2013. aastal pakkus Eesti Inimõiguste Keskus jätkuvalt inimestele võimalust pöörduda nõustamisele diskrimineerimise küsimustes.
Aasta jooksul pöörduti Eesti Inimõiguste Keskuse poole nõustamisele kokku 50-l korral. Kuigi nõustamisele pöördunud inimeste arv on võrreldes eelmise aastaga kahanenud, on olnud märgata inimeste teadlikkuse kasvu. Kui varasemalt pöörduti nõustamisele igasuguste erinevate küsimustega, mis ei olnud diskrimineerimisega seotud, siis 2013. aastal oli selliseid pöördumisi vähem. Inimesed suudavad paremini mõista, mis on ebavõrdne kohtlemine ja mis mitte.
2013. aastal tõid nõustamisele pöördunud inimesed välja järgmised tunnused, mille alusel neid on ebavõrdselt koheldud:
- keel
- rahvus
- rass
- vanus
- sugu
- puue
- seksuaalne sättumus
- poliitilised veendumused
- usulised veendumused
Töösuhetes tundsid inimesed, et neid on ebvavõrdselt koheldud soo, vanuse, keelenõuete, seksuaalse sättumuse, rahvuse ja nähavärvi tõttu. Toodi välja mõningate tööandjate halvustav suhtumine inimestesse nende tunnuste põhjal ja sellest tulenevalt ka tööandja käitumine, mis tõi inimestele kaasa negatiivseid tagajärgi.
Töösuhete valdkonnas osutati probleemidele töötasude osas. Näiteks haridusasutuses maksti meesoost isikutele suuremat palka kui naissoost isikutele. Haridusasutustes ilmnes ka mure, et vanemaealisi ei soovita töötamas näha ning leitakse erienevaid võimalusi nendega töölepingute lõpetamiseks. Teenuste kättesaadavuse osas toodi välja asjaolu, et mõnedel juhtudel keelduti vanuse tõttu pangast eluasemelaenu andmast. Lisaks toodi teenuste kättesaadavuse osas välja probleemid vanglates, seoses erinevate usuliste veendumustega ning võimalusega sellele vastavalt usukommete järgi toituda jne. Teenuste valdkonnas ilmnesid lisaks probleemid üüriturul, kus osa üürileandjad eelistavad inimesi soo põhjal. Hariduse valdkonnas esines probleeme puuetega lastega ning nende õigusega omandada haridust.
2013. aastat nõustamist iseloomustab see, et inimesed on tajunud enda ebavõrdset kohtlemist ning on julgenud hakata abi otsima. Nõustamine näitas selgelt, et ühiskonnas esineb probleeme ning diskrimineerimise valdkonnaga on vaja tegeleda jätkuvalt igal tasandil. Nõustamise põhjal saab öelda, et ebavõrdset kohtlemist kogevad nii lapsed kui vanurid, nii naised kui mehed, eesti ja vene keelt kõnelevad inimesed jne. Möödunud aasta nõustamiste tulemusel sai kinnitust asjaolu, et diskrimineerist esineb ka teatud vähemusgruppide siseselt. Näiteks esines vene keelt kõnelevas organisatsioonis mitmeid diksrkimineerimise juhtumeid nii soo kui vanuse alusel.
Nõustamisel tegime koostööd Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleiga. Eesti Inimõiguste Keskuse poolt suunati voliniku juurde edasi kolm diskrimineerimise juhtumit ning nende suhtes on volinik ka alustand menetlust.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan