Võtmeteemad
- Rohkem kui pooled puuetega inimestest elavad suhtelises vaesuses.
- Sotsiaalteenused ei ole endiselt vajaduspõhiselt üle Eesti abivajajatele kättesaadavad.
- Tehiskeskkonnale ja teenustele ligipääsetavus vajab enam tähelepanu.
- Võrdse kohtlemise seadus diskrimineerib endiselt puudega inimesi.
Poliitilised ja institutsionaalsed arengud
Vabariigi Valitsus kiitis septembris 2022 heaks hooldereformi eelnõu plaaniga teha hooldekodukoht kättesaadavaks keskmise pensioni eest.[1] See on üks sammudest pikaajalise hoolduse reformist. Kuna reform jõustus 2023, ei ole reformi mõju veel selge.
2024. aastast lõpeb Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud pikaajalise kaitstud töö teenus ja pole selge, kas alternatiivsed teenused tagavad suurema toetus- ja abivajadusega sihtgruppidele piisava tööalase toetuse.[2]
2023. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus Heaolu arengukava 2023–2030, mis seab pere-, sotsiaal- ja tööpoliitika strateegilised eesmärgid järgnevateks aastateks ning määrab nende saavutamiseks vajalikud tegevussuunad.
Jätkuvalt on erihoolekandeteenused alarahastatud ning järjekorrad teenustele pikad. Sotsiaalministeeriumi andmetel oli erinevate erihoolekandeteenuste järjekorras umbes 1800 inimest. Märkimisväärseid muudatusi teenuskohtade arvus ja lisarahastuses ei ole vahepeal toimunud.[3]
Seadusandlikud arengud
30.05.2023 võttis Riigikogu vastu toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse (jõustub 28.06.2025), mille eesmärk on tõsta osade toodete ja teenuste ligipääsetavust.[4]
Endiselt on muutmata võrdse kohtlemise seadus.[5] 2023. aastal on jätkunud seaduse vastuvõtmisega seotud tegevused. Puuetega inimeste vaates on oluline, et seaduse muutmisel ühtlustatakse seaduse kohaldamisala selliselt, et mh ka puude alusel oleks diskrimineerimine keelatud samas ulatuses nagu rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi ja nahavärvuse puhul.
2022. aastal on võeti vastu seadusemuudatused, mis vähendavad puuetega inimeste taotlus- ja halduskoormust[6]: sotsiaalhoolekande seaduse jt seaduste muutmise seadus, millega parandati riigi ja kohalike omavalitsuste vahelist andmevahetust. Andmete edastamise eesmärk on pakkuda puudega inimestele ennetavat ja terviklikumat abi KOVi ja riigi koostöös ning senisest lihtsamat asjaajamist. Lisaks lihtsustus muutumatu või progresseeruva seisundiga vanaduspensioniealiste puuetega inimestel puude tuvastamise taotlemine.
2022. aastal algatas Euroopa Komisjon avaliku arutelu Euroopa Liidu puudega inimese kaardi kohta. Kaardi abil saab tõendada mistahes ELi liikmesriigis tunnustatud puude staatust ka teistes liikmesriikides ja seega saab kaardi omanik kasutada teatavate teenuste puhul kehtivaid eelistingimusi ELi üleselt.[7]
Õiguskantsler pööras Riigikantselei tähelepanu puuetega inimeste õigustele tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu koostamisel ja rakendamisel.[8]
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik palus Sotsiaalministeeriumil EPIKoja pöördumise järgselt analüüsida töölepinguseaduse §-i 57, mis diskrimineerib vanaduspensioniealisi töötavaid puudega inimesi, kuna seadus ei näe ette neile pikendatud põhipuhkust, kuid samal ajal tööealistele töötavatele osalise või puuduva töövõimega isikutele on niisugune pikendatud põhipuhkus ette nähtud.[9]
Kohtupraktika
EPIKoja poole pöördutakse sageli põhjusel, et ei olda rahul ega saada aru Töötukassa töövõime hindamise või Sotsiaalkindlustusameti puude tuvastamise/mittetuvastamise otsustest. Kohtupraktika analüüsi[10] selgitatakse, et põhjendamine on oluline otsuse arusaadavuse ja aktsepteeritavuse seisukohalt. Hea halduse põhimõttest tuleneb haldusorgani suurem selgitamiskohustus, miks otsus on muutunud, otsuse põhjendustest peab isikule nähtuma, miks selline otsus langetati. Uurimispõhimõtte täitmise kohta nähtub kohtupraktikast, et vajadusel peab Sotsiaalkindlustusamet koguma andmeid omal algatusel ning seda ka väljaspool tervise infosüsteemi.
Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsuses[11] ei nõustunud kolleegium Töötukassa seisukohaga nagu poleks töövõime hindamise otsus ja sellele eelnev menetlus vastavalt klassikaline haldusakt ja tavaline haldusmenetlus. Riigikohtu hinnangul ei võta suur halduskoormus Töötukassalt kohustust järgida taotluste menetlemisel seadustest ja määrustest tulenevaid nõudeid, sealhulgas haldusmenetluse põhimõtteid: uurimis- ja põhjendamiskohustust, vältida kiirustamist ja pealiskaudsust, vajadusel selgitada isikule tema õigusi ja kohustusi ning tagada õigus olla ära kuulatud. Nende põhimõtete järgimine aitab ka ära hoida hilisemaid vaide- ja kohtumenetlusi.
Statistika ja uuringud
Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt on umbes kolme aastaga puuetega inimeste arv vähenenud 154 531 pealt 120 658 peale ehk suhtarvuna elanikkonna arvu on langus 12% pealt 9%-le.[12]
Statistikaameti andmete[13] ei ole suhtelises vaesuses elavate inimeste riigi keskmine võrreldes 10 aasta taguse ajaga oluliselt muutunud (2011 – 17,5% vs. 2021 – 22,8%), samas suhtelises vaesuses elavate puuetega inimeste arv on 10 aastaga kahekordistunud (2011 – 26,1% vs. 2021 – 51,7%).
2022. aastal läbi viidud elanikkonna hoolduskoormuse uuring[14] andis tervikliku ülevaate lähedasi hooldavate inimeste olukorrast ja abivajadustest. Uuringust selgus mh: selleks, et leevendada lähedaste hooldajate koormust ja tulla toime pikaajalise hoolduse suureneva vajadusega, tuleb suurendada avaliku sektori kulutusi pikaajalisele hooldusele, sh arendada teenuseid, mis toetavad hooldusvajadusega inimeste toimetulekut nende endi kodus. Samuti tuleks soodustada töötamise ja hoolduskohustuste ühitamist, et ennetada hooldajate väljalangemist tööhõivest.[15]
Lootustandev on Sotsiaalministeeriumi uuringu tellimus[16] välja selgitamaks Eestis praegu kehtiva täiskasvanute eestkostesüsteemi kitsaskohad ning võimalused otsuse tegemist toetava mudeli rakendamiseks Eestis, mis on kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 12. 2023. aastal valmis Justiitsministeeriumi ja Pärnu Maakohtu koostööna veebileht eestkostja.kohus.ee, kust saab teavet ja juhiseid eestkostjate õigustest ja kohustustest.[17]
SA Kutsekoda poolt läbi viidud uuringu “Tulevikuvaade tööjõu oskustele ja vajadustele: sotsiaaltöö”[18] järgi on prognoosiperioodil 2023–2030 kõige rohkem juurde vaja mh hooldustöötajaid, tegevusjuhendajaid, tugiisikuid ja erivajadustega lastega tegelevaid lapsehoidjaid ehk puuetega inimestele hädavajalike isikuabiteenuste vahetuid osutajaid.
Lootustandvad ja head praktikad
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2023–2027[19] tuuakse välja riigi rahastuse suurendamine harvikhaigusega laste raviks.
Õiguskantsler kujundas ATH Liidu pöördumisel seisukoha, et sama haigust põdevate inimeste erinev kohtlemine üksnes selle põhjal, millal nende haigus on diagnoositud, on vastuolus solidaarse ravikindlustuse ning võrdse kohtlemise põhimõttega. Jättes sarnases olukorras olevad ja sama haigust põdevad inimesed ravita üksnes nende haiguse diagnoosimise aja tõttu, piiratakse intensiivselt nende inimeste põhiõigusi.[20]
Ligipääsetavuse suurendamiseks võttis ERR 1. märtsil 2022 esmakordselt kasutusele automaatsubtiitrid, mis laienesid septembris 2023 kõikidele ETV ja ETV2 omasaadetele.[21]
Riigi valimisteenistus tegi koostöös EPIKojaga õppevideod, et ka valimisjaoskondades pöörataks rohkem tähelepanu puuetega inimeste vajadustele ja ligipääsetavusel.[22]
Koostöös Sotsiaalministeeriumi, Lastefondi ja EPIKojaga saadeti kohalikele omavalitsustele üleskutse leida lahendusi tugiisikute töötingimuste muutmisek.[23] EPIKoda tõstatas probleemi lahenduste otsimisele suunatud diskussiooni tugiisikute teema- ja inspiratsioonipäeval.[24]
Olulisemad avalikud arutelud
19.07.2023 saatis Rahandusministeerium kooskõlastusele mootorsõidukimaksu kehtestamise väljatöötamisekavatsuse, millele esitas arvamuse ka EPIKoda.[25] Iga uus kehtestatav maks kahjustab veelgi rohkem puuetega inimeste toimetulekut ja heaolu. Siiani ei ole avalikkus näinud mõjuanalüüse, kuidas käibemaksu ja tulumaksu tõstmine ning mootorsõidukimaksu kehtestamine koosmõjus hakkavad mõjutama erinevate ühiskonnagruppide toimetulekut, sh puuetega inimeste olukorda.[26]
Trendid ja tulevikuvaade
EPIKoja jaoks on jätkuvalt murettekitav Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud puude raskusastmega inimeste arvu vähenemine. Umbes kolme aastaga on vähenenud ametliku puude raskusastme saanud inimeste arv elanikkonnas 12%-lt 9%-le. EPIKoda ei leia, et vananeva rahvastikuga riigis oleks selline trend põhjendatud, loogiline ja arusaadav. Teemat on 2023. aastal lahatud ka meedias.[27] Kuigi see ei tohi nii olla, on paljude teenuste, toetuste jm abi saamise eelduseks puude raskusastme olemasolu.[28] Teenuste pakkumine peab olema vajaduspõhine ning abi maht peab olema piisav, et võimaldada nii puudega inimesel kui tema hooldajal osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus, omada vaba aega tegelemaks füüsilise ja vaimse tervise hoidmisega, samuti teiste pereliikmetega koosolemisega. Abi tuleb disainida moel, kus tuge vajavat inimest ei painutata teenuste raamidesse, vaid inimesele pakutakse neid komponente, mida tema ja pere vajavad.[29]
EPIKoda teeb äärmiselt murelikuks fakt, et 51,7% puuetega inimestest elab suhtelises vaesuses, samal ajal on Eesti keskmine 22,8%. Juba vastuvõetud ja ka planeeritavate maksumuudatuste taustal on olukord puuetega inimeste toimetuleku ja heaolu seisukohalt kriitiline. Puuetega inimeste sotsiaaltoetused on püsinud aastaid muutumatutena.[30]
Juhtumikirjeldus
2023. aastal käisid meediast läbi mitmed väärkohtlemise juhtumid hoolekandeasutustes[31], mille järgselt tõstatus ka aktiivsem arutelu sellel teemal. Suuremat tähelepanu sai Lille Kodu juhtum[32], mille osas EPIKoda pöördus õiguskantsleri poole sooviga saada hinnangut, kas Rakvere Lille Kodus toimunud väärkohtlemise järgselt on erinevate institutsioonide poolt kannatanute toetamisel, sh ka kriminaalmenetluse käigus ning kohtumenetluses kokkuleppe sõlmimisel ja karistuse määramisel toimunud diskrimineerimine tulenevalt kannatanute puudest.[33] Pöördumise tulemusena tegi õiguskantsler Riigikogule ettepanekud[34]:
- kaaluda, kas oleks põhjust kehtestada lastekaitseseaduses eluaegse lastega töötamise keelu kohaldamise võimalus ka niisugustel kehalise väärkohtlemise juhtumitel, kui tegu on toime pandud alaealise suhtes korduvalt või süstemaatiliselt;
- hinnata, kas oleks põhjust mõelda uue karistusnormi loomisele;
- kaaluda, kas karistatav peaks olema ka kaitsetus või abitus olukorras inimeste muul viisil väärkohtlemine või süstemaatiline alandamine (näiteks ohvrites hirmu, ängi ja alaväärsustunde tekitamine).
Soovitused
- Muuta võrdse kohtlemise seadust, et puuetega inimesed oleksid diskrimineerimise eest kaitstud kõigis ühiskonnaelu valdkondades.
- Tagada puuetega inimestele võrdne ja asjakohane sotsiaalne kaitse, mis toetub nende abivajaduste hindamise ühtsele metoodikale. Puuetega inimeste ja nende lähedaste jaoks on sotsiaalkaitseline abi kriitilise tähtsusega, et osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus ja hoida peresuhteid.
- Tegutseda ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 12 sätestatud deklaratsiooni tagasivõtmise nimel ja valmistada ette üleminek asendatud otsustamiselt toetatud otsustamisele.
- Tagada ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuande soovituste elluviimine.
- Kindlustada kvalifitseeritud personal isikuabiteenuste osutamisel.
- Tagada puuetega inimestele vajalik tugi töötamisel, sh kaitstud töötamise tingimustes.
[1] Sotsiaalministeerium. Hooldereform ja pikaajaline hooldus.
[2] Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2023. Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus sotsiaalhoolekande seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõule, 31.08.2023.
[3] Eelnõude infosüsteem. 2022. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus (erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamine), 27.06.2022.
[4] Sotsiaalministeerium. 2023. Üle 150 000 inimese jaoks muutuvad tooted ja teenused paremini ligipääsetavaks, 04.06.2023.
[5] Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2018. Puuetega inimeste eluolu Eestis: ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport.
[6] Tervise Arengu Instituut. 2022. Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus toob uuendusi, 02.05.2022.
[7] Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2022. Jagage oma arvamust ELi puuetega inimeste kaardi kohta – tähtaeg 21. detsember, 14.12.2022.
[8] Õiguskantsler. 2023. Puuetega inimeste õigused kriisis, 26.06.2023.
[9] Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2022. Riigikogu võttis 30.05.2022 vastu toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse, mis aitab tõsta osade toodete ja teenuste ligipääsetavust lähiaastatel, 31.05.2022.
[10] Reisberg, L. 2022. Lapse puude astme tuvastamine halduskohtute praktikas. Kohtupraktika analüüs, Riigikohus.
[11] Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus kohtuasjas 3-20-2474.
[12] Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2023. Statistika, 31.06.2023.
[13] Statistikaamet. Statistika andmebaas. THV41: Vaesuse ja materiaalse ilmajäetuse määr vanuserühma, soo ja puudelisuse järgi.
[14] Sotsiaalministeerium. 2022. Uuring: hooldajatele paremat tuge pakkudes on võimalik tööturule tuua pea 20 000 inimest, 01.12.2022.
[15] Vainu, V. 2023. Suure hoolduskoormusega inimesed vajavad täiendavat abi, Tervise Arengu Instituut, 31.01.2023.
[16] Riigi Tugiteenuste Keskus. 2023. Täisealiste eestkostekorralduse uuring Eestis Sotsiaalministeeriumile, Riigihangete Register, 16.02.2023.
[17] Justiitsministeerium. 2023. Uus veebileht pakub eestkostjatele juhiseid ja tuge, 18.10.2023.
[18] Pihl, K., Krusell, S. 2021. Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö. Tallinn: SA Kutsekoda.
[19] Vabariigi Valitsus. 2023. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027, 18.05.2023.
[20] Õiguskantsler. 2022. Eesti Haigekassa ravimite loetelu, 06.07.2022.
[21] ERR. 2023. Kõikidele ETV ja ETV2 omasaadetele saab nüüd valida automaatsubtiitrid, 08.09.2023.
[22] Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2023. Riigikogu valimised 2023: valimisplatvormid, debatt ja õppevideod, 27.01.2023.
[23] Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2023. Pöördumine seoses tugiisikuteenuse tagamisega, 08.06.2023.
[24] Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2022. OTSE: Tugiisikuteenuse teema- ja inspiratsioonipäev 15.11.2022 Eesti Puuetega Inimeste Kojas, Youtube, 15.11.2022.
[25] Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2023. Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusele, 22.08.2023.
[26] Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2023. Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses mootorsõidukimaksu välja töötamisega, 22.09.2023.
[27] ERR. Vikerraadio. 2023. Reporteritund. Puudega inimeste mured, 20.09.2023; ERR. Videoarhiiv. 2023. Oma tõde: 51 | Puuetega inimeste toetused, 18.09.2023; Saarniit, A. 2023. Kuhu kaovad puuetega inimesed? «Tunnen, et sotsiaalkindlustusamet mõnitab mind», Postimees, 09.01.2023.
[28] Sotsiaalministeerium. 2023. Heaolu arengukava 2023–2030.
[29] Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2023. Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekud koalitsioonilepingusse, 17.03.2023.
[30] Riigikogu. 2023. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seadus 8 SE.
[31] Pihlak, A. 2023. Vald pani Lille kodu lastepeksu eest vastutama ka tööandja, Eesti Päevaleht, 03.07.2023; Järva Teataja. 2023. Hooldekodus seksuaalkuritegusid sooritanud mees mõisteti vangi, 06.04.2023; Pihlak, A. 2023. Hoiti rehvi raskuse all kõhuli, peksti plekk-karbiga näkku. Võikad kirjeldused Rakveres väärkoheldud erivajadustega laste kannatustest, Eesti Päevaleht, 22.03.2023.
[32] Viru Maakohtu 01.02.2023 otsus kriminaalasjas nr 1-22-6565 (21740000054).
[33] Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2023. EPIKoja pöördumine õiguskantsleri poole seoses Lille Kodus aset leidnud väärkohtlemise juhtumitega, 12.04.2023.
[34] Õiguskantsler. 2023. Vastus Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumisele, 25.04.2023.
