Arvamus karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise eelnõu kohta

Eesti Inimõiguste Keskus saatis 10. septembril Justiitsministeeriumile karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise eelnõu kohta alljärgneva arvamuse.

 

Tanel Kalmet
Justiitsministeerium
Tanel.Kalmet@just.ee

Arvamus vaenu õhutamist puudutava eelnõu kohta

Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmi seseaduse elnõu kohta. Soovime ühtlasi Justiitsministeeriumi tunnustada eelnõu kaasava valmimisprotsessi eest.

Meil on hea meel, et karistusseadustiku (edaspidi: KarS)muutmine on jõudnud pärast pikka protsessi eelnõu koostamise lõppstaadiumisse. Loodame, et eelnõu saab Riigikogu poolt vastu võetud kiiremas korras.

KarS täiendamiseks on tungiv ühiskondlik vajadus, seega ei ole eelnõu vastuvõtmine oluline mitte ainult Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.2012. aastal läbi viidud Eurobaromeetri tulemuste kohaselt leidis 33% vastanutest, et diskrimineerimise vastu võitlemiseks tehtavad jõupingutused ei ole piisavalt tõhusad. 38% vastanutest teataks diskrimineerimise või ahistamise ohvriks langedes sellest politseid.

Hea meel on tõdeda, et suur osa avalikkusest toetab konkreetselt karistusõiguslikke meetmeid vaenu õhutamise vastu. 9. septembril 2014 avaldatud LGBT inimestega seotud hoiakute kohta avaldatud avaliku arvamuse uuringu tulemuste kohaselt leidis 44% vastanutest, et vaenu õhutamine geide ja lesbide suhtes peaks olema kriminaalkorras karistatav (16% vastanutest ei osanud vastata). Inimesed näevad vajadust vaenu õhutamise keeluks, mistõttu KarS-i muudatused, mis seda keeldu tõhustavad, langevad soodsale pinnasele.

Vaenu õhutamine ja vihakuriteod puudutavad paljusid Eesti inimesi ning seaduste muutmine on oluline eeldus, et paremini kaitsta vähemuse hulka kuuluvaid inimesi vägivalla ja diskrimineerimise eest. Hiljutisim uuring vähemuste endi kogemuste kohta viidi läbi 2012. aastal. See keskendus LGBT inimestele. Uuringu kohaselt oli viimase 5 aasta jooksul kogenud 33% vastanutest füüsilist või seksuaalset vägivalda või sellega ähvardamist ning 52% ahistamist. Kusjuures viimase 12 kuu jooksul oli 48% vastanutest kogenud vägivalda või sellekohaseid ähvardusi ühel korral, 21% kahel korral ja 10% kolmel korral. Ahistamist aga ühel korral 20% vastanutest, kahel korral 18% ning kolmel korral 16%. Kahjuks ei ole tehtud viimastel aastatel sarnaseid uuringuid teiste vähemuste kohta.

Eelnõu viimane, meile kommenteerimiseks saadetud versioon näitab, et olete arvesse võtnud meie ettepaneku asendada §-i 151 algses versioonis olev “avalik rahu” terminiga “avalik kord”. Kahjuks on jäänud arvesse võtmata meie soovitus lisada paragrahvi sõnastusse ka sõna “kuritahtlik”, mis on ära toodud EL raamotsuses 2008/913/JSK.

Lisaks pöörame tähelepanu väiksele näpuveale eelnõu punktis 4, kus peaks sõna “teoses” asemel olema sõna “seoses”.

Juhime tähelepanu, et seaduse mõjusaks toimeks on vaja astuda mitmeid täiendavaid samme. KarS-i muudatus toob kaasa uue terminoloogia ja täiendavad ülesanded korrakaitseorganitele, mistõttu tekib vajadus politseiametnike koolitamise järele. Kuna vihakuritegude ja vaenu õhutamise ohvriks sattuvad eelkõige vähemused, tuleb senisest enam tähelepanu pöörata haavatavate gruppide ja nende huvikaitseorganisatsioonide koostööle korrakaitseasutustega, et haavatavad grupid söandaksid kuritegudest teada anda. Samuti on vaja tõsta korrakaitseametnike teadlikust sellest, kuidas ära tunda süüteo vaenulikku ajendit isegi kui ohver ise seda välja tuua ei oska või ei taha.

Eesti Inimõiguste Keskus on samuti valmis koostööks Justiitsministeeriumi ja teistele riigiasutustega, eriti korrakaitseasutustega, et tagadaplaanitavate sätete mõjus rakendamine. Oleme näiteks ette valmistamas ka rahvusvahelist koostööprojekti vihakuritegude ja vaenu õhutamise teavitamise ja monitoorimise süsteemi väljatöötamisest ja rakendamisest, mille osas on koostöövõimalused ka justiitsministeeriumiga.

 

Lugupidamisega

Kari Käsper
juhataja

Kuna oled siin...

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Aruanne “Inimõigused Eestis 2018-2019” tuleb peagi! Selleks, et aruanne 10. detsembril ilmuda saaks, on meil vaja veel sinu toetust. Inimõigused kuuluvad kõigile ja meie soov on, et inimesed oleksid Eesti olukorrast teadlikud. Toeta teadmiste levikut.

Annetan
#inimoigused-eestis