Keskuse võrdse kohtlemise ekspert ja nõustaja Merle Albrant viibis 13. -14. veebruaril Trieris Euroopa Õiguse Akadeemia poolt korraldatud seminaril, kus käsitleti Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse seadusandlust ning arenguid.
Seminar pühendus Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse seadusandlusele tervikuna, käsitledes nii soolise võrdõiguslikkuse teema ajalugu Euroopa Liidus kui ka hetkeolukoda. Arvestades, et kuigi juba 1957. aastal tutvustati esmakordselt meeste ja naiste õigust võrdsele palgale, on keskmine meeste ja naiste palgaerinevus Euroopas 29,2%, mis viitab tegelikult suurele probleemile terves Euroopas. Kõige kurvem on aga see, et just Eesti on juhtpositsioonil Euroopas kõige suurema palgalõhega meest ja naiste vahel.
Seminaril käsitleti erinevate riikide praktikaid ning toodi välja ka Euroopa Kohtu hilisem praktika soolise diskrimineerimise alaste juhtumite lahendamisel. Viimaste puhul on tõendamine väga oluline ning just tõendamise koormus ja sellega esile kerkinud probleemid on olnud põhjuseks, miks aastate jooksul on tõendamise koormuse kohustus üle läinud väidetavale diskrimineerijale.
Hoolimata sellest on siiski veel mitmeid probleeme, mis vajaksid lahendamist. Üheks selliseks probleemiks on võrreldavus juhul, kui diskrimineerimise juhtumite puhul puudub võrreldav isik või olukord. Sellisel juhul on suur rõhk statistikal, mille usaldusväärsust peab siseriiklik kohus hindama. Kohus on viimastel aastatel võrreldavuse poole pealt rõhutanud seda, et võrrelda tuleb töö sisu, kuigi ametite kvalifikatsioon võib olla erinev ning ka ametinimetus seega erinev.
Üheks väga huvitavaks juhtumiks oli näide Prantsusmaalt, kus võrreldi haiglas meeste ja naiste poolt teostatavaid töid ehk võrreldi meditsiiniõdesid ning tehnikud. Selgus, et meditsiiniõed pidid omama 5 aastat haridust, kui tehnilisel töötajal oli nõutav 2 aastane haridus. Meditsiiniõed vastutasid umbes 20 inimese eest, samal ajal kui tehnikud vastutasid keskmiselt 2 inimese eest. Uurides konkreetset kollektiivlepingut selgus aga, et meeste igale liigutusele oli antud väärtus, kusjuures naised ei saanud oskuste eest lisaraha – seda ei väärtustatud.
Seminaril rõhutati ka kaudse diskrimineerimise probleeme, eriti teenuste kättesaadavusega seotud küsimusi. Näiteks võimalik kaudse diskrimineerimise juhtum on see, kui ujulasse said tasuta kõik pensionärid, kuid naiste pensioniiga ja meeste pensioniiga oli erinev.
Seminaril käsitleti ühe teemana ka kvootide sisseseadmisi, mis puudutavad ettevõtete juhatusi – see on leidnud kajastamist ka Euroopa Liidu meest ja naiste võrdõiguslikkuse strateegias aastateks 2010-2015. Kvootide kasuks räägib mitu asjaolu, kuid enne kvootide sisseseadmist on vajalik siseriiklikult tõstata küsimus, miks seda on vaja ning millised eesmärke seab riik endale soolise palgalõhe vähendamiseks.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan