Inimõiguste aruanne 2010 käsitles Eesti arengut pea kõigis Euroopa inimõiguste konventsioonis sisalduvates õigustes. Üksikutes valdkondades (nagu õigus elule või õigus abielluda) ei toimunud 2010. aastal märkimisväärseid muutusi ega suuremat arengut. Seetõttu puuduvad need peatükid ka aruandest.

2010. aasta jooksul Eestis inimõiguste vallas toimunut kirjeldatakse ja analüüsitakse, tuuakse nii positiivseid kui negatiivseid näiteid, kritiseeritakse, kuid antakse ka konkreetseid soovitusi vajakajäämiste kõrvaldamiseks. Kuigi igal peatükil on üks või mitu autorit, on aruande teemasid püütud kajastada nii, et lugeja saaks tervikliku ülevaate Eestis inimõiguste valdkonnas toimuvast.

Peamised probleemid inimõiguste vallas on Eestis on järgmised:

  • Valitsuse tegevus koduvägivalla vastu võitlemisel ei ole olnud piisav. Näiteks ei ole seda eraldi sättena Eesti karistusseadustikus (KarS), mistõttu puuduvad põhjalikud andmed ja statistika juhtumite kohta. Puudub laiaulatuslik analüüs ohvritele mõeldud kaitsemehhanismide tõhususe osas.
  • Kriminaaljuhtumite menetlus on liiga pikk. Endiselt on probleemne ka riigi õigusabi süsteem.
  • KarS vaenu õhutamise säte on oma tänases sõnastuses liialt kitsas. See nõuab isiku süüdi mõistmiseks reaalse ohu tõestamist ohvri elule või tervisele. See ebamõistlikult kõrge künnis teeb antud sätte kasutuks.
  • Võrdse kohtlemise seadusel pole olnud loodetud mõju. Seda inimeste vähese õigusteadlikkuse ning Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku piiratud rahaliste ressursside tõttu. Voliniku rahastamist ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide osatähtsust tuleks suurendada.
  • Valimiste eelse välireklaami keeld tuleks üle vaadata ning leida põhjalikum lahendus.
  • Vangide valimisõiguse piirang tuleks üle vaadata ja asendada Strasbourgi kohtule sobivate kriteeriumitega.
  • Vene rahvusvähemuste temaatikale tuleks läheneda kodanikukeskselt ja objektiivsemalt, liikudes liialt eesti keele õppimise kesksest poliitikast edasi väärtuste-kesksele poliitikale. Eesti ja vene kogukonna vahel on endiselt suur majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline eraldatus ning paranemisemärke ei ole. Positiivne samm on Õiguskantsleri ettepaneku muuta kodakondsuse seadust selliselt, et pikaajaliselt Eestis elanud kodakondsuseta inimeste lapsed, kes on Eestis sündinud, saavad kodakondsuse vaikimisi.
  • LGBT (lesbi, gei, bi, trans) inimesed ei saa abielluda ega registreerida oma partnerlust. Parendades punkte 3 ja 4, aitaks see kaasa ka LGBT inimeste olukorra parendamisele.
  • Varjupaigataotlejate ja pagulaste praegune asukoht on Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus, mis asub Tallinnast 220 km kaugusel Vene piiri äärses metsas. Lisaks sellele raskendab abi andmist varjupaiga taotlejatele ka ebapiisav keskuse rahastamine.

Aruande peatükkidega saab tutvuda siin (tekstiversioon):

Peatükk 1 – Orjuse ja sunniviisilise töötamise keeld
Peatükk 2 – Piinamise, ebainimlikult või alandavalt kohtlemise ja karistamise keeld
Peatükk 3 – Õigus isikuvabadusele
Peatükk 4 – Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele
Peatükk 5 – Õigus austusele perekonna- ja eraelu vastu
Peatükk 6 – Sõnavabadus
Peatükk 7 – Kogunemisvabadus
Peatükk 8 – Diskrimineerimise keeld
Peatükk 9 – Õigus vara kaitsele
Peatükk 10 – Õigus haridusele
Peatükk 11 – Õigus vabadele valimistele
Peatükk 12 – Integratsioon ja rahvuslik sidusus Eesti ühiskonnas
Peatükk 13 – LGBT olukord Eestis
Peatükk 14 – Pagulaste ja varjupaigataotlejate õigused
Peatükk 15 – Lapse õigused
Peatükk 16 – Kodanikuühiskonna areng ja hetkeseis Eestis 2010. aastal

Aruanne on kättesaadav ka pdf formaadis.

Lisaks aruanne inglise ja vene keeles (pdf).