Õppeaasta algusega hakkas pihta ka keskuse uus hooaeg üliõpilastele praktikavõimaluste pakkujana. Sel sügisel on meie tiimiga liitunud Tallinna Ülikooli magistriõppe tudeng Yunah, kes on pärit Lõuna-Koreast. Tallinnasse sattus ta huvist elukestva õppe vastu – loe intervjuust, kuidas see täpsemalt juhtus.
Alustuseks, kuidas sa sattusid Eestisse täiskasvanute hariduse ja sotsiaalsete muutuste erialale õppima?
Ma tegin oma bakalaureusekraadi inglise keele erialal Cheongju Rahvuslikus Ülikoolis Lõuna-Koreas ja pärast seda töötasin 3 aastas algkooliõpetajana. Kui ma suhtlesin oma kolleegidega hariduse uuenduste teemadel, siis ma tajusin tasemevahet pealinnale Seoulile lähedal asuvate linnade ning väiksemate provintsilinnade vahel – tehnoloogia on küll samamoodi arenenud, kuid oskused mitte.
TEDxCheongju korraldajana nägin, et selline üritus on väiksemas kohas vajalik ning see julgustas inimesi omavahel infot ja kogemusi jagama, hariduse tulevikule ja selle suurematele eesmärkidele mõtlema. Haridusest rääkivaid üritusi korraldades oli huvitav näha, kuidas erinevad osapooled: õpetajad, lapsevanemad, poliitikakujundajad tõid välja võimalusi haridusvaldkonna arendamiseks. Kõigi nende kogemuste taustal tekkis mul arusaamine, et oleks vaja pakkuda enam õppimisvõimalusi ka täiskasvanutele.
Räägi pisut veel sellest magistriõppeprogrammist.
See on kolme ülikooli ühine programm: kaasatud on Glasgow, Malta ja Tallinna ülikool. Esimese semestri jooksul Glasgow keskendusime me rahvusvahelistele probleemidele hariduses. Alguses tundus see kõik pisut liiga teoreetiline ning ma ei tundnud sidet selle ja minu varasemate kogemuste vahel. Siis aga jätkus õpe Maltal, kus me saime rohkem teada sotsiaalsetest erinevustest täiskasvanuhariduses, ja nüüd Tallinnas olles oleme õppinud sotsiaalsete muutuste teoreetilist ja praktilist poolt. Pärast kolme semestrit sobitub see kõik omavahel kokku.
Ja kus te viimase semestri veedate?
Iga tudeng saab ise valida, kus ta viimase semestri veedab. See oleneb sellest, milline on tema uurimisteema. Ma ise olen hetkel Glasgow ja Tallinna vahel.
Te pidite igal semestril läbima ka praktika, kas pole?
Jah, selles osas on see programm väga praktiline. Glasgow’s oli mul seeläbi võimalus näha naiste õigustega tegeleva kogukonnakeskuse tööd, Maltal osalesin raadiosaate tegemisel ning nüüd Tallinnas saan tutvuda Eesti Inimõguste Keskuse tööga.
Kuidas sa haridusspetsialistina võrdleksid seda valdkonda Koreas ja Euroopas?
Korea haridussüsteem on üldiselt küllalt hea – palju käiakse mujalt õppevisiitidel, et näha, kuidas see töötab. Kuid olukord on veidi teine elukestva õppega: see pole väga leivnud ja niivõrd arenenud kui Euroopas.
Mul on väga hea meel õppida Euroopas ja näha, kuidas elukestva õppe süsteem siin töötab. Loodan leida proaktiivseid lahendusi, mida ka Koreas kasutada, ning põimida täiskasvanuharidusse inimõiguste ja maailmahariduse teemasid.
Kas ja kuidas need teemad Lõuna-Koreas tavaharidusse on kaasatud?
Neist räägitakse mingil määral koolihariduse jooksul, kuid üldiselt käsitletakse läbi moraali prisma. Kuna ülemaailmsed probleemid ei puuduta inimesi niivõrd isiklikult, siis pole need leidnud ka meie ühiskonnas väga suurt vastukaja.
Nii et inimõiguste teemad ei leia väga ühiskonnas kõlapinda?
Ma loodan, et Korea ühiskond muutub globaalsete teemade suhtes empaatilisemaks. Mulle tundub, et inimesed tunnevad end praegu piisavalt turvaliselt ja rahulolevalt, et teemadele nagu näiteks pagulaste olukord suuremat tähelepanu pöörata.
Loomulikult, ülemaailmselt väga palju meediakajastust ja tähelepanu pälvinud teemad nagu #metoo liikumine ja LGBT küsimused on puudutanud ka meie ühiskonda, kuid suhtumine neisse on võrdlemisi konservatiivne. See aga muudab need küsimused minu jaoks väga huvitavaks, sest näen vajadust neid ka täiskasvanuhariduse perspektiivist mõtestada ning mõelda, kuidas neid teemasid arutada.
Eesti Inimõiguste Keskus võtab vastu praktikante, kes ühel või teisel viisil puutuvad oma õpingute või uurimisteema raames kokku inimõiguste valdkonnaga. Huvi korral kirjuta info@humanrights.ee
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan