2016. aasta World Justice Project Rule of Law Index annab Eestile kõrge kohta. Ühe eksperdina indeksi koostamises osalenud EIK juhataja Kari Käsper vastas Postimehe ajakirjaniku küsimustele indeksi kohta. Siin on need toodud täismahus:
2016. aasta indeksis on Eesti üldises edetabelis 14. kohal, eelmise aastaga võrreldes tõusnud ühe koha võrra. Kui oluliseks tuleks pidada kohta antud tabelis ning mida see Eesti kohta näitab?
Õigusriikluse indeksi puhul on esmalt oluline öelda, et igasuguseid edetabeleid ei tohiks kuigi tõsiselt võtta, sest sageli võrreldakse võrreldamatut. Tegemist on olukorra tajumise mõõtmisega, mis ei pruugi tähendada, et tegelikult on kõik nii nagu indeksis: võimalik, et paljusid probleeme ei osata veel teadvustada või need on ka ekspertide eest varjatud olnud.
Aga kui need tähelepanekud kõrvale jätta, siis kõrge koht näitab, et Eesti riigivalitsemine, sealhulgas õiguskaitsesüsteem, on meiega sarnaste, kõrge sissetulekuga riikidega võrreldes hästi üles ehitatud, nagu sellega igapäevaselt kokkupuutuvate inimeste kogemused ütlevad. Eestis elava inimesena ja inimõiguslasena hindan seda saavutust kõrgelt.
Olime mitu aastat 15. kohal ja nüüd tõusime koha võrra, aastate jooksul on ka meie skoor vaikselt kasvanud. Mida see näitab?
Ühe aasta piires toimuvaid kõikumisi ei maksa eriti ületähtsustada, aga kasvutrend näitajate osas on kahtlemata positiivne. Nii mõneski Ida- ja Kesk-Euroopa riigis on olukord halvenenud, näiteks on rünnaku all olnud kõrgemate kohtute iseseisvus. Eestis on samal ajal asjad vaikselt paremaks läinud nii valitsemise avatuse kui ka korruptsiooni vastu võitlemisega.
Mis meid eristab maailma absoluutsest tipust?
Kui vaatame, mis eristab Eestit maailma tipus olevatest Põhjamaadest, Hollandist, Saksamaast ja Austriast, siis näeme, et pea kõigi kategooriate näitajates oleme neist maas (välja arvatud avatud valitsemine, kus oleme võrreldaval tasemel). Võimalik, et Eestil on vaja lihtsalt aega, et demokraatlikud põhimõtted tugevamini juurduksid ning vabaneksime 25 aastat tagasi lõppenud totalitaarsest taagast, mis tahes-tahtmata ikka veel oma mõju näitab. Üle oma varju ei saa hüpata, aga see ei tähenda, et ei peaks veel rohkem pingutama.
Mida me peaksime tegema, et sinna jõuda?
Esmalt vist loobuma mõttest, et sellised edetabelid on määravad. Pigem lähtuda valitsemise ja kohtupidamise valdkonnas rohkem sellest, mis töötab ja annab tulemusi, ning püüdlema, et üha paremini oleks tagatud kõigi inimeste inimõigused. Põhjamaad on paljudes sarnastes indeksites maailma tipus, mis tuleneb eelkõige sealsest inimõiguste kaitse kõrgest tasemest ning igaühe inimväärikuse võrdsest väärtustamisest.
Mis on meie suurimad probleemkohad?
Indeksist lähtuvalt on probleeme eelkõige tsiviilkohtuotsuste täitmise tõhususega. Teistes valdkondades oleme võrreldavad sarnaste riikidega või osalt ka paremad. Tulevikus võivad tagasilööke anda tänase justiitsministri Urmas Reinsalu kriminaalpopulistlikud algatused või ka näiteks sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna väljaöeldu justkui ei tohiks siiasaabunud pagulased oma õigusi vajadusel kohtu kaudu kaitsta. See näitab, et mõned poliitikud ei pea õigusriiki oluliseks.
Mis on meie kõige tugevamad küljed?
Nii kõrge koht tähendab, et tasub uhkust tunda paljude asjade üle: et pole sõda, et pole ülemäära palju korruptsiooni, et kohtunikud pole äraostetavad või valitsusest sõltuvad, et politseinikud ei piina inimesi ega korralda ebasobivate inimeste ärakadumisi ega pane neid teadmata ajaks kohtuta vangi. Indeks näitab igati ausalt, et Eesti on üldiselt avatud ja läbipaistva valitsemisega riik, võrreldes ka palju pikema demokraatiakogemusega riikidega.
Vaata interaktiivset indeksit…
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan