Võtmeteemad
- Eestis on olnud viimasel kahel aastal üks kõrgeimaid inflatsioonitasemeid Euroopa Liidus, 2022. aastal koguni rekordiline 25%. Hinnatõus, sealhulgas 2021. aasta talvel lakke kerkinud energiahinnad, on oluliselt pärssinud iga teise eestimaalase ostujõudu ja toimetulekut ja seda eelkõige madalama sissetulekuga inimestel.
- Tugev mõju inflatsiooni kasvule on olnud Ukraina sõjal, 30% eestimaalastest on seisukohal, et on just sõja mõjudest tulenevalt sattunud tõsistesse majanduslikesse raskustesse.
- Ajutise kaitse alusel elab Eestis 2023. aastal ligi 36 000 Ukraina sõjapõgenikku, neist töökoha on leidnud üle 12 000, mis näitab, et Ukraina põgenikud on õnnestunud kiiresti tööturule integreerida.
- 2022. aastal oli Eestis suhtelises vaesuses 303 900 inimest, mida on ligi 3000 võrra rohkem kui aasta varem. 65+ vanuses inimesi elas vaesuses 46,8%, samas kui ELi keskmine on 18,1%. Absoluutset vaesust koges 2022. aastal Eestis ligi 48 000 inimest, mis on kaks ja pool korda rohkem kui 2021.aastal.
Poliitilised ja institutsionaalsed arengud
Poliitilisel ja institutsionaalsel tasandil on aastatel 2021–2023 valdavalt lähtutud 2016. aastal valitsuses heaks kiidetud heaolu arengukavast tööhõive ja sotsiaalse kaitse osas. 23. veebruaril 2023 kinnitas valitsus Heaolu arengukava 2023–2030[1], mis on jätkuks eelmisele arengukavale ja toob esile perepoliitika, sotsiaal- ja töövaldkonna olulisemad probleemid, seab järgnevateks aastateks strateegilised eesmärgid ja kirjeldab, mida on nende saavutamiseks vaja teha.
Eelmise valitsuse koalitsioon, kuhu kuulusid Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid ja Isamaa, leppis 2022. aasta juulikuus kokku peretoetuste märgatava suurendamise, mis oli eeskätt suunatud lasterikastele peredele. 28. detsembril 2022 võttis Riigikogu vastu perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse[2], mille kohaselt jõustusid 1. veebruarist 2023 mitmed olulised muudatused peretoetuste maksmises.
Pärast 5. märtsil 2023 toimunud Riigikogu valimisi moodustatud uus valitsuskoalitsioon, kuhu kuuluvad Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraadid, otsustas 2023. aasta algusest kehtima hakanud peretoetuste süsteemi muuta, põhjusel, et lasterikaste perede toetusmeetmete üle käivitus diskussioon, riivata on saanud ühe- ja kahelapseliste vanemate õiglustunne. Leiti, et piiratud riigieelarve tingimustes tuleb perehüvitiste seadust tervikuna muuta riigieelarvele jõukohasemaks, vähendades suurperede toetusi. Ka otsustati loobuda suurperede toetuste indekseerimist pensioniindeksiga alates 2024. aastast.[3] Muudatused võeti vastu 14. juunil 2023 ja hakkavad kehtima seaduse jõustumisel 1. jaanuaril 2024.[4]
Pikaajalise hoolduse osas võeti 2022. aastal Riigikogus vastu mitu sotsiaalhoolekande seaduse muudatust, et inimestel oleks võimalik elada võimalikult kaua oma kodus ja saada kvaliteetseid teenuseid.[5] 7. detsembril 2022 võttis Riigikogu vastu hooldereformi, mis tegi alates 2023. aasta 1. juulist hooldekodukoha teenuse saajatele taskukohasemaks, tõstis üldhoolduse kvaliteeti ja parandas kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust. Lisaks, keskmisest vanaduspensionist madalamat sissetulekut saavatele teenuse saajatele hüvitab kohalik omavalitsus osaliselt ka nende makstavad majutus- ja toitlustuskulud. Prognooside kohaselt on 2023. aastal keskmine hooldekodu kohatasu suure hooldusvajadusega inimesele 1375 eurot kuus, millest osa (hoolduspersonali kulud) tasub edaspidi KOV ning 700-eurone keskmine pension võimaldab inimesel endal katta ülejäänud osa.[6]
Seaduseelnõu kohaselt investeerib riik 2023. aastal üldhooldusteenuse kättesaadavuse parandamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks 40 miljonit eurot, 2024. aastal antakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse tulubaasi juba ligi 57 miljonit eurot ja 2026. aastaks tõuseb rahastus prognooside järgi 62 miljoni euroni.[7]
Samuti toetab seadusemuudatus koduste hooldusteenuste arendamist kohalikes omavalitsustes. Omavalitsustel on võimalus pikaajalise hoolduse korraldamisel arendada ja pakkuda oma elanikele ööpäevaringse üldhoolduse kõrval ka koduteenuseid, mis annavad võimaluse inimesel jätkata oma kodus elamist ja ennetavad või lükkavad edasi hooldusvajaduse süvenemist.[8]
Vajadus hooldereformi järele on Eestis suur, sest suur osa pikaajalist hooldust vajavatest üle 65-aastastest inimestest ei saa abi isiklikul hooldusel või majapidamistöödel. Eestis on koduhooldusteenustest suurem puudus kui kuskil mujal ELis ja sellised teenused ei ole kogu riigis võrdselt kättesaadavad, sest omavalitsuste võimekus neid osutada varieerub. Ulatuslikult kasutatakse mitteametlikke hooldajaid, samas kui hooldajatele pakutav rahaline abi on väga piiratud. Ühtsete riiklike teenusestandardite puudumine ja töötajate nappus teevad kvaliteetse hoolduse tagamise keeruliseks. Eestis on avaliku sektori kulutused pikaajalisele hooldusele ühed väiksemad ELis, 2019. aastal moodustasid need Eestis 0,4% ja ELis keskmiselt 1,7% SKPst.[9]
Seadusandlikud arengusuunad
Alates 1. aprillist 2023 jõustus uus ohvriabi seadus, mis parandas abi kättesaadavust vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele.[10] Selgemaks muutus kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem. Uues seaduses on esmakordselt sõnastatud ka seksuaalvägivalla kriisiabi, vägivallast loobumise toetamise teenus, psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral ja ohvriabi põhiteenus. Täiendatud on naiste tugikeskuse, taastava õiguse ja inimkaubanduse ohvritele osutatavaid teenuseid ning traumast taastumist toetava vaimse tervise abi sisu ja tingimusi.
Alates 1. oktoobrist 2023 on muudetud logopeedide, füsioterapeutide ja psühholoogide abi kättesaadavamaks, sest nad saavad õiguse hakata osutama tervishoiuteenuseid iseseisvate tervishoiuteenuse osutajatena.[11] Inimene saab sellega võimaluse pöörduda perearsti saatekirja olemasolul endale sobiva tervisekassaga lepingus oleva praksise poole ning ravi eest tasub tervisekassa. Tervishoiutöötajatega võrdsustamine annab spetsialistidele kiire ligipääsu patsiendi haigusloole ja võimaluse osaleda patsiendi raviprotsessis iseseisvalt.[12]
Valitsus kinnitas 16. märtsil 2023 riikliku pensioni 2023. aasta indeksi, millega tõusis alates 1. aprillist 2023 keskmine pension 700 euroni.[13] Kinnitatud indeksi väärtuseks on 1,139. Seega suurenesid pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär keskmiselt 13,9%. Pensionitõus on viimase 15 aasta suurim. Lisaks indekseerimisele jätavad pensionäridele rohkem raha kätte ka aasta algusest jõustunud tulumaksu muudatused. Ja siiski jääb pensionitõusust väheks, et aidata pensionärid välja suhtelisest vaesusest.[14]
Statistika ja uuringud
Eestis elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 303 900 inimest, mida on ligi 3000 võrra rohkem kui 2021. aastal ning nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli väiksem kui 756 eurot.[15] Suhtelise vaesuse määr oli 2022. aastal läbi aastate kõrgeim ja seda eelkõige vanemaealiste arvel. 2022. aastal elas 65-aastastest ja vanematest inimestest vaesuses 46,8%, samas kui ELi keskmine on 18,1%. Üksi elavate 65-aastaste ja vanemate vanusegrupis koges suhtelist vaesust 79,1% elanikest, mis on 3,7% vähem kui aasta varem. Eakate vaesust iseloomustab omakorda sooline lõhe (naiste puhul on näitaja 52,5% ehk peaaegu 31 protsendipunkti suurem kui meeste puhul).[16] Ka kogeb suhtelist vaesust pea iga kolmas üksikvanem (eeskätt on nendeks emad), kelle suhtelise vaesuse määr oli 34,8%, mis on võrreldes 2021. aastaga 2,1% kasvanud.[17]
Absoluutset vaesust koges 2022. aastal Eestis ligi 48 000 inimest. 2021. aastal oli neid inimesi 18 000, mis tähendab, et see arv on kasvanud kaks ja pool korda. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu netosissetulek oli väiksem kui 303 eurot.[18] Absoluutses vaesuses elavate inimeste arvu kasvu taga on 2022. aastal toimunud suur hinnatõus, mis tõstis elatusmiinimumi piiri rohkem kui kunagi varem: 30 protsenti ehk 234 eurolt 303 eurole.[19] Absoluutne vaesus oli suurim alla 65-aastaste üksi elavate inimeste ja üksikvanemate seas. Vanuse rühmiti oli absoluutne vaesus kõrgeim 18–24-aastaste hulgas.[20]
Inflatsiooni mõju
Alates 2021. aasta maikuust on inflatsioon nii Eestis kui Baltikumis tervikuna olnud euroala keskmisest kõrgem.[21] 2022. aastal tehtud uuringu järgi on iga teine küsitletud eestimaalane hinnatõusu tõttu raskustes. 12% vastanutest kinnitas, et on sattunud tõsistesse raskustesse ja 39% väitis, et hinnatõus on oluliselt pärssinud nende toimetulekuvõimalusi. 30% tõdes, et on just Ukraina sõja mõjudest tulenevalt sattunud tõsistesse majanduslikesse raskustesse. Hinnatõusu mõju tunnetavad kõige teravamalt madalaima sissetulekuga inimesed, kelle igakuine netotulu pereliikme kohta jääb 600 euro piiresse, 69% neist väidab, et nende rahaline toimetulek oluliselt pärsitud.[22]
Terviseseisund
Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 78,1 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 73,6 ja naistel 82,3 aastat. Mehed elavad tervena 57,9 ja naised 60,6 aastat, mis räägib soolisest ebavõrdsusest. 2020. aastaga võrreldes elavad Eesti mehed kaks aastat ja neli kuud tervemana. Eesti naiste tervena elatud aastad on pikenenud aasta ja ühe kuu võrra.[23]
COVID-19 pandeemia on tugevalt mõjutanud rahva vaimset tervist. 2021. aasta kevadel oli depressioonirisk enam kui neljandikul (28%) ja üldistunud ärevushäire risk igal viiendal (20%) täiskasvanul. Nii depressiooni kui ka ärevushäirete puhul olid ülekaalukalt kõige ohustatumad noored täiskasvanud (18–24-aastased), kellest ärevushäirete riskis olid 37% ja depressiooniriskis lausa 56%.[24]
Ukraina sõjapõgenikud
Seisuga 20.08.2023 oli Eestis ajutise kaitse alusel saadud kehtiva tähtajalise elamisloaga 35 598 Ukraina sõjapõgenikku.[25] Samal ajal oli tööga on hõivatud 12 203 sõjapõgenikku ja vaatamata keskmisest kõrgemale haridustasemele oli põgenike seas kõige rohkem lihttöölisi (ligi 40%). Registreeritud töötuid oli 4605, töötuse põhjuseks on paljuski keeleoskuse puudumine.[26]
Olulisemad avalikud arutelud
Keskseks teemaks kujunes 2021–2023 laste- ja peretoetuste suurendamine. Erinevad arusaamad laste ja perede toetuste osas põrkusid 2021. aastal Kaja Kallase esimese valitsuse ajal, kui valitsuse moodustasid Reformierakond ja Keskerakond. Lasterikaste perede toetuste suurendamine võis ajakirjanduse hinnangul olla üheks võimalikuks põhjuseks, miks tekkis valitsuskriis, mis kasvas üle valitsuse vahetuseks.[27] Peretoetuste suurendamise eelnõu võeti küll vastu, aga alles Kaja Kallase teise valitsuse ajal, 28. detsembril 2022. Peretoetuste osas on aktiivselt avaldanud arvamust nii poliitikud[28], teadlased[29] kui aasta ema[30] jt. Ühe olulise kriitilise jõuna avaldas mõju ka rahvaalgatus “Peretoetused õiglaseks!”, mille raames koguti 8704 allkirja ja mis anti Riigikogule üle 07.10.2022.[31]
Debattide uus laine käivitus 2023. aastal, kui Kaja Kallase kolmas valitsus, kuhu kuuluvad Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraadid, otsustas, et perehüvitiste seadust tuleb tervikuna muuta, et ennetada võimalikku ebavõrdsust eri peretüüpide vahel. Oponendid, kelleks on jõuliselt Isamaa, aga ka MTÜ Lasterikkad Isad, Eesti Lasterikaste Perede Liit jt, ei leppinud muudatustega ja leidsid, et õiglane oli just peretoetuste algne variant, mis asetas eelisolukorda lasterikkad pered. Isamaa erakonda kuuluv poliitik Lea Danilson-Järg avaldas arvamust, et ebaõiglane on ümber teha perehüvitiste süsteemi, mille üle eelmises Riigikogu koosseisus vaieldi üle poole aasta, et leida kompromiss, mille taga seisid lõpuks kõik viis toonast parlamendierakonda.[32]
Juhtumikirjeldus
Levila avaldas artikli “Kui palk viib vaesusesse”, kus on lood inimestest, kellel on oht vaesuda kiire hinnatõusu tõttu 2023. aastal.[33] Üks lugu on Tartu Lastekunstikooli õpetajast, kolme lapse isast Raidist (41), kes ütleb, et juba jääbki tal puudu toidurahast. Abikaasa saab küll doktorantuuri stipendiumi, mis on veidi alla tuhande, kuid püsikulud – üür 370, kommunaalid ligi 200, aga ka toit ja lasteaiatasud – röövivad oma osa. Lisaks on Raidil Tallinnas kunstnike liidu ateljee, mis maksab kuus keskeltläbi 250 eurot. Kui tal seda poleks, poleks ka oma maale kuhugi panna. Kütmata ruumides need lihtsalt ei säili. Ta on paraku loobunud Tallinnas ateljees käimisest, maalimisest ja näituste ettevalmistamisest. Võtab neid ette harva, ükshaaval. Hakkama saamiseks, aga ka möödunud suvel Saksamaa biennaalidele minekuks on Rait võtnud ka ligi kümneprotsendilise intressiga väikelaenu, mida ta praegu tagasi maksab. Õnneks saab pere lasterikaste perede liidu kaudu tasuta riideid ja toiduabi. Viimast Rait vahel kasutab, kuid sageli on jagatu viimase kuupäevaga ja palju sellest tuleb ära visata.
Soovitused
- Eesti inimesi tuleb sihipärasemalt pensionieaks ette valmistada. Selleks, et ennetada tulevaste pensionäride vaesusriski, on vaja arendada inimeste finantsteadmisi, julgustada neid säästma ja suunama raha vabatahtlikesse pensionifondidesse ning muudesse investeeringutesse.
- Terviseharitust tuleb suurendada, et vähendada tervisekäitumise riske. Enam kui pool enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastatest Eestis tuleneb riskiteguritest või riskikäitumisest.
[1] Sotsiaalministeerium. 2023. Heaolu arengukava 2023–2030.
[2] Riigi Teataja. 2022. Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadus, RT I, 11.01.2023, 2.
[3] Riigikogu. 2023. Menetlusse võeti eelnõu perehüvitiste seaduse muutmiseks, 25.04.2023.
[4] Riigi Teataja. 2023. Perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seadus, RT I, 06.07.2023, 3.
[5] Riigi Teataja. 2022. Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, RT I, 28.04.2022, 1.
[6] Sotsiaalministeerium. 2022. Riigikogu kiitis heaks hooldereformi, 07.12.2022.
[7] Ibid.
[8] Ibid.
[9] Euroopa Komisjon. 2023. Komisjoni talituste töödokument. 2023. aasta aruanne Eesti kohta, 24.05.2023.
[10] Sotsiaalministeerium. 2022. Riigikogu võttis vastu ohvriabi seaduse, 14.12.2022.
[11] Riigi Teataja. 2022. Psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus, RT I, 10.10.2022, 1.
[12] Sotsiaalministeerium. 2022. Logopeedide, füsioterapeutide ja psühholoogide abi muutub kättesaadavamaks, 24.09.2022.
[13] Sotsiaalministeerium. 2023. Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni, 16.03.2023.
[14] Euroopa Komisjon. 2023. Komisjoni talituste töödokument. 2023. aasta aruanne Eesti kohta, 24.05.2023.
[15] Statistikaamet. 2023. Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kasvas kaks ja pool korda, 10.11.2023.
[16] Euroopa Komisjon. 2023. Komisjoni talituste töödokument. 2023. aasta aruanne Eesti kohta, 24.05.2023.
[17] Statistikaamet. Statistika andmebaas.
[18] Statistikaamet. 2023. Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kasvas kaks ja pool korda, 10.11.2023.
[19] Ibid.
[20] Ibid.
[21] Eesti Pank. 2022. Eesti Panga 2021. aasta aruanne.
[22] Postimees. 2022. Küsitlus: iga teine Eesti elanik on hinnatõusu tõttu raskustes, 15.08.2022.
[23] Statistikaamet. 2023. Eestimaalased elavad üha kauem tervena, 28.06.2023.
[24] Tervise Arengu Instituut. 2023. Suitsiidimõtetega noorte osatähtsus on aastatega suurenenud, 12.09.2023.
[25] Siseministeerium. 2023. Statistika Ukraina sõjapõgenike kohta.
[26] Sotsiaalministeerium. 2023. Aasta sõjapõgenikke Eestis, 23.04.2023.
[27] Kusma, E. 2022. Valitsuskriisi põhjustanud perehüvitiste seaduse muudatused saadeti esimesele lugemisele, Õhtuleht, 16.05.2022.
[28] Kallas, S. 2022. Siim Kallas: perehüvitiste eelnõu on suitsukate arusaamatute poliitiliste punktide võitmiseks, Reformierakond, 31.05.2022; Sibul, P. 2022. Reformierakonna võitlus peretoetuste vastu on põhimõttelage, Postimees, 01.06.2022; Kiisler, S. 2022. Siim Kiisler: riigikogu peaks õiglustunde Isamaa käsulaudadest kõrgemale seadma, Eesti Päevaleht, 22.12.2022; Paas, K. 2023. Riigikogu seadustas hardas üksmeeles aastakümnete kõige suurema riikliku ebaõigluse, Eesti 200, 05.01.2023.
[29] Eamets, R., Järvan, K. 2022. Kas raha paneb sünnitama? Postimees, 06.06.2022.
[30] Õunap, A. 2022. Tagasivaade 2022. aastale aasta ema pilgu läbi, Postimees, 31.12.2022.
[31] Virolainen, L., Jõks, T. 2022. Rahvaalgatus „Peretoetused õiglaseks! 7.10.2022.
[32] Danilson-Järg, L. 2023. Lea Danilson-Järg: jaanipäevaks viskab koalitsioon Eesti perede heaolu lõkkesse, Eesti Päevaleht, 25.04.2023.
[33] Zõbin, J. 2023. Kui palk viib vaesusesse, Levila, veebruar 2023.
