Arvamusfestival 2020: Võrdse kohtlemise ala

Kuupäev: 14. august 2020
Algusaeg: 12:00
Asukoht: Paide vallimägi, Paide, Järva maakond, Eesti ()

Eesti Inimõiguste Keskus koordineerib sel aastal 14.–15. augustil Paides toimuval Arvamusfestivalil Võrdse kohtlemise ala. Lisaks keskusele korraldavad arutelusid võrdse kohtlemise võrgustiku liikmed Eesti Vegan Selts, Lastekaitse Liit, Eesti Noorteühenduste Liit ja Eesti Puuetega Inimeste Koda. Külalistena korraldavad aruteluringid ÜRO Pagulasamet ja Eesti Üliõpilaskondade Liit.

Võrdse kohtlemise ala Facebooki üritus. Igal arutelul on kirjutustõlge, viiel ka viipekeele tõlge. Kõiki arutelusid saab turvaliselt jälgida Facebooki otseülekande vahendusel.

REEDEL, 14. augustil

Kl 12–13.30 Kas on vabadust olla mittevegan? (Eesti Vegan Selts)

Kas meil on vabadust olla mittevegan, kui:

  • maailm on kliimakriisis ja tööstuslik loomakasvatus toodab pea viiendiku kõigist inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest, põhjustab veekogude eutrofeerumist ja reostumist, liigilise mitmekesisuse hävingut ja antimikroobiresistantsuse teket;
  • teadlased on kinnitanud, et nii loomad kui inimesed on eneseteadlikud ja tundevõimelised, seades nii ühtmoodi küsimärgi alla loomade väärkohtlemise, tapmise ja ärakasutamise;
  • meile on kättesaadavad eetilised alternatiivid ning võimalik luua tingimused, mis soodustavad paremate valikute tegemist? 

Praegu nõutavad veganid vähemusena läbi raskuste endale õigusi, et saada veendumustekohast kohtlemist avalikes asutustes, töökohatadel, kaubanduses. Arutelus küsime, kas peaks ehk hoopis maailm ümber veganite muutuma? Võibolla ei olegi enam ratsionaalselt põhjendust ega moraalset alust olla mittevegan?

Osalevad Eesti ja välismaa õiguseksperdid ja poliitikakujundajad, aruteluringi juhib Mari-Liis Sepper. Arutelu on eesti ja eesti viipekeeles.

 

Kl 14–15.30 Isade roll: töö- ja pereelu tasakaal, võrdsed võimalused vanemaks olemisel (Lastekaitse Liit)

Viimasel aastal on palju räägitud perepoliitikast pigem naistevõtmes. Kuhu kuuluvad aga mehed ning mis on nende roll perepoliitika kujundamisel? Kas kolmepealine troika: karjäär, pere, lapsed on jõukohane üksnes väljavalituile? Kas isadele on tagatud võrdsed võimalused vanemaks olemisel?

Osalejad:

Hillar Petersen – hetkel lapsehoolduspuhkusel viibiv kuue lapse isa, erialalt infotehnoloog, MTÜ Lasterikkad Isad asutajaliige. Hillar seisab selle eest, et lasterikkus oleks Eestis igas mõttes positiivne nähtus.
Tanel Jäppinen – vanemlusmentor ja kahe lapse isa, kelle tasuta virtuaalsetel lapsevanema koolitustel on osalenud üle 6000 lapsevanema. Viinud 40 koolis ja lasteaias läbi vestlusringi „laste kasvatamine ilma karistuseta“. Tanel keskendub positiivse ja rahumeelse vanemluse toetamisele ning isade kaasamisele laste kasvatamisse.
Palbo Vernik – tänu mu täisealiseks saanud poegadele olen saanud olla väga nauditaval isaks olemise teekonnal, kuhu on kuulunud isapuhkus ja hoolekogud aga ennekõike tohutu eneseareng. Äritegemisest olen loobunud ning keskendunud klassisidususe matkade läbiviimisele ja organiseerimisele.  See on omakorda andnud võimaluse vaadelda praeguste lapsevanemate ja kooli tegevuse peegeldust põhikooli lastel. Lastega matkamine on kinnitanud teadmist, et kui tahad kedagi õpetada,  siis käi tema taga.
Liina Kanter – omandanud sotsiaaltöö kõrghariduse on ta aastaid olnud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendaja, varasemalt töötanud lastekaitses ja perepoliitika nõunikuna aga ka noortele seksuaalhariduse andjana. Sotsiaalministeeriumis on Liina meeskonna juhi rollis, EBS-is ärijuhtimise tudengi rollis aga ühtlasi on ta naine, ema, tütar, 9kordne tädi. Liina seisab selle eest, et kõik inimesed saaksid olla oma valikutes vabad ja elada täisväärtuslikku ja mitmekesist elu.

Aruteluringi juhib Ireen Kangro Lastekaitse Liidust. Arutelu on eesti ja eesti viipekeeles.

 

Kl 16–17.30 Rahvusvahelised kohustused: kas kasulikud ka mulle? (Eesti Inimõiguste Keskus)

Mais 2021 ootab Eestit ees juba kolmas ÜRO inimõiguste ülevaatus, kus rahvusvahelisel tasandil hinnatakse Eesti riigi panust inimõiguste tagamisele ja kaitsmisele. Riikide soovitustest ja hinnangutest koostatakse põhjalik kokkuvõte, millest peaks saama oluline inimõiguste kaitse tööriist nii riigile kui ka valitsusvälistele organisatsioonidele. Mais annab Eesti aru, kuidas eelmisel korral saadud soovitusi on viimase viie aasta jooksul rakendatud. Kas selliseid aruandeid ja ülevaatusi tehakse, et kaitsta iga Eesti inimese elu, õigusi ja heaolu või on see lihtsalt üks rahvusvaheline kohustus? Mis on rahvusvaheliste lepingute ja kohustuste otsene kasu Eesti inimesele?

Osalejad:

Juta Saarevet – Õiguskantsleri kantselei, puuetega inimeste õiguste valdkonna juht
Kristi Raik – Eesti Välispoliitika Instituudi direktor, Turu ülikooli rahvusvahelise poliitika dotsent
Merilin Kiviorg – Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse vanemteadur
Kelly Grossthal – Eesti Inimõiguste Keskuse ekspert

Aruteluringi juhib Ahto Lobjakas. Arutelu on eesti ja eesti viipekeeles.

 

Kl 18–19.30 Kas ja kuivõrd on Eesti noortele rahu ning julgeolek enesestmõistetav? (Eesti Noorteühenduste Liit)

Oleme harjunud, et Eestis pole suurt vajadust ei humanitaarabi ega rahuvalvamise järele. Kas hindame end ümbritsevat rahu ja inimõigusi või oleme muutunud selle suhtes mugavaks?  Või on hoopis Eestil endal rahu tagamisega probleeme? Eesti olles julgeolekunõukogu mittealaline liige aastatel 2020-2021, seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, sealhulgas sellega, kuidas hoida maailmas rahu. Tulenevalt inimõiguste konventsioonist on Eestiski kõigil õigus näiteks rahumeelsetele kogunemisõigusele ja poliitilisele osalusele aga ka õigus olla mitte diskrimineeritud ning tunda ennast turvaliselt. Arutelus käsitletakse kuidas noored saavad olla rahu ja sildade loojateks erinevates eluvaldkondades, edendades sellega ühiskonnas inimõiguste ja demokraatia põhimõtteid.

Osalejad:

Krista Mulenok – ÜRO res 1325 “Naised, rahu ja julgeolek” kogemus, Eesti NATO Ühing
Eimar Veldre – kogukondliku turvalisuse poliitika eestvedaja, Siseministeerium
Susanna Veevo – arengukoostöö ümarlaua huvikaitse ekspert, Youth Peace  MTÜ esindaja
Margot Künnapuu – kolonelleitnant

Aruteluringi juhib Eesti ÜRO noordelegaat Eva Lennuk. Arutelu on eesti ja eesti viipekeeles.

 

LAUPÄEVAL, 15. augustil

Kl 11–12.30 E-rivajadus ja e-riik. Kui ligipääsetav on veeb? (Eesti Puuetega Inimeste Koda)

Puuetega inimeste iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis eluvaldkondades peab riik ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt tagama võrdsetel alustel juurdepääsu füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele. Milliste väljakutsetega seisame silmitsi ja millised on lahendused seoses juurdepääsuga digitaalsele infole?

Osalejad:

Jakob Rosin – Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees
Triin Kask – Eesti Asutajate Seltsi juhatuse liige, ettevõtja
Mari-Ell Mets – Trinidad Wiseman kasutajakogemuse disainer ja ligipääsetavuse ekspert
Helena Lepp – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna nõunik
Jana Korberg – Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindaja, Telia Eesti projektijuht
Raimo Reiman – Riigi Infosüsteemi Ameti riigiportaali osakonna juhataja

Aruteluringi juhib Meelis Joost Eesti Puuetega Inimeste Kojast. Arutelu on eesti ja eesti viipekeeles.

 

Kl 13–14.30 Pagulased arutavad: kuhu ma kuulun? (ÜRO Pagulasamet)

ÜRO Pagulasameti andmetel on 1% maailma elanikkonnast põgenikud. Eestigi pakub varjupaika mõnesajale inimesele, kes on koduriigist põgenenud tagakiusamise eest, sõja või vägivaldsete konfliktide tõttu. Pagulased arutavad oma identiteedi ja kuulumise üle: kuivõrd mõjutab nende unikaalne olukord seda kuidas nemad Eestisse suhtuvad ja kuidas Eestis nendesse suhtutakse. Millisena näevad nad oma rolli Eesti ühiskonna liikmetena? Ja mida Eesti võiks teha kogu maailma pagulaste heaks?

Osalevad inimesed, kes on Eestis varjupaiga saanud. Aruteluringi juhib Kari Käsper ÜRO Pagulasametist.

 

Kl 15–17.30 Kes kaitseb inimõiguste kaitsjat? (Eesti Inimõiguste Keskus)

Viimastel aastatel on inimõiguste kaitsjad olnud Eestis rünnaku all. Vabaühendused, ajakirjanikud, juristid, ametnikud, kes tegelevad vähemuste õigustega, teevad seda tihti enda isiklikku elu, peret ja tervist ohverdades. Arutelust saadavast sisendist tehakse avalik kokkuvõte.

Osalevad festivali külastavad inimesed vabaühendustest, vabatahtlikud, ajakirjanikud, juristid – kõik, kes on üht- või teistmoodi olnud inimõiguste kaitsjad või teemaga seotud. Maailmakohviku stiilis arutelu laudkondi juhivad Eesti Inimõiguste Keskuse inimõiguste saadikud.

 

Kl 17–18.30 Ahistamine kõrgkoolis – erandjuhtum või normaalsus? Kus on piir? (Eesti Üliõpilaskondade Liit)

Aastal 2020 valmis Eesti Üliõpilaskondade Liidu eestvedamisel uuring Eesti avalik-õiguslike kõrgkoolide hulgas, mis nentis, et soolise ja seksuaalse ahistamise tagajärgedega tegelevad instantsid on kõrgkoolides vähe reguleeritud. Millised reeglid ja seadused kehtivad laiemalt ülikoolides ahistamise teemal? Kuidas läheneda tunnetuslikele/kultuurilistele erinevustele? Kust leida häid eeskujusid süsteemide loomiseks antud olukordadega toimetulemisel? Kellel langeb vastutus olukordade lahendamisel? Kuidas tuua antud teema tabu staatusest ühiskonnas välja?

Osalejad:

Rain Kooli – ajakirjanik
Aet Kuusik – Feministeeriumi toimetaja
Eva Liina Kliiman –  EÜLi soolise ja seksuaalse ahistamise uuringu üks eestvedajatest
Tanel Kiik – Sotsiaalminister
Tiit Land – Tallinna Ülikooli rektor

Aruteluringi juhib ajakirjanik Heliis Nemsitsveridze.

 

Arvamusfestivalil osalemine on osa võrdse kohtlemise võrgustiku projektist VÕIVIK, mida rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mille operaatoriks Eestis on Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan