda leidis tsiteerimist ühe Poola kindlustusfirma esindaja lause „Mitmekesisus ja kaasatus pole see, et kutsud kellegi peole, vaid see, kui võtad ta tantsima.“

Eestit esindasid paneeldiskussioonides (pildil vasakult) Piret Potisepp Kaubandus-Tööstuskojast, Mari-Liis Dolenko KÜSKist, Kelly Grossthal ja Peep Ehasalu Eesti Inimõiguste Keskusest, Uljana Ponomarjova Põhja-Tallinna linnaosavalitsusest ja Mare Heinluht Swedbankist.