8. peatükk

Õigus vabadele valimistele

Autor: Egert Rünne

Võtmeteemad

  • Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu juhised on endiselt tähelepanuta jäetud ning pole astutud samme vangide valimisõiguse lauskeelu kaotamiseks.
  • Teemaks tõusid kaalutlused piirata kolmandate riikide kodanike osalemist kohalikel valimistel.
  • Nagu tavaliselt, tekkis pärast valimisi diskussioon e-valimiste turvalisuse üle.

Poliitilised ja institutsionaalsed arengud

Poliitilisel tasandil käsitleti Venemaa algatatud täiemahulise sõja tõttu eelkõige valimisõiguse piiramise temaatikat, kuid vangide valimisõiguse piirangu kaotamine jäeti suuresti tähelepanuta. Kahe aasta vältel arutati pigem valimisõiguse kitsendamist, mitte selle laiendamist.

2022. aastal toimus tagasihoidlik arutelu vangide valimisõiguse üle, kui kohtusid põhiseaduskomisjoni liikmed ja Riigikohtu esindajad.[1] Kuigi juristid on teemat avalikult kritiseerinud[2], pole see laiemat kõlapinda leidnud. Justiitsministeerium on samuti teatanud, et seadusemuudatus ei kuulu nende lähiaja plaanidesse.[3]

Isamaa erakonna liikmed algatasid 2022. aastal pärast Venemaa alustatud sõda Ukraina vastu Riigikogus eelnõu, mille järgi oleksid kohalikel valimistel osaleda saanud edaspidi üksnes Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud.[4]

Oma arvamuses Riigikogu põhiseaduskomisjonile leidis õiguskantsler, et seaduseelnõu vastuvõtmine muudaks olulisel määral Eestis 30 aasta vältel kujunenud ettekujutust sellest, kuidas Eesti Vabariik näeb kohalikku kogukonda, siin alaliselt ja seaduslikul alusel elavaid Eesti kodakondsuseta inimesi ning nende osalemist kohaliku elu korraldamisel. Samuti leidis ta, et seaduseelnõu vastuvõtmisel tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve ja paluda Riigikohtul kontrollida seaduse kooskõla põhiseadusega.[5]

Eelnõu läbis 2022. aasta septembris Riigikogus esimese lugemise, kuid langes Riigikogu koosseisu lõppemise tõttu edasisest menetlusest välja.[6] Riigikogu lükkas 2023. aasta sügisel esimesel lugemisel tagasi ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni algatatud samasisulise eelnõu.[7]

Samuti kajastus ettepanek kahe erakonna valimisprogrammis: Reformierakond soovis valimistel kolmandate riikide kodanike ja topeltkodakondsusega inimeste valimisõiguse ajutiselt peatada[8] ning Isamaa soovis valimisõiguse tühistada.[9] Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 koalitsioonileppe järgi hakkab valitsus analüüsima võimalusi, kuidas Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanike valimisõigus peatada.[10] Analüüs valmis Justiitsministeeriumis ja selle salastamist on avalikkuses kritiseeritud.[11]

Pärast uue valitsuse ametisse astumist koges Riigikogu kohe ummikseisu, kuna opositsioonierakonnad korraldasid ulatusliku obstruktsiooni.[12] Riigikogu õigusosakonna koostatud memos Riigikogu juhatusele leiti, et Riigikogu juhatusel on õigus obstruktsioon lõpetada[13], mida Riigikogu juhatus ka tegi. Selle otsuse peale pöördusid mõned parlamendiliikmed Riigikohtusse, kuid kohus ei rahuldanud nende kaebust. Kohus märkis, et teatud arupärimiste ja eelnõude esitamise piirangud olid vajalikud Riigikogu toimimise tagamiseks ega ohustanud parlamendiliikmete õigusi.[14]

Seadusandlikud arengud

Justiitsminister esitas 6. septembril 2023 avalikule kooskõlastamisele Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse muuta elektroonilise hääletamise regulatsiooni. Muudatused seisnevad eelõige õigusliku regulatsiooni korrastamises. Suurimateks muudatusteks on volitusnormide andmine Vabariigi Valitsuse määruste kehtestamiseks, valimiste korraldamise organisatsiooni reeglistiku täpsustamine ja elektroonilise hääletamise reeglistiku täiendamine, tuginedes viimastel valimistel ilmnenud olulisematele kitsaskohtadele.[15]

Vabariigi Valimiskomisjon on oma arvamuses olnud kriitiline esimese muudatuse suhtes, mille kohaselt antakse valitsusele pädevus anda määrusi valimiste küsimuses. Valimiskomisjoni hinnangul ei ole see kooskõlas Eestis traditsiooniliselt kehtiva põhimõttega, et valimiste korraldajad on poliitilisest võimust sõltumatud.[16] Eelnõu on kritiseerinud ka õigusteadlased, kes on samuti leidnud, et valitsusele antakse muudatustega liiga laiad volitused ning et määruste kehtestamise õiguse asemel tuleks muudatusi teha valimisseaduses.[17] Peale kriitikat loobus valitsus riigikokku saadetud valimisseaduse muudatuste eelnõus valitsusele rolli andmisest valimiste korraldamisel.[18]

Samuti kavandatakse eelnõus muudatusi, mille kohaselt oleks edaspidi peale arvuti võimalik hääletada ka nutiseadmest, ning luuakse õiguslik alus, et lisaks praegu kasutatavatele isiku tuvastamise vahenditele saaks kasutada ka Smart-ID-d.[19] Samas ei ole lahendatud veel m-valimiste ohte ehk võimalust, et valijarakenduse levitamine läheks valimisteenistuse kontrolli alt Google’i ja Apple’i kätte, mistõttu võib rakenduste poodidesse ilmuda võltstarkvara, mida sealt operatiivselt eemaldada ei saaks.[20] Samuti ütles õiguskantsler Riigikogu ees küsimustele vastates, et juhul kui rakendused liiguvad kolmandate osapoolte kontrolli alla, tuleks selle põhiseaduslikkust hinnata.[21]

Kohtupraktika

Riigikohtule esitati seoses 2023. aasta Riigikogu valimistega 17 kaebust, millest vaadati läbi 12 ja läbi vaatamata jäeti viis.[22] 2019. aasta valimistega võrreldes oli kaebusi vähem.[23] Läbi vaatamata jäid kaebused eelkõige kaebeõiguse puudumise tõttu. Läbivaadatud kaebustest kaheksa olid seotud elektroonilise hääletamisega. Ülejäänud neli käsitlesid jaoskonnakomisjonide moodustamist, kandidaatide registreerimata jätmist, vangide hääleõigust ja välismaalt saadud häälte hulka. Riigikohus ei rahuldanud ühtegi kaebust.[24] Suurimat kõlapinda said EKRE kaks sama sisuga kaebust, millega vaidlustati eelkõige elektroonilise hääletamise põhiseaduspärasust. Kuigi kaebusi ei rahuldatud, rõhutas Riigikohus vajadust muuta elektroonilise hääletamise reeglid selgemaks, et tagada põhiseaduslike printsiipide järgimine ja üldsuse parem mõistmine.[25] Otsusele oli lisatud Riigikohtu esimehe eriarvamus, kus ta nõustus, et Vabariigi Valimiskomisjonis käsitleti kaebusi õigesti. Siiski rõhutas ta, et elektroonilise hääletamise tulemuste põhimõttelised reeglid peaksid olema seaduse või vähemalt Vabariigi Valitsuse õigusaktiga selgelt määratud ja mõistetavad ka ilma eriteadmisteta.[26]

2023. aasta 26. aprillil jõudis Riigikohtus lahendini kaasus, kus Tartu linnavolikogu liikme volitused lõppesid, kuna liikme püsiv elukoht ei olnud Tartu linnas. Volikogu liige vaidlustas otsuse, kuna enda sõnul registreeris ta elukoha ümber uude kohta seetõttu, et renoveerib seal eramut, kuhu kunagi kolib, ja ta püsiv elukoht on siiski Tartus. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis kaebuse rahuldamata ning selgitas, et inimese elukoht tehakse kindlaks rahvastikuregistri andmete põhjal ja pole vaja koguda lisatõendeid selle kohta, kas ta ka tegelikult seal elab.[27]

Statistika ja uuringud

2023. aasta Riigikogu valimistel muutus valimisaktiivsuse arvestamise metoodika. Varem arvestati valimisaktiivsuse arvutamisel vaid neid püsivalt välismaal elavaid kodanikke, kes valimas käisid, kuid 2023. aasta Riigikogu valimistel arvestatakse valimisaktiivsust arvutades kõigi valijatega.[28] Samadel valimistel pääses Riigikogusse rekordarv naisi[29] ja naiste esindatus seadusandlikus võimus on seega kasvanud. Sama ei saa väita aga vähemusrühmade kohta, kelle esindatus on minimaalne või puudub sootuks.

OSCE/ODIHR-i valimiste eksperdirühm vaatles 2023. aasta kevadel viiendat korda Riigikogu valimisi. Aruandes tõdeti, et Eesti õiguslik raamistik vastab rahvusvahelistele normidele ning valimiste korraldus, sealhulgas e-hääletamine, oli tõhus ja seadusekohane, kuigi esinesid mõned väikesed tehnilised vead. 2023. aasta Riigikogu valimistel ületas internetis antud häälte arv esimest korda jaoskonnas antud häälte arvu, seetõttu pandi ka eksperdihinnangus rõhku e-hääletuse turvalisemaks ja avatumaks muutmisele. Ekspertide soovitusel peaksid valimisorganid parandama e-hääletamise usaldusväärsust, seda eelkõige kiiremini sidusrühmade küsimustele vastates. Samuti soovitavad eksperdid kaaluda krüptograafilisi meetodeid valede hääletussedelite blokeerimiseks, testida süsteeme rohkem enne kasutamist ning avalikustada e-hääletamise tehnoloogia ja protsesside täielik ja täpne info. Samuti on ekspertide hinnangul oluline suurendada üleüldist kontrollitavust ja tagada, et hääletusprotsess oleks igal sammul auditeeritav.[30]

Lootustandvad ja head praktikad

Heaks tavaks on kujunenud erinevate huvikaitseorganisatsioonide poolt koostatud valimisprogrammide analüüsid, milles antakse ülevaade, millise maailmavaate ja väärtuste eest erakonnad seisavad. 2023. aasta Riigikogu valimistel leidsid kajastust inimõiguste[31], võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse[32], LGBT+ inimeste õiguste[33], laste õiguste[34], vaimse tervise[35], rohelise mõtteviisi[36] ning loomade õiguste[37] teemalised analüüsid.

Olulisemad avalikud arutelud

Pea kaks aastat on eri vaatenurkadest arutletud, kas kolmandate riikide kodanikelt valimisõiguse äravõtmiseks on alust[38] või mitte.[39]

Nagu tavaks saanud, aktiveerusid Riigikogu valimiste lähenedes ka arutelud e-valimiste turvalisusest. Esimese põhjuse selleks andis uudis, et valijate info jõudis e-hääletamise süsteemi viibega, mistõttu kuvas valijarakendus 63 valijal vana valimisringkonna.[40] Valimiskomisjon otsustas, et kui need inimesed valimiste ajal ümber ei hääleta, siis nende hääled tühistatakse.[41] Enamik neist 63 inimesest hääletas ümber, kolm inimest aga mitte. Riigikohus leidis, et häälte tühistamiseks oli alus.[42]

Pärast valimisi seadis eelkõige EKRE meedias e-hääletuse tulemused kahtluse alla.[43] Sellele vastas omakorda õiguskantsler, kelle kinnitusel on senised auditid näidanud, et e-valimistes ei pea kahtlema.[44]

Soovitused

  • Muuta asjakohaseid seadusi nii, et valimiskeeld oleks vaid vangidel, kellele see on määratud lisakaristusena.
  • Olla äärmiselt ettevaatlik igasuguste ettepanekutega valimisõigust piirata.
  • Võtta arvesse rahvusvaheliste ja riigisiseste ekspertide soovitusi, et tagada e-valimiste läbipaistvus ning suurem usaldus nende vastu.

[1] Alas, B-A. 2022. Odinets ja Valge arutlevad riigikohtuga vangide ja Vene kodanike valimisõiguse üle, Postimees, 20.10.2022.

[2] Olesk, M., Tarros, K. 2022. Olesk ja Tarros: Eesti rikub vaikides kinnipeetavate valimisõigust, ERR, 15.12.2022.

[3] Justiitsministeeriumi vastus Eesti Inimõiguste Keskuse selgitustaotlusele, 11.09.2023. (autori valduses)

[4] Riigikogu. 2022. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus 594 SE, 21.04.2022.

[5] Õiguskantsler. 2022. Arvamus kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (594 SE) kohta, 12.09.2022.

[6] Riigikogu. 2022. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus 594 SE, 21.04.2022.

[7] Riigikogu. 2023. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus 4 SE, 11.04.2023.

[8] Reformierakond. 2023. Reformierakonna valimisprogramm 2023.

[9] Isamaa. 2023. Isamaa valimisprogramm 2023.

[10] Vabariigi Valitus. 2023. Koalitsioonilepe 2023–2027.

[11] Kook, U. 2023. Justiitsministeerium pani AK-templi Vene kodanike valimisõiguse analüüsile, ERR, 17.08.2023.

[12] Riigikogu. 2023. EKRE alustab Riigikogus täiemahulist obstruktsiooni valitsuse poliitika pidurdamiseks, 08.05.2023.

[13] Aaspõllu, H. 2023. Riigikogu õigusosakonna memo: obstruktsiooni saab lõpetada, ERR, 15.05.2023.

[14] Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22.06.2023 otsus kohtuasjas nr 5-23-31.

[15] Eelnõude infosüsteem. 2023. Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, 06.09.2023.

[16] Ots, M. 2023. Valimisseaduse muutmine ohustab valimiste korraldamise erapooletust, ERR, 14.09.2023.

[17] Ots, M. 2023. Tupay näeb valimisseaduse muutmise eelnõus küsitavusi, ERR, 15.09.2023.

[18] ERR. 2023. Valitsus loobus soovist e-hääletamisel ise reegleid sättida, 19.11.2023.

[19] Eelnõude infosüsteem. 2023. Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, 06.09.2023.

[20] Tooming, M., Toom, U. 2023. Valimiskomisjon: m-hääletuse kasutamine tooks kaasa liiga palju riske, ERR, 29.05.2023.

[21]  Riigikogu. 2023. Riigikogu istung. Õiguskantsleri ülevaade õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest (01:16:25), Youtube, 19.09.2023.

[22] Riigikohus. 2023. Riigikohtule esitati seoses tänavuste Riigikogu valimistega 17 kaebust, 03.04.2023.

[23] Riigikohus. 2019. Tänasega said Riigikohtus kõik valimiskaebused lahendatud, 27.03.2019.

[24] Riigikohus. 2023. Riigikohtule esitati seoses tänavuste Riigikogu valimistega 17 kaebust, 03.04.2023.

[25] Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30.03.2023 otsus kohtuasjas nr 5-23-20.

[26] Riigikohtunik Villu Kõve konkureeriv arvamus asjas nr 5-23-20.

[27] Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26.04.2023 otsus kohtuasjas nr 5-23-28.

[28] Vabariigi Valimiskomisjon. 2022. Riigikogu valimistest muutub valimisaktiivsuse arvestamise metoodika, 02.12.2022.

[29] Vabariigi Valimiskomisjon. 2023. Valitud Riigikogu liikmed, 20.04.2023.

[30] OSCE Office for Democratic Institutions and Human Rights. 2023. Estonia Parliamentary Elections 5 March 2023, ODIHR Election Expert Team Final Report, 30.08.2023.

[31] Eesti Inimõiguste Keskus. 2023. Valimislubaduste analüüs 2023, 15.02.2023.

[32] Feministeerium. 2023. Keda valida? Pedagoogiline valgusfoor, 09.02.2023.

[33] Eesti LGBT Ühing. 2023. LGBT+ valimiskompass, 04.02.2023.

[34] Lastekaitse Liit. 2023. Erakondade valmisprogrammide analüüs 2023.

[35] Peaasi.ee. 2023. Vaimse tervise poliitikad Eesti valimisprogrammides AD 2023.

[36] Arengukoostöö Ümarlaud. 2023. Rohekompass.

[37] Loomus. 2023. Loomuse valimiskompassi analüüs, 11.02.2023.

[38] Maruste, R. 2022. Rait Maruste: mittekodanike valimisõigusest, ERR, 22.11.2022.

[39] Villenberg, G. 2023. Georg Villenberg: hääleõiguse äravõtmise kava taga on politikaanlus, ERR, 23.08.2023.

[40] Vabariigi Valimiskomisjon. 2023. Värske valijate nimekirja info jõudis e-hääletamise süsteemi viibega, 27.02.2023.

[41] Vabariigi Valimiskomisjon. 2023. Vabariigi Valimiskomisjon otsustas tühistada vanas ringkonnas e-hääletanute hääled, 01.03.2023.

[42] Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 27.03.2023 otsus kohtuasjas nr 5-23-11.

[43] Oja, B. 2023. Helme: vaidlustame e-valimised kohtus, seni valimistulemust ei tunnista, ERR, 06.03.2023.

[44] Rats, L. 2023. Õiguskantsler: senised auditid on näidanud, et e-valimistes ei pea kahtlema, ERR, 06.03.2023.


Autor

  • Egert Rünne on omandanud bakalaureusekraadi rahvusvaheliste suhete alal ning magistrikraadi riigiteadustes. Egert on töötanud Eesti Inimõiguste Keskuses alates 2011. aastast ning läbi viinud erinevaid projekte ühiskonna inimõigustealase teadlikkuse tõstmiseks. Egert on aastatel 2019–2023 olnud kaasautor erinevatele Euroopa Põhiõiguste Ameti poolt tellitud inimõiguste teemalistele uuringutele ning toimetanud inimõiguste aruannet. Aastast 2020 juhib Egert inimõiguste keskuse tööd.

Ostukorv