Võrdse kohtlemise teemadega tegelevaid organisatsioone ühendav võrdse kohtlemise võrgustik tegi koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondadele kolm konkreetset ettepanekut ühiskonna toimetuleku ja sotsiaalse sidususe parandamiseks.
Pöördumise tekst:
Ettepanek Reformierakonnale, Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale, Isamaa ja Res Publica Liidule ning Vabaerakonnale
Võrdse kohtlemise võrgustik tegi koalitsiooniläbirääkimisi pidavatele erakondadele üleskutse lisada koalitsioonileppesse järgmised punktid:
- Ühtlustada diskrimineerimise kaitse erinevate aluste puhul, nii et usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel oleks diskrimineerimine keelatud samas ulatuses nagu rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi ja nahavärvuse puhul. Selleks tuleb muuta võrdse kohtlemise seadust. Ebaühtlane diskrimineerimise kaitse erinevate aluste puhul tähendab, et Eesti seadusandlus on lünklik ega kata olulisi diskrimineerimisejuhtumeid.
- Tõhustada Eestis kehtivate diskrimineerimise vastaste seaduste (soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse) rakendamist. See tähendab seaduste täitmist jälgiva ja järelvalvet teostava institutsiooni (Võrdõiguslikkuse volinik) piisavat rahastamist riigieelarvest. Voliniku ebapiisav eelarve ja tugev sõltuvus välisvahenditest tähendab, et sisuliselt ei saa institutsioon täita talle kõiki seadusega pandud ülesandeid.
- Anda iseseisev kaebeõigus organisatsioonidele, mille põhikirjaliseks eesmärgiks on võrdse kohtlemise edendamine ja diskrimineerimise vastu võitlemine. See võimaldab minna diskrimineerija vastu kohtusse ilma konkreetse ohvri olemasoluta, kui juba juhtumi kontekst ise on diskrimineeriv (nt töökuulutuses välistatakse mehed). Iseseisev kaebeõigus peaks olema võrdse kohtlemise seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse järelevalve institutsioonil (Võrdõiguslikkuse volinik) ja huvigrupppide õiguste eest seisvatel valitsusvälistel kodanikuühendustel.
Seadusandluse muutmine ning järelevalve institutsiooni rahastuse suurendamine aitab kaasa toimetuleku ja sotsiaalse sidususe paranemisele. Statistika näitab, et toimetulek on Eestis tugevalt seotud soolise aspektiga. Samuti on väike vanemate ja puuetega inimeste hõivatus tööga. Enamik (puuetega või eakate lähisugulaste) hooldajaid on naised, mis viib neid tööturult ja õppimisest veelgi eemale.
Seega on vajalik adresseerida küsimusi, mis need takistused kõrvaldaks ning viiks kõige väiksema tööhõivega grupid tööturule, kus suureneb töötajate põud. See eeldab stereotüüpse ja sellest tuleneva ebavõrdse kohtlemisega tegelemist ka tööturgu mõjutavates valdkondades (sotsiaalhoolekanne, haridus ja teenuste pakkumine).
Võrdse kohtlemise võrgustiku moodustasid 2013. aastal seitse organisatsiooni: Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti LGBT Ühing, Eesti Noorteühenduste Liit, Ida-Virumaa Integratsioonikeskus ning Tallinna Inimõiguste Infokeskus.
Organisatsioone ühendab tegelemine võrdse kohtlemise temaatikaga ning asjaolu, et nad esindavad ühiskonnagruppe, kellel on kõrgendatud risk kogeda ebavõrdset kohtlemist.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan