Võtmeteemad
- Kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tase on üldsuse seas endiselt kõrge.
- Kohtute seaduse muudatustega loodi igas kohtus spetsialiseeritud osakonnad.
- Kohtusüsteemi digiteerimisel on tehtud täiendavaid edusamme.
- Riigi õigusabi osutamise ja tasustamise süsteem nõuab jätkuvat ülevaatamist.
- Kohtupidamine toimub tõhusalt, kuid mõju avaldavad kohtunike kasvav töökoormus ja põlvkonnavahetus.
- Jätkuvad lahendamata murekohad teabe saamisel ja teabe avaldamisel.
Poliitilised ja institutsionaalsed arengud
2023. aastal sõlmitud koalitsioonileppes[1] on valitsus seadnud üheks eesmärgiks jätkata kohtureformi, et muuta kohtute tegevus vähem bürokraatlikuks. Sellest lähtuvalt saatis 2023. aasta augustis Justiitsministeerium huvirühmadele arvamuse avaldamiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega muudetakse halduskohtumenetluse reegleid, et senisest kiiremini ja tõhusamalt lahendada keerulisi ja mahukaid haldusasju.[2]
Samuti on koalitsioonileppes eesmärgiks seatud viia läbi kriminaalõiguse ja võistleva kohtumenetluse revisjon.[3] 2023. aasta juunikuus kogunes Justiitsministeeriumis esimest korda süüteomenetluse arendamise juhtgrupp, et tuvastada suuremad probleemid Eesti süüteomenetluses ja otsida neile parimaid võimalikke lahendusi. Justiitsministri hinnangul on süüteomenetluse valdkonnas näha rahulolematust nii valdkonna sees kui ka ühiskonnas laiemalt, eriti seoses menetluste pikkusega. Esimeste kiiremate muudatusettepanekutega kavatseb juhtgrupp välja tulla käesoleval aastal.[4]
2022. aastal teravnes riigi õigusabi kriis. Eesti Advokatuur hoiatas, et riigi õigusabi süsteem ei ole alarahastuse tõttu kestlik ja see võib tähendada ohtu õiglasele kohtumõistmisele.[5] Õiguskantsler tegi 17. novembril 2022 justiitsministrile ettepaneku muuta määrust, millega kehtestatakse advokaatidele riigi õigusabi osutamise eest makstava tunnitasu määrad.[6] Õiguskantsler leidis, et tasuta õigusabi süsteemi reguleerivad normid ei ole piisavalt paindlikud, et saavutada kõigi juhtumite puhul õiglane tulemus. Justiitsminister muutis 31. jaanuaril 2023 määrust, et suurendada advokaatidele riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu määrasid.[7] Siiski on advokatuuri hinnangul advokaatide huvi riigi õigusabi süsteemis osaleda endiselt väike ning süsteemi oleks vaja põhjalikumalt reformida.[8]
Aastate 2021–2025 korruptsioonivastases tegevuskavas[9] nähakse ette tööalasest rikkumisest teavitajate kaitse seaduse vastuvõtmine ja rikkumistest teavitamise elektroonilise kanali loomine. 2022. aastal korraldati sellega seoses teadlikkuse suurendamise tegevusi, sealhulgas töötati Justiitsministeeriumis välja sisemine rikkumisest teavitajate vihjeliin, Politsei- ja Piirivalveametis loodi rikkumisest teatamiseks konfidentsiaalne e-posti aadress ning tehti võimalikuks esitada teateid otse määratud isikule.[10]
Seadusandlikud arengud
Riigikogu võttis 2023. aasta veebruaris vastu kohtute seaduse muudatused, millega loodi igas kohtus spetsialiseeritud osakonnad. Seadusega uuendati maakohtute juhtimisstruktuuri, kõik maakohtud viidi üle kohtumajapõhiselt juhtimiselt valdkondlikule juhtimisele. Edaspidi hakkavad kohtunikud kandideerima ametisse maakohtu tsiviilosakonda või süüteoosakonda ning ringkonnakohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi.[11] Kohtunikud on väljendanud nende muudatuste pärast muret, märkides, et spetsialiseerumine on juba ette nähtud kohtute tööjaotusplaanides ning kohustuslik spetsialiseerumine osakondade ja keskastme juhtimisstruktuuride loomise kaudu pole vajalik.[12]
24. augustil 2023 kiitis valitsus heaks tööalasest rikkumisest teavitajate kaitse seaduse eelnõu.[13] Eelnõuga luuakse raamistik tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisteadete vastuvõtmiseks, tagasiside andmiseks ning teavitaja kaitsmiseks. Eelnõu sätestab, millistel asutustel ning juriidilistel isikutel on kohustus luua asutusesisene teavituskanal, mis võimaldab konfidentsiaalselt rikkumisest teavitada.[14] Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta.[15] Ühing Korruptsioonivaba Eesti on oma seisukohas rõhutanud, et seaduse väljatöötamisel tuleb arvestada õigusselguse printsiibiga, et tavakodanikul oleks võimalik seaduse eesmärgist ja kohaldamisest aru saada. Kui eelnõu sisuline kohaldamisala on taandatud vaid tööalastele rikkumistele, mis on omakorda seotud vaid Euroopa Liidu õiguse rikkumisega, on teavitajale esitatud väljakutse orienteeruda rohkem kui 140 Euroopa Liidu õigusaktis.[16]
18. jaanuaril 2023 võttis Riigikogu vastu uue kohtuekspertiisiseaduse, mille eesmärk on tagada kohtuekspertiisi valdkonna senisest suurem paindlikkus ning kohtuekspertiisi valdkonna õiguslik valmisolek üleminekuks täisdigitaalsele kohtumenetlusel.[17]
Kohtupraktika
7. novembri 2022 otsuses analüüsis Riigikohus riigi õigusabi süsteemi põhiseaduslikkust. Kuigi Riigikohus leidis, et advokaadi seisukohast hinnates ei olnud vaadeldud juhtumi puhul tasu piirmäär põhiseadusega vastuolus, leidis kohus, et kehtivate tasumääradega ei pruugi riigi õigusabi osutamine olla kestlik. Kolleegium märkis, et riigi õigusabi tasumäärad on otseselt seotud kaitseõiguse tagamisega – kui isik ei saa riigi õigusabi osutajale kehtestatud tasude määrade tõttu piisavat õigusabi, võib tegemist olla tema kaitsepõhiõiguse rikkumisega.[18]
16. juuni 2023 otsuses käsitles Riigikohtu kriminaalkolleegium poolte võrdsuse põhimõttest johtuvalt julgeolekuasutuste seaduse alusel tehtavate teabehanketoimingutega sisulist tutvumist ja kaitseõiguse tagamisega seonduva info kättesaadavuse probleemistikku. Kolleegium leidis, et kui puuduvad kaalukad argumendid teabele juurdepääsu andmisest keeldumiseks, siis tuleb võimaldada kaitsepoolel teabega tutvuda. Olukorras, kus teabehanke kokkuvõtte aluseks olnud üksikasjalikuma info kriminaaltoimikusse lisamata jätmiseks esinevad kaalukad põhjused, on kohtumenetluse poolel võimalik taotleda, et kohus kontrolliks julgeolekuasutuste seaduse alusel teabe kogumise seaduslikkust ning veenduks vajaduse korral, kas kokkuvõttes sisalduv teave saadi tõepoolest teabehanketoimingutega.[19]
19. juuni 2023 kohtumäärustes asus Riigikohus seisukohale, et kui inimene on välisriigile väljaandmise tagamiseks vahistatud, siis saab selle asemel teatud juhtudel kasutada ka elektroonilist valvet või kautsjonit.[20]
Statistika ja uuringud
5. juulil 2023 avaldas Euroopa Komisjon neljanda aruande õigusriigi olukorra kohta. Eesti riigipeatükis toodi välja, et üldjoontes peab 65% üldsusest ja 59% ettevõtjatest kohtute ja kohtunike sõltumatust 2023. aastal võrdlemisi suureks või väga suureks. Üldsuse seas on kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tase tõusnud nii 2022. aasta (60%) kui ka 2016. aasta (62%) näitajatega võrreldes. Ettevõtjate seas on kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tase 2022. aasta tasemega (47%) võrreldes tõusnud, kuid jääb 2016. aasta tasemest (72%) madalamaks.[21]
Samas aruandes leiti, et Eesti kohtusüsteem on endiselt tõhus, kuid teatavaid viivitusi on täheldatud kriminaal- ja haldusasjade puhul. 2023. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli[22] kohaselt on Eesti menetluste kestus endiselt üks lühemaid ELis. 2022. aastal lahendati maakohtutes tsiviilasju sama tõhusalt kui varasematel aastatel (keskmiselt 102 päeva jooksul). Kriminaalasjade puhul jäi tõhusus stabiilseks. Neid lahendati lühemat aega kui 2021. aastal (üldmenetluses keskmiselt 245 päeva jooksul, lihtmenetluses keskmiselt 33 päeva jooksul ja väärteoasjade puhul keskmiselt 44 päeva jooksul). Esimese astme kohtutes lahendati haldusasju samuti kauem kui 2020. aastal (keskmiselt 149 päevaga). Kohtumenetluse kestus tsiviil-, kaubandus- ja haldusasjades on endiselt ELi keskmisest lühem (otsusele jõudmiseks kuluva aja järgi) ja pooleliolevate kohtuasjade arv on üks ELi väiksemaid. Võrreldes 2021. aastaga langes pisut algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr, 101%-lt 99%-le. See tähendab siiski, et kohtud tulid sissetulevate kohtuasjade lahendamisega üldiselt toime. Üldiselt on kohtusüsteemi kõrgel tasemel digiteeritus võimaldanud kohtutel töötada viimastel aastatel püsivalt tõhusalt.[23] Siiski avaldab mõju kohtunike töökoormus, Eesti Kohtunike Ühingu 2022. aastal avaldatud uuringu kohaselt hindas 70,5% vastanutest – esimese ja teise astme kohtute kohtunikest – oma igapäevast töökoormust pidevalt või enamasti ülemääraseks.[24]
Euroopa Komisjoni aruandes toodi ka välja, et Eestis on tehtud teatavaid edusamme seoses soovitusega rakendada tulemuslikumalt teabe saamise õigust. Riigikogu tellis sõltumatu uuringu[25], millega tehti kindlaks avalikule teabele juurdepääsuga seotud peamised probleemid, sealhulgas Andmekaitse Inspektsiooni vastuoluline roll, mis tuleneb sellest, et ta teostab järelevalvet nii teabele juurdepääsu võimaldamise kui ka isikuandmete kaitse põhimõtete järgimise üle. Lisaks leiti uuringus, et kehtivad õigusaktid, mis soodustavad teabele juurdepääsu piiramist ja keskenduvad isikuandmete kaitsele, ei taga piisavat kaitset teabevabaduse õiguse suhtes. Uuringuga saadi kinnitust, et teabe avaldamise eeskirjad ja tavad on eri ametiasutustes erinevad. Uuringu eesmärk on tagada teave võimalike lahenduste edaspidiseks analüüsimiseks ja selle kohta, kas oleks vaja muuta avaliku teabe seadust. Meedia mitmekesisuse seire aruande kohaselt on teabe saamise õiguse kaitsega seotud riskitase endiselt keskmine, kuid 2022. aastaga võrreldes pisut madalam.[26]
2023. aasta maikuus avaldas Civitta Eesti Justiitsministeeriumi tellimusel valminud analüüsi, mille eesmärk oli tuvastada lähisuhtevägivalla juhtumites lähenemiskeelu taotlemise ja kohaldamisega seotud kogemusi ning võimalikke kitsaskohti.[27] Analüüsist selgus, et nii kannatanute kui ka menetlejate teadlikkus lähenemiskeelu võimalustest kannatanu kaitsmiseks on Eestis ebaühtlane. Analüüsi autorid pakuvad soovitusi lähenemiskeelu kohaldamise praktikate parandamiseks, mis peamiselt puudutavad teadlikkuse tõstmist ja lähenemiskeelu taotluste menetlemise praktikate ühtlustamist.[28]
Lootustandvad ja head praktikad
Aruandeperioodil on tehtud täiendavaid edusamme kohtusüsteemi digiarengus. Euroopa Komisjoni õigusriigi aruannetes on märgitud, et Eesti kuulub nende liikmesriikide hulka, mille kohtumenetlus on üks digiteeritumaid.[29] 2022. aasta oktoobris võttis Justiitsministeerium kasutusele veebiplatvormi[30], millega inimestele kätte toimetada menetlusdokumente, mis panevad kohustusi, muudavad õigusi ja mille kättesaamisest arvutatakse menetlustähtaegu. Näiteks tähendab see ettekirjutusi, kutseid, planeeringudokumente, kohtulahendeid, trahviotsuseid, mille kättesaamisest peab maha jääma tõendatav jälg. Lisaks volitas 2023. aasta augustis valitsus Justiitsministeeriumi kutsuma kokku juhtrühma, et keskset menetlusdokumentide ristkättetoimetamise lahendust laiemalt kasutusele võtta.[31]
Soovitused
- Keeruliste ja mahukate kohtumenetluste reeglid peavad arenema menetluse tõhusust soosivalt ja teenima kiire menetlemise eesmärki, kuid see ei tohi toimuda inimeste põhiõiguste arvelt.
- Riigi õigusabi süsteem nõuab jätkuvalt uuendusi, et tagada õigus õiglasele kohtumenetlusele ja õigus kaitsele.
- Vastu tuleb võtta tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seadus, mis aitab kaasa probleemide ja rikkumiste ennetamisele ja varajasele avastamisele ning avaldab mõju kohtuvaidluste vähenemisele ning rikkumisest teavitaja õiguste paremale kaitsele.
[1] Vabariigi Valitsus. 2023. Koalitsioonilepe 2023–2027.
[2] Justiitsministeerium. 2023. Ministeeriumi ettepanek muudaks keeruliste haldusasjade lahendamise efektiivsemaks, 08.08.2023.
[3] Vabariigi Valitsus. 2023. Koalitsioonilepe 2023–2027.
[4] Justiitsministeerium. 2023. Ekspertide juhtgrupp hakkab arendama süüteomenetluse valdkonda, 22.06.2023.
[5] ERR. 2022. Advokatuur: riigi õigusabi süsteem vajab reformimist, 10.06.2022.
[6] Õiguskantsler. 2022. Ettepanek riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu määrade kohta, 17.11.2022.
[7] Riigi Teataja. 2023. Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” muutmine, RT I, 03.02.2023, 51.
[8] Euroopa Komisjon. 2023. 2023. aasta aruanne õigusriigi kohta. Peatükk õigusriigi olukorra kohta Eestis, 05.07.2023.
[9] Justiitsministeerium. Korruptsioonivastane tegevuskava 2021–2025.
[10] Euroopa Komisjon. 2023. 2023. aasta aruanne õigusriigi kohta. Peatükk õigusriigi olukorra kohta Eestis, 05.07.2023.
[11] Riigikogu. 2023. Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 633 SE.
[12] Euroopa Komisjon. 2023. aasta aruanne õigusriigi kohta. Peatükk õigusriigi olukorra kohta Eestis, 05.07.2023.
[13] Justiitsministeerium. 2023. Valitsus kiitis heaks tööalasest rikkumisest teavitajate kaitse eelnõu, 24.08.2023
[14] Eelnõude Infosüsteem. 2023. Tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seadus.
[15] Euroopa Liidu Teataja. 2019. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1937, 23. oktoober 2019, liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta, L 305/17.
[16] Ühing Korruptsioonivaba Eesti. 2023. Seisukoht tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõule, 13.10.2023.
[17] Riigikogu. 2023. Kohtuekspertiisiseadus 644 SE.
[18] Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 07.11.2022 otsus kohtuasjas nr 5-22-2.
[19] Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.06.2023 otsus kohtuasjas nr 1-21-5633.
[20] Riigikohus. 2023. Riigikohus: väljaandmisasjades saab vahistamise asendada elektroonilise valve või kautsjoniga, 19. juuni 2023.
[21] Euroopa Komisjon. 2023. 2023. aasta aruanne õigusriigi kohta. Peatükk õigusriigi olukorra kohta Eestis, 05.07.2023.
[22] Euroopa Komisjon. 2023. 2023 EU Justice Scoreboard, 08.06.2023.
[23] Euroopa Komisjon. 2023. 2023. aasta aruanne õigusriigi kohta. Peatükk õigusriigi olukorra kohta Eestis, 05.07.2023.
[24] Eesti Kohtunike Ühing. 2022. EKoÜ töökoormuse küsimustik I-II astme kohtunikele, 20.01.2022.
[25] Pild, M., Turk, K., Kose, K., Lehemets, M. 2022. Avaliku teabe kasutamise võimalused, Arenguseire Keskus.
[26] Euroopa Komisjon. 2023. 2023. aasta aruanne õigusriigi kohta. Peatükk õigusriigi olukorra kohta Eestis, 05.07.2023.
[27] Tirs, K., Lee, K.-A., Viks-Binsol, P. 2023. Lähenemiskeelu taotlemise ja kohaldamise analüüs, Civitta Eesti AS.
[28] Justiitsministeerium. 2023. Analüüs: teadlikkust lähenemiskeelu võimalustest tuleb parandada, 30.06.2023.
[29] Euroopa Komisjon. 2023. 2023. aasta aruanne õigusriigi kohta. Peatükk õigusriigi olukorra kohta Eestis, 05.07.2023.
[30] Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Dokumentide kättetoimetamisportaal.
[31] Justiitsministeerium. 2023. Valitsus kiitis heaks dokumentide kesksele kättetoimetamisele ülemineku, 18.08.2023.
