Alates tänasest saab esitada kandidaate inimõiguste kaitsjate tunnustamisele. Inimõiguste keskus ootab ettepanekuid hiljemalt 15. novembriks 2026. Tunnustusega tõstab keskus esile inimesi, ettevõtmisi ja organisatsioone, kes on silma paistnud igaühe inimõigusi austava Eesti loomises või inspireerinud teisi sama tegema.

„Inimõigused ei jää isegi kord saavutatuna iseenesest püsima. Neid hoiavad alles inimesed, kes märkavad ülekohut ja astuvad välja ka siis, kui see on ebamugav,“ selgitab tunnustamise põhjusi inimõiguste keskuse juht Egert Rünne. „Rahvusvaheliselt on inimõigustel praegu rasked ajad: rahvusvahelist õigust eiratakse, demokraatlikud institutsioonid on surve all ja põhiõigusi piiratakse ka riikides, mida oleme harjunud pidama eeskujuks. Väikeriigina ei saa me loota, et keegi teine meie eest inimõigusi hoiab. Seda olulisem on, et märkaksime ja toetaksime neid, kes siin Eestis teiste eest seisavad,“ lisab Rünne.

Keskus tunnustas inimõiguste kaitsjaid esimest korda 2024. aastal, kui selle pälvisid Feministeerium, President Kaljulaidi Fond, Jakob Rosin ja Annika Laats.

Tunnustust jagatakse iga kahe aasta tagant kolmes kategoorias:

Võnge. Inimene, kollektiiv või organisatsioon, kes on viimase kahe aasta jooksul andnud tõuke igaühe inimõigusi austava Eesti hoidmisse või loomisse.

Visadus. Inimene, kollektiiv või organisatsioon, kes on pikka aega järjekindlalt töötanud ühiskondlike muutuste nimel, et kõigi inimõigused oleksid Eestis kaitstud.

Julgus. Inimene, kes on söandanud enda või teiste eest välja astuda, olgu koolis, (sotsiaal)meedias, kohtusaalis, poliitikas, ettevõtluses või mujal, ning kelle tegevus on seeläbi aidanud kaasa inimõiguste tagamisele Eestis.

Kandidaate saab esitada siin. Laekunud kandidaatide seast valib tunnustuse saajad inimõiguste keskus koostöös keskuse kokku kutsutud nõuandva koguga. Tunnustuse saajad kuulutatakse välja rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 10. detsembril.