Justiitsminister Urmas Reinsalu (või pigem tema ametnikud) on suhteliselt mõistlikult kirjutanud sideandmete säilitamise teemast. Samas on ta argumentatsioonis siiski mitu suurt auku, mille peaks välja tooma.
1. Metaandmete säilitamine ei ole vähem kahjulik kui kõnede või sõnumite sisu säilitamine.
Reinsalu kirjutab: “Siinkohal soovin rõhutada, et jutt käib ainult metaandmetest ehk kindla sideseansi kohta käivatest „tehnilistest andmetest” – kõneeristused, IP-aadressid, telefoni positsioneerimine jt – ning mitte sõnumite sisust. Kellegi pealtkuulamiseks on ette nähtud juba hoopis teised reeglid, seda allpool kirjeldatud Euroopa Kohtu lahend ei puudutanudki.”
Euroopa kohus on oma lahendis Tele2 Sverige tõesti puudutanud vaid metaandmete säilitamist, sest säilituskohustus puudutab vaid neid andmeid, aga kohus näeb ka nende andmete säilitamises suurt ohtu privaatsusele. Euroopa kohus kirjutab:
“98 Andmed, mida elektroonilise side teenuste osutajad peavad säilitama, võimaldavad kindlaks teha side lähte- ja sihtkoha, kuupäeva, kellaaja ja kestuse, sideteenuse liigi, kasutatud seadme ja mobiilsideseadme kasutamise asukoha. Muu hulgas kuuluvad nende andmete hulka abonendi või registreeritud kasutaja aadress, helistaja telefoninumber ja valitud number ning internetiteenuste IP‑aadress. Täpsemalt võimaldavad need andmed teada saada, millise isikuga ja millise sidevahendi kaudu abonent või registreeritud kasutaja suhtles, ning teha kindlaks sideseansi toimumise aja ja koha. Need andmed võimaldavad ka teada saada, kui sageli abonent või registreeritud kasutaja teatud isikutega mingil ajavahemikul suhtles.
99 Need andmed koosvõetuna võimaldavad teha väga täpseid järeldusi selliste isikute eraelu kohta, kelle andmeid säilitatakse, näiteks nende igapäevaelu harjumuste, alalise või ajutise elukoha, igapäevaste või muude liikumiste, tegevuste, sotsiaalsete suhete ja ühiskonnagruppide kohta, kellega nad läbi käivad. Täpsemalt … võimaldavad need andmed koostada asjaomaste isikute profiili, mis on õigust eraelu puutumatusele arvestades sama tundlik teave kui sideseansi sisu ise.”
Nii et justiitsminister soovib siin avalikkust veidi eksitada: metaandmed on tänapäeval sama tundlikud kui sisu.
2. Ei, Euroopa Kohus ei nõua diskrimineerivat profileerimist. See on keelatud.
Reinsalu kirjutab: “Ei ole ju ette teada, kes ja millal sooritab kuriteo, et just tolle isiku andmeid salvestada. Kriminoloogiliselt ja statistiliselt saaks ehk välja töötada n-ö klassikalise kurjategija profiili (nt kindlas eas, kindla taustaga meessoost isik), kuid see viiks ühest küljest selliste tunnustega isikute diskrimineerimiseni, teisalt võimaldaks see pääseda neil kurjategijatel, kes profiilile ei vasta.”
Euroopa Kohus mõistis oma otsuses hukka lausjälitus, ehk siis kõigi kohtlemise kurjategijatena. Ilma konkreetse kahtluseta ei tohi nõuda isikuandmete säilitamist. Profileerimine on samuti ebaseaduslik.
3. Kuritegude uurimine on tulevikus veidi raskem. Aga see on privaatsuse hind.
Urmas Reinsalu ütleb: “Kui me piiraksime sideandmete säilitamist nii, et seda saaks rakendada ainult nende isikute puhul, kes on kuritegeliku taustaga või keda kahtlustatakse mõne raske kuriteo toimepanemises, oleks võimatu kannatanu andmeid kontrollida ja kuriteo avastamine seega oluliselt raskendatud.”
Sellist piiramist aga Euroopa Kohus just nõuabki.
Kohus ütleb oma lahendis selgelt: “Kuigi raske kuritegevuse, eeskätt organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastase võitluse tõhusus võib suures ulatuses sõltuda nüüdisaegse uurimistehnika kasutamisest, ei saa ainuüksi selle üldist huvi pakkuva eesmärgiga – olenemata sellest, kui oluline see ka on – siiski põhjendada seda, et liikmesriigi õigusnorme, millega nähakse ette kohustus säilitada üldiselt ja vahet tegemata kõik liiklusandmed ja asukohaandmed, peetakse kuritegevusvastase võitluse jaoks vajalikuks.”
Kokkuvõtteks: Euroopa Kohus on keelanud lausjälituse ja seda otsust tuleb kohe täita
2014. aasta Euroopa Kohtu Digital Rights Ireland kaasusest ning 2015. aasta Euroopa Inimõiguste Kohtu kaasusest Roman Zakharov v Venemaa on Euroopa mõlemad riigiülesed kohtud seisukohal, et lausjälitus ei saa olla inimõigustega kooskõlas. Sellega peab arvestama ka Eesti seadusandja ja eelkõige Eesti õiguskaitseorganid, mis on täna liiga palju toetunud mugavale positsioneerimis- või sideandmete kasutamisele.
Vastasel juhul on tegemist ühemõttelise ja ühesuunalise teekonnaga politseiriigi ja jälitusühiskonna suunas ning ohustab lisaks eraelu puutumatusele ka sõnavabadust.
Tsiteerin taas Euroopa Kohust: “Asjaolu, et andmete säilitamine toimub ilma elektroonilise side teenuste kasutajaid sellest teavitamata, võib neis isikutes tekitada tunde, et nende eraelu pidevalt jälgitakse. …
Ehkki niisugused õigusnormid ei anna luba sideseansi sisu säilitamiseks ega kahjusta seega nimetatud õiguste põhisisu, võib liiklusandmete ja asukohaandmete säilitamine ikkagi avaldada otsustava tähtsusega mõju elektrooniliste sidevahendite kasutamisele ning seeläbi mõjutada ka harta artikliga 11 tagatud sõnavabaduse teostamist.”
Seega peaksid sideteenuse osutajad ja riik viivitamatult Euroopa Kohtu eelmise aasta detsembri otsust täitma asuma ning lõpetama ebaseaduslike andmete küsimise ja edastamise, sest selleks pole õiguslikku alust. Eriti kummaline on see Tele2 puhul, mis Rootsis 2014. aastal lõpetas päevapealt sideandmete säilitamise ning mille tegevuse tulemusena eelmise aasta detsembris Euroopa Kohtu vastav otsus tuli, aga ka Elisa ja Telia peaksid oma praktikad kiirelt üle vaatama, et näidata, et hoolivad seadustest ja oma klientide privaatsusest. Tuletan meelde, et igaühel on õigus ebaseadusliku isikuandmete riive puhul pöörduda kohtusse, samuti peaks siin tegutsema asuma ka Õiguskantsler ja miks mitte ka Andmekaitse Inspektsioon.
Justiitsministeerium, mis peaks seisma inimõiguste eest, ei saa tänast olukorda kuidagi õigustada sellega, et olukorda uuritakse. 2014. aastal tegin õiguskantslerile avalduse seoses sideandmete säilitamise ebaseaduslikkusega (vt ka intervjuud). Juba tollal teati, et probleem on tegelik ning reeglid vajavad ümbervaatamist (kuigi miskipärast õiguskantsler ise vastuolu ei leidnud). Samuti oli meie soovitustes koalitsioonileppesse see teema konkreetselt sees. Põhiõigusi rikkuvat olukorda ei saa täna kuidagi õigustada.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan