Kodanikuühiskond ja inimõigused

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste üldarv Eestis 1. jaanuari 2008 seisuga oli 26 363, neist enam tegutses kinnisvara, rentimise ja äritegevuse (12 057) ja muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteeninduse (12 822) tegevusaladel.

2007. aastal avaldas Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit Eesti vabaühenduste manifesti. Manifestis esitati Riigikogule konkreetsed ettepanekud, kuidas parandada vabaühenduste osalemist otsustusprotsessides ja suurendada nende haldussuutlikust ja finantsvõimekust.

Üks manifestis toodud ettepanekust, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali moodustamine, leidiski aset 2007. aasta jooksul. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007 korraldusega moodustati sihtkapital siseministeeriumi haldusalas ning eelarveks määrati 20 miljonit krooni. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eesmärgiks on “kaasa aidata Eesti avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste suutlikkuse suurendamisele kodanikuühiskonna arendamisel ja kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna kujundamisel.” Sihtkapital lähtub toetuste eraldamisel Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonist  ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kontseptsioonist.

Eestis ei ole olemas riiklikku inimõiguste edendamise ja kaitsega tegelevat inimõiguste edendamisega tegelevat institutsiooni, mille tegevus oleks kooskõlas Pariisi printsiipidega^[1] ja ei ole võimaldatud nimetatud institutsioonile mandaadi teostamiseks vajalikke vahendeid. Inimõiguste Instituut on pöördunud korduvalt Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poole vastavate ettepanekutega luua rahvusvaheliselt tunnustatud ja Eesti poolt rahastatud institutsioon. Justiitsministeeriumi esitatud riigi ametliku seisukoha kohaselt on inimõiguste kaitse Eestis piisavalt tagatud läbi olemasolevate institutsioonide, nagu õiguskantsler ja soolise võrdõiguslikkuse volinik.