Võtmeteemad
- Valimised võitsid ülekaalukalt liberaalsed jõud, põhiõigused ja -vabadused on mõneks ajaks turvalises tsoonis.
- Muukeelsed elanikud löögi all, sest „mõtlevad valesti“, peamiselt nende avalikke kogunemisi on keelama hakatud.
Poliitilised ja institutsionaalsed arengud
2023. aasta Riigikogu valimiste järel tundsid inimõigustest hoolijad kergendust, sest parlamendis napib kombinatsioone, mis võiks järgneva nelja aasta jooksul valitsusse tuua põhiõigusi- ja vabadusi raputavaid jõude. Kaja Kallase kolmanda valitsuse (RE+SDE+E200) algus kulges opositsiooni ja meedia erakordse turmtule all, ent vähemasti pole inimõigused ohus ja pigem neid edendatakse. Kui valimisprogrammid olid suhteliselt sisukad[1], siis koalitsioonilepe jäi kodanikuühiskonna teemadel napisõnaliseks, peamiselt lubati luua regulatsioon mitteerakondlikele poliitilistele ühendustele ja Riigikogu lobistidega suhtlemise hea tava.[2]
Kodanikuühiskonna üldist arengut kureeritakse edasi Siseministeeriumist „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ programmi „Kogukondlik Eesti“ kaudu, kus kuni 2024. aastani on ministeeriumi strateegilised partnerid Vabaühenduste Liit koos MTÜga Maakondlikud Arenduskeskused, Sotsiaalse Innovatsiooni Labor ja Sotsiaalsete Ettevõtete võrgustik[3]; ning 2026. aastani vahepeal lisandunud Eesti Külaliikumine Kodukant ning Eesti Rahvaülikoolide Liit[4]. Kodanikuühiskonna Sihtkapitalis käivitati 2023. aastal uus ja suhteliselt suur ligi 900 000 eurone innovatsioonifond, mis esialgu keskendub küll vaid elanikkonnakaitsele ja mida enamikule omavalitsustest jagub – sõltuvalt elanike arvust – vähem kui 10 000 eurot.[5]
Seadusandlikud arengud
2023. aasta kevad-talvel viidi relvaseadusega kooskõlla korrakaitseseadus, andes õiguse kasutada „äärmise abinõuna kõrgendatud ohu tõrjumiseks“ vahetu sunni kohaldamisel lisaks füüsilisele jõule, erivahendile ja relvale ka lahingumoona (nt erinevad granaadid, gaasid). Viimast on lubatud kasutada üksnes PPAl, Kaitsepolitseil ja Kaitseväel ning keelatud on lahingumoona kasutamine rahumeelsel avalikul kogunemisel rahvahulga vastu.[6] Muudatuse eesmärk oli paremini reageerida erakordsetele hübriidsetele ohtudele, ent potentsiaalne mõju on ka kogunemisvabadusele.
2022. aastal tõusid mõnevõrra aastakümneid samana püsinud riigilõivud, mis puudutavad ka vabaühenduste asutamist ja registrikandeid, ent tõuse ei saa pidada takistuseks ühinemisvabadusele. Äriregistri muutmiskanne maksab nüüd varasema 7 euro asemel 10 eurot, mittetulundusühingu asutamine 30 eurot, sihtasutusel 80 eurot ja usuühingul 10 eurot.[7]
01.02.2023 jõustus uus äriregistri seadus[8], mis koondab ühtekokku seni paljudes erinevates seadustes olnud registrit puudutavad sätted. Veel täpsustati pisut vabaühenduste likvideerimise tingimusi ja edaspidi võimaldatakse registrist kustutatud ühingul tegevust jätkata, mis vähendab mõnevõrra bürokraatiat. Muudatuste tuules võib aga oodata äriregistrist selliste ühingute jõulisemat kustutamist, kel on esitamata majandusaasta aruanne, ent seda ei saa pidada ühinemisvabaduse riiveks.[9] Näiteks on 01.01.2023–30.08.2023 registrisse kantud 779 ja sealt kustutatud 116 vabaühendust.
2022. aastal jõustusid hasartmängumaksu seaduse muudatused[10], millega seoti maksulaekumised lahti kuludest ja lahendati mitu varasemat probleemi vabaühenduste rahastamisega. 2025. aastal peaks kaduma võimalus kodulaenu intresside maha arvamiseks maksustatavast tulust, mis võimaldab saada ehk rohkem maksusoodustust annetustelt, kuigi 1200eurose piiri sisse jäävad ikkagi enda või lapse koolituskulud ja annetuste maksusoodustused tegelikult ei tõuse. 2022. aasta veebruaris käsitleti heategevuse soodustamist Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena, ent aruteluks ta jäigi.[11]
Kohtupraktika
Teatava testi läbis kogunemisvabadus 2021. aasta lõpus, kui prokuratuur sai kaebuse, et Varro Vooglaid ja Martin Helme on oma sõnavõttudega toime pannud kuriteod ehk massilise korratuse organiseerimise ja ettevalmistamise ning kutsunud selles osalemisele, samuti katse kutsuda esile Eesti Vabariigi vastu vägivaldset tegevust. Prokuratuur kuriteotunnuseid ei tuvastanud, mis annab kindlust, et igaüks, eriti opositsioonis, on jätkuvalt vaba kogunema ja oma meelsust väljendama, isegi, kui sõnu võiks tõesti tõlgendada riigipöördekatsena.[12]
Varro Vooglaid jäi aga kaotajaks valitsuse piirangute vaidlustamisel, kui Tallinna Ringkonnakohus 2022. aasta mais tema edasikaebuse rahuldamata jättis.[13] Kokkuvõtlikult jäi pidama seisukoht, et valitsuse poolt 2020. aasta suvel seatud piirangud välitingimustes korraldatavatele koosolekutele olid seaduslikud ja põhjendatud. Riigikohus Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud.[14] Riigikohus jättis rahuldamata Tallinna Halduskohtu taotluse tunnistada piirangud ehk osad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) sätted põhiseadusvastaseks.[15]
Statistika ja uuringud
Aruandeperioodil olulisi uuringuid ei valminud ja 2021. aasta jäi rahapuuduse tõttu viimaseks, mil USA rahvusvahelise abi agentuur USAID kogus Eesti vabaühenduste elujõulisuse indeksi andmeid. Viimases raportis jäid püsima senised kõrged hinnangud ja pisut paranes huvikaitsevõimekus, mida põhjendati valitsuse tegudega vabaühenduste paremini poliitikakujundamisse kaasamiseks.[16]
Üleilmse vabaühenduste katusorganisatsiooni CIVICUS monitooringu järgi oli Eesti kodanikuruum avatud 2022. aastal määras 94/100, jäädes 197 riigi seas ühe punktiga alla vaid Norrale, ent tegu pole teadusuuringuga.[17] Sama positiivseid hinnanguid jagus sarnasel OECD raportil.[18] Järgmist suuremat kodanikuühiskonna olukorra uuringut kavandab Siseministeerium 2024. aastasse.
Lootustandvad ja head praktikad
Varasemates aruannetes korduvalt viidatud läbipaistmatu ja korruptiivse katuseraha jagamise lubas valitsus juba koalitsioonileppes lõpetada, luues selle asemele regionaalsete investeeringute programmi.[19] Rahandusminister kinnitas sügisel sama[20], ent aruande kirjutamise ajal on 2024. aasta riigieelarve menetlus veel Riigikogus pooleli ning tuleb jälgida, et sarnasel moel rahastamist lihtsalt paremini ära ei peidetaks.
Olulisemad avalikud arutelud
Osalt koalitsioonileppe lubaduse pärast, ent paljus ka Eesti Ekspressis ilmunud Eero Epneri artiklist[21] hargnes 2023. aastal arutelu erakondade rahastamise probleemidest ja täpsemalt kolmandate isikute poolt tehtavast mõjutustegevusest. Probleemistik taandub suuresti küsimusele, kas ja mil moel peaks olema avalikud selliste vabaühenduste rahastamisallikad, kes ilmselgelt mõjutavad poliitikat, ent ei allu täna erakonnaseaduse regulatsioonile. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) alustas menetlust, kas Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (Salk) tegevus parteidele oma analüüsitulemuste jagamisel oli tasuta teenus või keelatud annetus.[22]
Ühinemisvabadust võib võimalik uus regulatsioon riivata sel moel, et täiendavad aruandluskohustused tekivad lisaks kõige silmapaistvamatele vastalistele Salgale ja SAPTKile ka kõigile huvikaitsega tegelevatele organisatsioonidele, millele on raske legitiimset põhjendust näha. Skeptilisi hääli vabaühenduste tegevuse võimaliku piiramise suhtes kostis isegi ERJK seest.[23]
Trendid ja tulevikuvaade
Et vaidlused koroonapiirangute üle on pärast mitmeid kohtulahendeid vaibumas, arutleb ühiskond taas silmapaistvate ja kärarikaste üksikküsimuste üle. Perioodi värvikamad seondusid kodanike kuulamisega, näiteks Nursipalu harjutusväljaku laiendamisel[24] ja Läänemaa Metsküla kooli sulgemisel[25]. Mõlemad vääriks eraldi uurimust – sarnaselt nn Tartu tselluloositehasele – mis ja millal valesti läks ja kuidas edaspidi neist õppida.
Aruandeperioodil pingestusid ühiskonnas paljud suhted, osalt COVIDi ja vaktsineerimisteemade järellainetusena, tulenevalt vahepealsetest kõrgetest energiahindadest, sõjast Ukrainas, saabunud põgenikest, rohepöördest, paigalseisvast majandusest ja pärast 2023. aasta valimisi kiiruga seadustatud tundlikest teemadest nagu abieluvõrdsus või maksutõusud. 2023. aasta valimistest saati oli ühiskond keskmisest enam pinges uue valitsuse plaanide üle tõsta mitmeid makse ja kehtestada uusi ning kõigega Riigikogus usaldushääletuse abil läbi kiirustades ja nappide mõjuanalüüsidega.
Viimast on küll raske pidada väheseks kaasamiseks, sest eelarveseisust oli selge, et huvirühmadega aruteluks jäävad vaid uued maksumäärad ja mitte see, kas üldse makse tõsta. Siiski lõi opositsiooni obstruktsioon ja meedia tuntav toetus neile fooni valelikust valitsusest ning veel septembris nõuti häälekalt peaministri tagasiastumist paljude eri pattude pärast. Kui need pinged ja kära ka midagi nähtavat kaasa ei too, süvenes tõenäoliselt veelgi teatud gruppide kõrvalejäetuse tunne: venekeelsete elanike (vt juhtumikirjeldus), Riigikogus esindatust kaotanud konservatiivide või lihtsalt ääremaaelanike.
Soovitused
- Pigem mitte keelustada avalikke koosolekuid, kuna „mõtteroimadega“ võitlemine võib tekitada uusi ohte.
- Vähendada õigusloome menetluskiirust, mis ei anna kodanikele ja huvigruppidele võimalust kaasa rääkida.
Juhtumikirjeldus
Koroonapiirangute üle enam erilist arutelu 2022. aastast ei toimunud, ent kogunemisvabadusega seondub Vene agressiooni tõttu vallandunud nn punamonumentide arutelu. Kõige tulisemaks läks see 2022. aasta suvel Narva tanki ümber, kus piirati siis ja ka hiljem[26] inimeste võimalusi koguneda ja politsei korraldas 16. augustil seitsmel objektil erioperatsiooni, et monumendid minema viia. Kokku pidas valitsuse juures tegutsenud töörühm vajalikuks teisaldada üle 200 objekti.[27] Teema sai avalikkuses vastuolulisi reaktsioone: osad leidsid, et monumendid ja sümboolika on valede väärtuste heroiseerimine; teised pidasid seda ajaloo kustutamiseks.[28] Kriitikat sai Narva kunstnik-aktivisti korduva kinnipidamise eest ka politsei, kuigi antud juhul piirati pigem väljendusvabadust ja sealjuures Kremli-vastast.[29]
Pingeohust tulenevalt keelas politsei tavatult 9. mai eel 2022. aastal üle Eesti[30] kui ka 2023. aastal osades maakondades sootuks avalikud kogunemised, „kus kasutatakse suure tõenäosusega vaenulikku sümboolikat“, loetledes prefektide korralduses detailselt, milliseid lippe, linte, tähti jmt peetakse vaenulikuks.[31] Samas teates märgiti, et 2022. aastal leidis politsei ligi 200 sellist kasutust, kuigi vaevalt registreerib keegi koosolekut ise mainides, et kavatseb seal Georgi linte või Z-tähti eksponeerida, nii et keelu mõju võib pidada pigem heidutavaks.
Alusena kasutati korrakaitseseaduse paragrahvi, mis lubab prefektil koosoleku keelata, kui „on alust arvata, et koosoleku pidamine tekitab kõrgendatud vahetu ohu ning ohtu ei ole võimalik tõrjuda vähem riivavat meedet kasutades“.[32] Taas kasutas PPA võimalust 2023. aasta 26. juulist kuni 2. augustini Vene sõjaväe tähtpäevade aegu, keelates Narvas koosolekud, mille ajendiks Venemaa sõjapropagandaga seotud tähtpäevad[33], tohtis vaid ükshaaval vaikselt lilli asetada.[34]
Jõulise praktikaga jätkas PPA 2023. aasta novembris, eemaldades Palestiina toetuseks korraldatud meeleavalduselt viis inimest, kelle suhtes alustati väärteomenetlust rahvusvahelise kuriteo toetamise ja õigustamise paragrahvi alusel. PPA oli korraldajatele juba ennetavalt teada andnud, et Eestis üsna vähetuntud (ent ka Hamasi terroristide kasutatav) loosung „From the river to the sea, Palestina will be free“ õigustab inimsusevastaste tegude toimepanekut.[35] Sõnum on vastandlikke tõlgendusi pälvinud teisteski riikides, kas tegu on üksnes Palestiina iseseisvussooviga või üleskutsega Iisraeli riigi ja rahva hävitamiseks.[36]
Täielikult keelas Lõuna prefektuur Tartu Raekoja platsile 18.11.2023 plaanitud koosoleku „Palestiinlaste inimõiguste toetuseks – õigus elule, õigus humanitaarabile, õigus tulevikule“, sedakorda KorS § 62 p 3 alusel[37], mis keelab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist õhutavad koosolekud. Põhjenduseks toodi, et „koosolekule võivad ilmuda ka teised
kodanikud, kasutades plakateid, mis võivad sisaldada agressiooni õigustamist“.[38] Eelnevalt oli korraldaja näidanud PPA-le enda plakatikirjeldusi ja kinnitanud, et seadusevastased
tekstid eemaldab ta ise. Miks ei kaalutud seaduses ette nähtud vähemriivavaid meetmeid (nt korrapidajate arvu suurendamine, isiku eemaldamine, koosoleku lõpetamine), amet ei
selgitanud.
[1] Vabaühenduste Liit. 2023. Kodanikuühiskond erakondade programmides.
[2] Vabaühenduste Liit. 2023. Kodanikuühiskonna teemad koalitsioonileppes.
[3] Siseministeerium. 2021. Siseministeeriumil valis kodanikuühiskonna arendamiseks neli strateegilist partnerit, 24.05.2021.
[4] Siseministeerium. 2023. Siseministeerium sõlmis lepingud kahe uue strateegilise partneriga, 17.07.2023.
[5] Siseministeerium. 2023. Kodanikuühiskonna innovatsioonifond.
[6] Riigi Teataja. 2023. Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, RT I, 14.03.2023, 21.
[7] Riigi Teataja. 2021. Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus, RT I, 08.12.2021, 1.
[8] Riigi Teataja. 2022. Äriregistri seadus, RT I, 23.12.2022, 25.
[9] Registrite ja Infosüsteemide keskus. 2023. Veebruarist jõustuvad laiaulatuslikud seadusemuudatused, mis puudutavad äriregistrit, 17.09.2023
[10] Riigi Teataja. 2021. Hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seadus, RT I, 07.12.2021, 2.
[11] Riigikogu. 2022. Riigikogu fookuses olid heategevus ja annetused, 10.02.2022
[12] ERR. 2023. Prokuratuur: me ei anna kogunemistele, sõnavõttudele moraalseid hinnanguid, 17.09.2023
[13] Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2022 otsus nr 3-2-1079.
[14] Objektiiv. 2023. Õigusriik? Riigikohus keeldus koroonapiirangute teemalise SAPTK kassatsioonikaebuse menetlusse võtmisest, 16.11.2022.
[15] Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31.10.2022 otsus kohtuasjas nr 5-22-4.
[16] USAID. 2022. Vabaühenduste elujõulisuse indeks.
[17] CIVICUS. 2022. Monitor.
[18] OECD. 2022. The Protection and Promotion of Civic Space.
[19] Vabariigi Valitsus. 2023. Koalitsioonilepe 2023-2027.
[20] Võrklaev, M. 2023. Mart Võrklaev: vastupidi, eelarveprotsessi on juhitud just pikalt planeerides, rahulikult ja ühiskonnale etteaimatavalt, Eesti Päevaleht, 21.09.2023.
[21] Epner, E. 2023. „Võitsime!“ Liberaalne ühendus Salk seadis juba alustades eesmärgiks valimiste mõjutamise, Eesti Ekspress, 31.05.2023.
[22] ERR. 2023. ERJK: uurime edasi, kas Salk on teinud keelatud annetusi või ei, 09.08.2023.
[23] Tarand, K. 2023. Kaarel Tarand: olukord on narr – poliitiline aktiivsus võib osutuda hoopis seaduserikkumiseks, Postimees, 22.08.2023.
[24] ERR. 2023. Valitsus kiitis heaks Nursipalu harjutusvälja laiendamise eelnõu, 04.05.2023.
[25] ERR. 2023. Metsküla kool alustab valla otsust trotsides uut kooliaastat, 01.09.2023.
[26] Mihhailov, S. 2023. Politsei piiras autode ligipääsu Narva tanki endisele asupaigale, ERR, 09.05.2023.
[27] Riigikantselei. Monumendid.
[28] Kaljundi, L. 2023. Linda Kaljundi: monumendisõjad sõja ajal, ERR, 09.05.2023.
[29] Levchenko, J. 2023. Skandaalsel kunstnikul keelati Narvas Vene agressiooni ohvreid mälestamast, Postimees, 01.06.2023.
[30] PPA. 2022. Politsei keelab vaenuliku sümboolikaga avalikud koosolekud, 20.04.2022.
[31] PPA. 2023. Politsei keelab 9. mai eel agressiooni toetavad avalikud koosolekud, 03.05.2023.
[32] Riigi Teataja. 2011. Korrakaitseseadus, § 72, RT I, 14.03.2023, 29.
[33] PPA. 2023. Politsei keelab Narvas Venemaa sõjapropagandaga seotud avalikud koosolekud, 25.07.2023.
[34] Nikolajev, J. 2023. Avaliku koosoleku keeld on osa narvakate hinnangul arusaamatu, ERR, 26.07.2023.
[35] Viil, E. 2023. Meeleavalduselt politseijaoskonda viidud Palestiina-toetaja: uurija ütles, et „jõest mereni“ lausest on suva, Delfi, 07.11.2023.
[36] Kressa, K. 2023. ÜLEVAADE | Miks tohib öelda „Palestiina vabaks“, aga mitte „jõest mereni“?, Delfi, 07.11.2023.
[37] Riigi Teataja. 2011. Korrakaitseseadus, § 62, RT I, 14.03.2023, 29.
[38] PPA. 2023. Avaliku koosoleku mittelubamine. 17.11.2023 kiri nr 2.1-2/3818-2
