Eestis varjupaigataotlejate ja pagulaste abistamisega tegelevad organisatsioonid kutsuvad Eesti riiki üles lubama piiripunktidesse sõltumatud vaatlejad. Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Pagulasabi ja Johannes Mihkelsoni Keskus leiavad, et varjupaigataotlejate vähene arv võrreldes sarnases olukorras naaberriikidega võib olla põhjustatud sellest, et Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud ei anna inimestele võimalust piiril varjupaika taotleda.
Viimastel aastatel on mitmed varjupaiga soovijad Eesti Inimõiguste Keskust teavitanud sellest, et nende palvet varjupaika saada ei ole piiripunktis kuulda võetud ega vastavat menetlust alustatud. Nii Euroopa Pagulasfondi (EPF) ja siseministeeriumi toel pagulastele tugiisiku teenust pakkuva Johannes Mihkelsoni Keskusega kui ka Eesti Inimõiguste Keskusegavõttis hiljuti ühendust isik, kes väitis, et andis piiril varjupaigasoovist teada, ent saadeti sellest hoolimata piirilt tagasi.
„Meiega võttis mõned päevad tagasi ühendust Süüria kodanik, kes kirjeldas, kuidas teda ei lastud Eesti piirilt edasi kuigi ta oli palunud otsesõnu asüüli,“ kirjeldas juhtunut pagulaste tugiisikuteenuse juht Juhan Saharov Johannes Mihkelsoni Keskusest. “Riik ei tohi oma suva järgi piirata ligipääsu varjupaigamenetlusele, sest see rikub inimõigusi ja on vastuolus Eesti ja rahvusvaheliste reeglitega,” kommenteeris juhtunut Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper. “Menetluse alustamata jätmine võib seada ohtu inimelu.”
Eesti Inimõiguste Keskuse varjupaigataotlejate õiguskliiniku, mille tegevust rahastavad samuti EPF ja siseministeerium, praktikas on vaid üksikuid juhtumeid, mille korral varjupaiga taotlemine on toimunud piiril. Enamikul juhtudel on asüülitaotlejad taotluse esitanud pärast Eestisse seaduslikult või ebaseaduslikult sisenemist.
“Selliste tõsiste süüdistuste korral jääb sageli ametniku sõna varjupaigataotleja sõna vastu,” ütles Eesti Inimõiguste Keskuse pagulasprogrammi juht Kristi Toodo. “Sõltumatu vaatleja aitab taolistes vaidlustes tõde välja selgitada ning annab suurema kindlustunde, et piiril järgitakse seadust.”
Naaberriigid Läti ja Leedu on vabaühenduste osalusel sõltumatu piirimonitooringu sisse viinud vastavalt 2011. ja 2010. aastal, mil erapooletu organisatsioonina sai ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) loa nende piiride monitoorimiseks. Eesti siseministeerium on seni keeldunud sõltumatu vaatlemise lubamisest.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan