Eesti LGBT Ühing oma tegevusest ja seksuaalvähemuste olukorrast Eestis

Et juulis teeb kuukiri ilmumisse väikese pausi, ent just siis toimub järjekordne Baltic Pride, seekord Leedus, kõneleme sel kuul Eesti LGBT Ühinguga, et nende tegevusest parem ülevaade saada.

Rääkige põgusalt ELGBTÜ ajaloost ja tegemistest?

Eesti LGBT Ühing (LGBT – rahvusvaheliselt tunnustatud lühend tähistamaks lesbisid, geisid, biseksuaalseid ja transsoolisi inimesi) loodi 2008. aasta sügisel Tartus. Tollal oli peamiseks eesmärgiks koondada noori geisid ja lesbisid, et üheskoos korraldada üritusi, sest võimalusi vaba aja sisukaks koos veetmiseks nappis. Gei- ja lesbinoored võisid ennast ülikoolilinnas vahel üsnagi üksi tunda. Organisatsiooni nimeks sai Eesti Gei Noored.

Oluline arenguhüpe toimus 2011. aasta suvel, kui organisatsioon korraldas Tallinnas Oma Maailma Avardamise Festivali. Omalaadsest teavitus- ja kultuurinädalast said alguse mitmed tänaseni aktiivsed koostöösuhted – näiteks Eesti Inimõiguste Keskuse, Eesti Seksuaaltervise Liidu ja mitmete Tallinnas asuvate saatkondadega. 2011. aasta sügisel avas ühing LGBT info- ja tegevuskeskuse OMA Keskus Tallinnas. Lühikese ajaga kujunes sellest kooskäimiskoht paljudele inimestele, aga ka infoallikas tudengitele, õpetajatele, noorsootöötajatele ja koostööpartneritele. OMA Keskuse raamatukogust leiab hulgaliselt materjali LGBT teemade kohta (ilu- ja teaduskirjandust, ajakirju, uuringuid, Eestis kirjutatud bakalaureuse- ja magistritöid), keskuse töötajad oskavad nõu anda ja vajadusel edasi suunata teistesse asutustesse.

2012. aastal otsustati muuta organisatsiooni nime. Uueks nimeks sai Eesti LGBT Ühing. Ühingu liikmete valitud nimi on soliidsem, kaasavam ja esindab paremini organisatsiooni läbimõeldumat olemust.

Täna tegutseb ühing eelkõige kolmes valdkonnas:

– teavitustöö ja koolitused inimeste teadlikkuse tõstmiseks ja hoolivuse suurendamiseks Eesti ühiskonnas (eriti koolitused noortega töötavatele spetsialistidele (õpetajad, koolipüshholoogid, sotsiaalpedagoogid, noorsootöötajad), et suurendada nende teadmisi LGBT noortest ja pakkuda lahendusi olukordadele, millega nad oma töös võivad kokku puutuda),

– eestkostetegevus, sh seaduseelnõude kommenteerimine (2012. aastal olid olulisimad samasooliste paaride suhteid reguleeriv kooseluseadus ja vaenu õhutamist käsitlevad paragrahvid karistusseadustikus),

– LGBT inimeste toetamine, pakkudes tugiteenuseid ja arenguvõimalusi (üritused, vaba aja veetmise ja vabatahtliku tegevuse võimalused Tallinnas ning Tartus, tasuta psühholoogiline nõustamine Tallinnas).

Milles peitub teie organisatsiooni olulisus just tänasel päeval?

Eesti LGBT Ühingu visioon on hooliv ja kaasav ühiskond, kus väärtustatakse kõiki inimesi olenemata nende seksuaalsest orientatsioonist ja sooidentideedist. Täna me kindlasti veel sellisesse ühiskonda jõudnud ei ole ja seetõttu soovime ka edaspidi Eesti arengutes kaasa rääkida ning omalt poolt panustada, et LGBT inimeste elu Eestis paraneks.

2012. aastal läbi viidud avaliku arvamuse uuring näitas, et vaid 38% vastajaist peavad homoseksuaalsust vastuvõetavaks. Samas oli 46% vastanuist selle poolt, et samast soost elukaaslastel peaks olema võimalus oma kooselu ametlikult registreerida kooseluseaduse alusel. Need arvud näitavad, et Eestis levib geide ja lesbide ning samasooliste suhete kohta veel üsna palju eelarvamusi ja inimeste hoiakud on tihti küllaltki negatiivsed. Samas uuringus tuli välja ka seos inimese hoiakute ja homoseksuaalsuse arvatava põhjuse vahel. Need, kelle jaoks homoseksuaalsus on vastuvõetav, peavad homoseksuaalsust sagedamini sünnipäraseks (53%) või inimese vabaks valikuks (47%); need, kelle jaoks see on vastuvõetamatu, peavad seda aga sagedamini keskkonna ja kasvatuse tulemiks (34%) või patoloogiaks (8%).

Siinkohal olgu öeldud, et kuigi homoseksuaalsuse põhjuseid on uuritud aastakümneid, siis puudub teadlaste hulgas konsensus selle kohta, miks inimesel on heteroseksuaalne, biseksuaalne või homoseksuaalne orientatsioon. Kuigi paljud uuringud on tegelenud geneetiliste ja hormonaalsete põhjuste ning kasvatuslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude uurimisega, pole ühegi uuringu tulemused lubanud kindlalt väita, et seksuaalne orientatsioon on tingitud just ühest või mitmest mainitud tegurist. Seetõttu peetakse orientatsiooni paljude eri põhjuste ja mõjude keeruliseks kombinatsiooniks. Oluline on aga meeles pidada, et nii hetero, homo- kui biseksuaalsed inimesed ei taju seksuaalset orientatsiooni valikuna, vaid see on osa nende identiteedist.

Teadmatus ongi sageli põhjuseks, miks inimestel on eelarvamused geide ja lesbide suhtes. Meie roll on sellist teadmatust Eestis vähendada. Samal ajal töötame selle nimel, et LGBT inimeste õiguslik olukord Eestis paraneks – et samasoolised suhted oleksid kaitstud, et Eestis kaitstaks kõiki peresid ja lapsi ning et kõigil inimestel sõltumata nende seksuaalsest orientatsioonist ja sooidentiteedist oleks võimalik ennast meie riigis hästi ja turvaliselt tunda.

Millisena näete oma organisatsiooni tulevikku – kuhu suunas liigute, millised on eesmärgid ja reaalne vajadus?

Keskendume edaspidigi teavitustööle, eestkoste- ja koolitustegevusele ning LGBT inimeste toetamisele. Jätkame kindlasti noortega töötavate spetsialistide koolitamist ja soovime pöörata rohkem tähelepanu koolikiusamisele. Just noored LGBT inimesed on Eesti ühiskonnas tihti kõige keerulisemas olukorras, tundes ennast tihti üksi ja kartes perele või sõpradele oma teistsugusest orientatsioonist või sooidentiteedist rääkida. Loodame edaspidi pakkuda paremat tuge ka LGBT noorte vanematele, kes samuti tihti üksi jäävad, olles silmitsi oma lapse ja ühiskonnas levivate eelarvamustega. Kindlasti on lapsevanemad juba täna OMA Keskusesse oodatud, julgustuseks võid tutvuda emadele-isadele kirjutatud materjaliga siin. [http://omakeskus.ee/lapsevanemale]

Samasooliste perede teema on oluline ka järgmistel aastatel. Täna on osad pered Eestis ilma igasuguse riigipoolse tunnustuse ja kaitseta, mis muudab neis peredes kasvavate laste olukorra eriti haavatavaks. Sellest pole kasu, kui me silmad olukorra ees kinni pigistame. Need pered on täna meie kõrval olemas ja me soovime, et nemad ennast samuti Eesti turvaliselt tunneksid.

Selle kõige taustal on alati ka geide, lesbide, biseksuaalsete ja transsooliste inimeste endi julgus elada oma elu iseendana. Kuigi Eestis pole seda alati lihtne teha, sest eelarvamused sillutavad teed negatiivsusele, siis on vaid ausalt ja väärikalt oma elu elades võimalik edasi liikuda. Ka selles loodame omalt poolt üha enam tuge pakkuda, olgu selleks siis psühholoogiline või juriidiline nõustamine, lugemis- ja infomaterjalid või lihtsalt turvaline keskkond küsimuste esitamiseks ja vaba aja veetmiseks.

Kas teile tundub, et avalik arutelu LGBT teemadel on viimase ca kümnekonna aasta jooksul muutunud? Kui jah, siis kas paremuse või halvemuse poole? Miks?

Avalik arutelu LGBT teemadel kütab endiselt kirgi, kuid on näha ka olulisi positiivseid arenguid. Sel kevadel ilmus ajakirjanduses mitmeid olulisi arvamusi samasooliste paaride ja hoolivama ühiskonna toetuseks – näiteks Karl Martin Sinijärvelt, Mari Sarvelt, Rein Pakult, Sven Mikserilt. Eelkõige on rõõm näha, et avalikus arutelus osaleb üha rohkem inimesi, kellele kõigi Eestis elavate inimeste käekäik korda läheb. Loodetavasti saadakse üha paremini aru sellest, et Eesti on liiga väike riik, et osasid inimesi kõrvale lükata.

Kui keegi tahaks teid teie töös aidata, siis mida ta tegema peaks (nt otsite äkki vabatahtlikke, kogute annetusi vms)?

Meid saab aidata vabatahtlikuna, sest tihti on teha rohkem, kui me oma jõududega jõuame. Ühelt poolt saab nõnda aidata kaasa valdkonna arengule Eestis, aga samal ajal tegelikult ju ka ennast arendada ja uusi oskusi õppida. Vabatahtlikust tegevusest saab lähemalt lugeda siit. [http://lgbt.ee/tule-vabatahtlikuks]

Kuigi eri rahastajad on meie tegevust toetanud, siis ei kata need toetused kõiki meie kulusid. 2013. aastal kogume annetusi OMA Keskuse üüri- ja kommunaalmaksete toetuseks. Annetuse tegemiseks palume raha annetada Eesti LGBT Ühingu arvelduskontole 221043304212 (selgituseks: annetus Eesti LGBT Ühingu toetuseks).

Lisainfo ühingu tegemiste kohta leiate meie kodulehelt www.lgbt.ee.

 

#vordne-kohtlemine