Mitmekesisus ja linn

14 partnerit üle Euroopa viisid läbi 4 aastat kestnud mahuka uurimustöö linnalisest mitmekesisusest ja selle tulemusi esitleti konverentsil 21.-22. septembril Antwerpenis. Keskuse poolt oli töögruppidesse arutlema kutsutud Eesti mitmekesisuse kokkuleppe koordinaator Kelly Grossthal.

Projekti DIVERCITIES Eestipoolseks partneriks on Tartu Ülikooli Rände ja linnauuringute keskus ning Eestis uuriti lähemalt Tallinna Põhja-Tallinna linnaosa mitmekesisust.  Projekti laiem eesmärk oli selgitada välja, kuidas mitmekesistes linnaosades koos elavad inimesed mitmekesisust kogevad ja näevad. Senistes uuringutes käsitletakse mitmekesisust sageli negatiivses võtmes, pöörates tähelepanu näiteks keelebarjäärile või ksenofoobiale. DIVERCITIES projekt keskendus mitmekesisusega seotud positiivsetele aspektidele ja võimalustele ehk kuidas mitmekesisust üldise heaolu eesmärgil paremini ära kasutada või enda heaks tööle panna.

Uurimustöö järeldas muuhulgas näiteks, et üldiselt tajutakse mitmekesisuse teemat positiivses võtmes, kuid seda teatud piirini, kiire mitmekesisuse kasv vähendab inimeste positiivset suhtumist. Lisaks selgitasid uurijad, et majanduskriis mõjutas linnade mitmekesisust vastuolulisel moel, ühtelt poolt kasvas gruppidevaheline solidaarsus, kuid teisalt tajuti, et omavahel konkureeritakse. Samuti järeldati, et avalikul ruumil ja avalikel institutsioonidel on suur roll selles, kas erinevad grupid konkreetses linnas omavahel suhtlevad või mitte. Suhted tekivad koolides ja ühise tegutsemise kaudu erinevates ühendustes.

Projekti töögruppides tekitas elavust ja aktiivseid arutelusid, kas ja kui palju võivad linnad luua üksnes teatud vähemusgruppidele suunatud poliitikaid. Üldiselt jagunesid arvamused kaheks, esimesed pooldasid erimeetmeid, et vähendada näiteks mõne elanikegrupi seas töötust või eluasemeprobleeme, teised leidsid aga, et sellised suunatud poliitikad stigmatiseerivad niigi haavatavaid gruppe veelgi ning linna kõik otsused peaksid olema sellised, mis aitavad kaasa kõigi linlaste heaolule. Samuti leidis nii kriitikat kui kiitust osade Taani koolide otsus kehtestada teatud klasside puhul piirang, mille kohaselt ei või olla klassis rahvusvähemuste osakaal üle 50 protsendi.

Kõikide uuringus osalenud linnade (sh. Tallinna) raportitega saab tutvuda siin. Eesti raport toob välja, et Tallinn on väga eriline linn teiste Euroopa linnade keskel, kuna vähemusrahvused moodustavad poole linna elanikkonnast ning räägivad ühte keelt. Põhja-Tallinna ettevõtete kohta tõdetakse, et pigem on nad keskendunud ühest rahvusest lojaalsetele klientidele, sest seda peetakse turvaliseks ja toimivaks mudeliks.

 

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#mitmekesisus
Ostukorv