Mis on suurte tehnoloogiaettevõtete panus inimõiguste kaitsesse? 

Keskuse juhataja Kari Käsper on Eesti Inimõiguste Keskuse esindajana nõustanud juba 2014. aastast tehnoloogiahiidude gruppi GeSI. Madridis toimunud iga-aastasel üldassambleel arutas ta tuleviku väljakutseid inimõiguste valdkonnas.

Väljakutsed on mitmetahulised, ulatudes tarneahela küsimustest (nagu lapstööjõu kasutamine või konfliktimineraalide temaatika) privaatsuse ja sõnavabaduse teemadeni (kus valitsuste üha sagedam sekkumine võib inimõigusi piirata). Unustada ei tasu ka positiivset, inimõigusi edendavat ja inimelusid päästvat mõju, mida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng on kaasa toonud.

Ettevõtted on sageli kahe tule vahel: ühest küljest peavad nad järgima valitsuse nõudmisi, teisalt nõutakse üha häälekamalt universaalsetest inimõigustest kinnipidamist ka ettevõtetelt endilt. Mida teha, kui mõni valitsusjuht nõuab interneti või telefoniside kinnikeeramist, et opositsionääre vaigistada? Kas on kohustus sidet piirata, kui levivad üleskutsed vägivallale? Mida teha kui allhankijad ei suuda oma töötajate inimõigusi tagada? Kuidas reageerida valitsuste nõudmistele saada ligipääs telekommunikatsiooniettevõtte poolt salvestatud metaandmetele või ka selle sisule?

GeSI inimõiguste grupi juht Chris Lloyd (Verizon) tutvustab inimõigustealast tööd. Inimõiguste keskus panustab GeSI töösse 2014. aastast

Tehnoloogia on neutraalne: palju sõltub sellest, kuidas seda kasutatakse. Samas ei saa tehnoloogiafirmad vastutusest kõrvale hoida: sageli on nende võimuses otsustada, kas ja kellega äri tehakse ning milliseid tingimusi seatakse. Siin on kodanikuühiskonna ja ettevõtete koostöö oluline.

Kohtumise avalikul osal, mida võõrustas telekomigigant Telefónica oma Madridi Gran Vial asuvas ajaloolises peakorteris, arutati inimõiguste teemadest veel tehnoloogiaettevõtete panust ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse, mille kohta tegid ettekanded Joan Krajewski (Microsoft) ja Luis Neves (Deutsche Telekom).

#ettevotlus-ja-inimoigused #keskus #privaatsus