Inimõiguste aruanne: Eesti kipub inimõiguste küsimustes paigal tammuma

Täna tutvustas Eesti inimõiguste keskus mahukat aruannet, kus vaadeldi viimase kahe aasta arenguid inimõiguste vallas ning anti riigile soovitusi, kuidas olukorda parandada. 

Inimõiguste keskuse juhi Kari Käsperi sõnul võib Eestis üldist olukorda inimõiguste vallas hetkel hinnata pigem heaks. “Võrreldes olukorda kahe aasta taguse ajaga, mil nägime kiiremat arengut, siis suuri tagasilööke õnneks esile tuua ei ole. Kuid paraku pole esile tuua ka kuigi suuri edusamme,” sõnas Käsper. 

“Küll aga peegeldub ekspertide koostatud aruandest, et päris mitme valdkonna inimestele teeb muret teatud huvigruppide karm ja inimõigusi mitteaustav retoorika, mis õnneks ei ole riigiasutuste tegudeks vormistunud. Olgu selleks kohtuvõimu, ajakirjandusvabaduse, kultuuriasutuste või inimõigusorganisatsioonide ründamine,” märkis Käsper. 

Viimase kahe aasta jooksul toimunud edasiminekutest võib välja tuua Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise, mille eesmärk on võidelda naistevastase vägivallaga, samuti ahistava jälitamise kriminaliseerimise. “Hea on see, et demokraatlikud institutsioonid toimivad: kohaliku omavalitsuse valimised läksid korda, sõna- ja koosolekuvabadust ei piirata liigselt ning kohtuvõim on sõltumatu,” sõnas Käsper. 

Keerulisem on tema sõnul Eestis olukord nende inimõigustega, mille puhul peab riik ise astuma samme või tegema keerulisi otsuseid, muutmaks senist praktikat. “Neis valdkondades takistavad inimõiguste edendamist tihti hoiakud, eelarvamused või teadmatus.”

Tänavuses aruandes toovad eksperdid välja rea kitsaskohti, millega tuleks riigiasutustel esmajärjekorras tegeleda. Nendeks on näiteks psühhiaatriliste haigete inimväärikuse tagamine, andmekaitseküsimused nii riigi kui eraettevõtete tasandil, kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmine ning avatud valitsemise muutmine deklaratiivsest sisuliseks tegevuseks. 

Avalikustatud aruanne koosneb 14 peatükist, mille autorid on valitsusest sõltumatud eksperdid erinevatest organisatsioonidest. Nii käsitletakse aruandes näiteks rahvusvähemuste, pagulaste, varjupaigataotlejate ja puuetega inimeste olukorda, samuti näiteks sõnavabaduse ja vabade valimiste temaatikat. 

Esmakordselt on inimõiguste aruanne koostatud üksnes annetajate toel, keda oli kokku üle 100.  

Täismahus aruanne on leitav inimõiguste keskuse kodulehelt.

Eesti Inimõiguste Keskus on sõltumatu valitsusväline inimõigusorganisatsioon, mille missioon on luua koos iga inimese inimõigusi austav Eesti.

Kuna oled siin...

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Anneta, sest just praegu on kriitiline aeg, mil toetust eriti vaja. Seisa oma annetusega meiega inimõiguste eest. Selle eest, et eelarvamuste tõttu ei pärsitaks kultuurisündmusi nagu Rakvere filmifestival Festheart. Selle eest, et Eestis saaksid elamisloa Eesti inimeste samast soost elukaaslased ja et kooseluseadust saaks kasutada ka tegelikult. Selle eest, et puuetega inimesed saaksid takistusteta ühiskonda panustada.

Ühiselt panustades oleme tugevamad.

Annetan
#inimoigused-eestis #inimoiguste-aruanne