Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teatas augustis, et plaanib liiklusjärelevalves rakendada mehitamata õhusõidukeid ehk droone. Eesti Inimõiguste Keskus (EIK) saatis seepeale PPAle selgitustaotluse, kus palus täpsemat infot droonide kasutamise õigusliku aluse kohta. PPA vastas esmaspäeval, mille eest oleme tänulikud. Samas selgub kirjast droonide kasutamisega seoses teemasid, millele soovime tähelepanu juhtida.
- PPA kasutab droonide kasutamise õigusliku alusena korrakaitseseaduses toodud üldist õigust kasutada jälgimisseadustikku, mis edastab või salvestab pilti. On kaheldav, kas seaduse vastuvõtmisel 2013. aastal nähti ette tehnoloogia arengut nii kaugele, et see võimaldaks laialdaselt kasutada ka jälgimiseks droone. EIK leiab, et droonide kasutamise ametivõimude poolt peaks eraldi reguleerima, kuna nende olemusest tulenevalt võimaldavad nad oluliselt laiemaulatuslikku jälgimist kui statsionaarsed maapealsed kaamerad. Droonid saavad liikuda jälgitavaga kaasas, samuti pole nad nii lihtsalt märgatavad kui teeäärsed kaamerad või kiirust mõõtvad politseiametnikud.
- Isegi kui lugeda droonide kasutamine korrakaitseseadusega võimaldatuks, tekib droonide puhul küsimusi, kuidas täita seaduses toodud tingimusi. Sealhulgas on ebaselge, kuidas tagatakse, et drooni vaateväli oleks piiratud vaid avaliku ruumiga ning sellele ei salvestata kuni aastaks näiteks kellegi koduõues toimuvat. Lisaks on jälgimisseadmestiku kasutamisel kohustus informeerida inimesi, et sisenetakse jälgimisseadme vaatealasse. Kuidas praktiliselt taoline informeerimine politseidrooni puhul aset leiab ja kuidas inimene saab sellisel juhul valida teise teekonna, on samuti ebaselge. Taoline teavitus on mõeldav näiteks suurte avalike ürituste puhul, aga igapäevases liiklusjärelevalves üpris komplitseeritud.
- PPA ei ole hinnanud politseidroonide kasutuselevõtu mõju isikuandmete kaitsele. Kuigi isikuandmete kaitset reguleerivad Euroopa Liidu õigusaktid nõuavad eelneva mõjuanalüüsi tegemist, väidab PPA, et „[t]egemist ei ole uue tehnoloogia kasutuselevõtuga“, mistõttu mõjuhinnang pole vajalik. EIK hinnangul ei saa kuidagi väita, et filmiv või videot edastav politseidroon on samaväärne kui iga teine kaamera. Taoline lähenemine tähendab ohtu, et PPA ei pruugi hinnata ka teiste uute tehnoloogiate kasutamise riivet eraelu puutumatusele, sest ei defineeri neid uuteks tehnoloogiateks. EIK hinnangul tuleb enne politseidroonide kasutuselevõttu teha reeglitekohane mõjuanalüüs. Kui sellist mõjuanalüüsi eeldatakse ettevõtetelt ja teistelt riigiasutustelt, peaks seda tegema ka PPA.
- Hea uudis on see, et politseidroone kasutatakse vaid korrakaitseseaduse alusel avaliku korra tagamiseks, mitte süüteomenetluses. Väärteomenetluses jälitustegevust ei tohi rakendada, ning kriminaalmenetluses on selleks vajalik eraldi luba, selgub vastusest.
Eesti Inimõiguste Keskuse arvates vajalik, et õiguskaitseorganid kasutavad sisejulgeoleku tagamisel uusi tehnoloogilisi lahendusi ning käivad ajaga kaasas. Samuti on liiklusohutus ja avaliku korra tagamine oluline ja kaalukas eesmärk, ent sama tähtis on ka mitte riivata üleliigselt inimeste õigust privaatsusele ja isikuandmete kaitsele. Enne uute tehnoloogiate, nagu droonide, kasutuselevõttu jälgimiseks tuleks selle mõju isikuandmete kaitsele analüüsida ning reguleerida, täpsustades konkreetsed tingimused ning rakendatavad isikuandmete kaitse meetmed. See tagab Eesti elanikele kindlustunde, et riigivõim ei väärkasuta ega kuritarvita inimeste eraelulisi andmeid ning samas annab ka ametivõimudele kindluse, et isikuandmete kogumine on igati seaduslik.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan