Egert Rünne: sõnavabadus lõpeb seal, kus algab vaenukõne
Ühiskonnas ja riigikogus toimuva sõnavabaduse piiride debati valguses on asjakohane küsida, kas ja miks on vaenukõne reguleerimine Eesti ühiskonna jaoks … Loe edasi
Vaen
Inimõiguste keskuse seisukohad: vaenu õhutamist ja vaenu motiiviga kuritegusid puudutava seadustiku muutmise seaduse eelnõu
Eesti Inimõiguste Keskus saatis 10. oktoobril omapoolsed seisukohad Vabariigi Valitsuse algatatud ja Riigikogu menetluses olevale karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse … Loe edasi
Juhend julgustab ahistamist märgates või kogedes sellest teada andma
“Eesti Inimõiguste Keskus seisab iga inimese õiguse eest olla kaitstud ahistamise ja ärakasutamise eest, sõltumata tema taustast, eneseväljendusest, situatsioonist või … Loe edasi
Vaenukõne peamiseks sihtmärgiks on jätkuvalt seksuaalvähemused
Juunis ja juulis jätkas keskus sotsiaalmeedias esineva vaenukõne monitoorimist, et uurida, kas sotsiaalmeedia platvormid tegelevad vaenukõne ohjamisega nii, nagu nad … Loe edasi
Otsime praktikanti
Inimõiguste keskus viib Euroopa Komisjoni tellimusel läbi monitooringut, mille eesmärgiks on välja selgitada, kas sotsiaalmeediaplatvormid (nt Facebook, TikTok) reageerivad vaenukõnele … Loe edasi
Eestikeelses sotsiaalmeedias vaenatakse enim pagulasi ja seksuaalvähemusi
Inimõiguste keskus osaleb partnerina rahvusvahelises projektis SafeNet, mille eesmärk on monitoorida sotsiaalmeedias esinevat vaenu ning analüüsida selle sisu. Projekti juhtpartner … Loe edasi
Võrdse kohtlemise võrgustik 10!
Võrdse kohtlemise võrgustik sai 10-aastaseks! Pidupäeva puhul said võrgustiku liikmed kokku, et täiendada oma teadmisi vaenukõnest ja arutleda võrdse kohtlemise … Loe edasi
Eesti Inimõiguste Keskus mõistab teravalt hukka eile Tallinnas toimunud vaenukuriteo
Vähem kui kaks nädalat tagasi, 30. mail, saatsime koos paljude teiste vabaühendustega justiitsminister Kalle Laanetile pöördumise, milles rõhutasime, et vaenukõne … Loe edasi