Kooseluseadus ja selle rakendamine

Kooseluseadus (KooS) võeti Riigikogus vastu 9. oktoobril 2014 ning see jõustus 2016. aasta 1. jaanuaril. Tänaseni ei ole Riigikogu aga vastu võtnud rakendusakte ehk sätted, millega täpsustakse kooseluseaduse rakendamine igapäevastes praktilistes olukordades. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest eelnõuga muudetakse kohtumenetluse seaduseid (PS § 104 lg 2 p 14) ja kodakondsuse seadust (PS § 104 lg 2 p 1).

Kooseluseaduse rakendamise seadus 114 SE seisab hetkel õiguskomisjonis, täpsem info menetluse kohta on leitav Riigikogu kodulehelt.

Kooseluseadus

2014. aasta aprillis esitasid 40 Riigikogu liiget parlamendile kooseluseaduse eelnõu, mis võimaldaks kahel täisealisel inimesel oma kooselu õiguslikult registreerida, eelnõu laienes nii samast soost kui eri soost paaridele. Kooseluseadus võeti vastu 40 poolt- ja 38 vastuhäälega.

Seadus võimaldab partneritel oma kooselu notari juures registreerida. Kooseluleping (st. kooselu registreerimine) kaitseb mõlemat partnerit ja võimaldab muuhulgas reguleerida varasuhteid ning kokku leppida pärimisküsimustes. Partneritel võib tekkida kohustus teineteist ülal pidada ja toetada. Samuti võib registreeritud elukaaslane lapsendada lapse, kelle:

  1. bioloogiline vanem on teine registreeritud elukaaslane või
  2. vanem oli teine registreeritud elukaaslane enne kooselulepingu sõlmimist.

Inimõiguste kaitse kontekstis oli seaduse vastuvõtmine märgilise tähtsusega, millega viidi Eesti õigusruum kooskõlla Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Varasem olukord, mille puhul samasooliste paaride kooselu ei saanud riigilt kaitset, oli vastuolus põhiseadusega; tegemist oli  perekonnapõhiõiguse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega.

Samale järeldusele jõudis 2011. aastal õiguskantsler Indrek Teder, kes tõdes märgukirjas justiitsministeeriumile:

“Olen seisukohal, et samasooliste isikute vaheline püsiv kooselu kuulub perekonnapõhiõiguse kaitsealasse, mistõttu on põhiseadusega vastuolus olukord, kus selline kooselu on õiguslikult reguleerimata. Seetõttu on kooskõlas põhiõiguste tagamise põhimõttega vajalik luua selliste õigussuhete reguleerimiseks kohane õiguslik raamistik.”

Eesti Inimõiguste Keskuse seisukohad kooseluseaduse kohta

Eesti Inimõiguste Keskus toetas kooseluseaduse vastuvõtmist ja on eelnõuga seoses avaldanud seisukohti mitmel korral:

Faktid ja küsimused

Eesti Inimõiguste Keskus on koostanud kaks faktilehte, mis annavad kiired ja lühidad vastused kõige põletavamatele küsimustele, mis inimestel on tekkinud seoses teemadega, mis on koos kooseluseaduse menetlemisega Riigikogus üles kerkinud.

Mõlemaid faktilehti saab igaüks siit lehelt vabalt alla laadida ja välja printida ning jagada oma kodukandis ja oma üritustel. Või lihtsalt võtta endaga kaasa kui lähete oma vanaema, sugulasi või sõpru külastama. Samuti saate neid jagada oma kodulehel, blogis, sotsiaalmeedia kaudu.

  • Faktileht 1 – Kooseluseadus
    • .pdf formaadi allalaadimiseks klikkige siia.
    • .jpg formaadi allalaadimiseks klikkige siia.
    • tavalises tekstiformaadis vaatamiseks klikkige siia.

Kooseluseadus kaitseb kõiki peresid ja nendes kasvavaid lapsi – Kooseluseadus võimaldab registreerida kooselu kahel koos elaval täisealisel teovõimelisel inimesel. Kooseluseadus on ainus võimalus samasoolistel inimestel ja nende ühiselt kasvatatavatel lastel saada kaitset võimalike probleemide korral, kuna erinevalt erisoolistest paaridest, ei ole neil võimalik abielluda. Samasooliste vanematega peredes kasvavatele lastele annaks kooseluseadus olulise kaitse, kuna ainult sellega tekivad neil õigused ja garantiid mõlema teda kasvatava vanema suhtes.

Mõned näited kooseluseaduse puudumisel ettetulevatest probleemidest,

  • bioloogilise vanema surma korral ei ole last koos temaga kasvatavud vanemal seadusest tulenevat õigust ja kohustust lapse kasvatamise ja muul viisil toetamisega jätkata,
  • samasoolistel partneritel ei ole õigust külastada teineteist haiglas kui külastus on piiratud üksnes perekonnaliikmetele;
  • neil puudub õigus esitada ühine tuludeklaratsioon.

Täpseid andmeid Eestis elavate samasooliste perekondade arvu kohta ei ole. EL põhiõiguste ameti hiljutise uuringu* kohaselt elab küsitlusele vastanud Eesti LGBT** inimestest 29% samasoolise elukaaslasega. 14% aga vastas, et nende leibkonnas kasvavad alaealised lapsed. 36% vastanutest ütlesid, et nad on lapse vanemad või seaduslikud eestkostjad.

Eesti Vabariigi Põhiseadus nõuab kooseluseaduse vastu võtmist – Põhiseadus nõuab, et samast soost inimeste moodustatud perekond oleks kaitstud võrdväärselt erisoolistest partneritest moodustatud perekonnaga. Õiguskantsler leidis juba 2011. aastal, “et samasooliste isikute vaheline püsiv kooselu kuulub perekonnapõhiõiguse kaitse alasse, mistõttu on põhiseadusega vastuolus olukord, kus selline kooselu on õiguslikult reguleerimata. Seetõttu on kooskõlas põhiõiguste tagamise põhimõttega vajalik luua selliste õigussuhete reguleerimiseks kohane õiguslik raamistik.”

Kooseluseadus ei mõjuta abielu institutsiooni – Abieluga seonduvaid seaduse sätteid ei kavatseta kooseluseadusega muuta. Samuti ei muuda kooseluseadus abielu mõistet. Erisoolistele paaridele lisandub üksnes üks lisavõimalus abielu kõrval, samas kui samasoolistele paaridele on see ainus võimalus oma perekonna kaitseks.

Lapsi ei mõjuta negatiivselt see, et nad kasvavad samast soost vanematega peres – Enamik teadusuuringutest on näidanud, et lastel, kes kasvavad samast soost vanematega peres, ei ole koolis rohkem probleeme, kui erisooliste vanematega peres kasvavatel lastel. Samuti ei ole erinevusi kognitiivsete või füüsiliste võimete osas, neil pole madalam enesehinnang ega rohkem psüühilisi probleeme kui erisooliste vanemate peres kasvaval lapsel. Vastupidi, laste parimates huvides on kasvada võimalikult võimalikult tugevas ja stabiilses peres.

Kahest samasoolisest partnerist koosnev pere ei erine oluliselt erisooliste perest – Uuringud on näidanud, et suhted kahe samast soost inimese vahel ei erine oluliselt kahe erinevast soost inimese suhetest (nii psühholoogilisel, emotsionaalsel kui sotsiaalsel tasandil). Küll aga mõjub inimestele muserdavalt see, kui riik nende kooselu naabrite ja sõprade omast vähemväärtuslikuks peab.

  • Faktileht 2 – Korduma kippuvad küsimused LGBT teemadel
    • .pdf formaadi allalaadimiseks klikkige siia.

Mida tähendab LGBT?

LGBT täheühend tähistab “lesbisid, geisid, biseksuaale ja transsoolisi.” Inimõiguste kontekstis on lesbidel, geidel, biseksuaalidel ja transsoolistel inimestel nii ühiseid kui erinevaid väljakutseid. Interseksuaalsed inimesed (need, kes on sündinud ebatüüpiliste seksuaaltunnustega) kannatavad LGBT inimestega sarnaste inimõiguste rikkumiste all.

Mis on seksuaalne orientatsioon?

Seksuaalne orientatsioon ehk seksuaalne sättumus tähendab inimese füüsilist, romantilist ja/või emotsionaalset külgetõmmet teiste inimeste suhtes. Igaühel on seksuaalne orientatsioon, mis on tema identiteedi oluline osa. Geidest mehed ja lesbidest naised tunnevad külgetõmmet samast soost inimeste suhtes kui nad ise. Heteroseksuaalsed inimesed tunnevad külgetõmmet endast erinevast soost inimeste suhtes. Biseksuaalsed inimesed võivad tunda külgetõmmet nii endaga samast kui ka erinevast soost inimeste suhtes. Seksuaalne orientatsioon ei ole seotud sooidentiteediga ja vastupidi, sooidentiteet ei ole seotud seksuaalse orientatsiooniga.

Mis on sooidentiteet?

Sooidentiteet peegeldab tugevalt tunnetatud ja kogetud arusaama oma soo kohta. Inimese sooidentiteet on tavaliselt sama, mis sugu on talle sündides määratud. Transsooliste inimeste puhul ei kattu nende tunnetatud arusaam oma soo kohta ja sündides määratud sugu. Mõnedel juhtudel on nende väljanägemine ning käitumine ning teised välispidised omadused teistsugused kui ühiskonnas levinud arusaamad eeldavad.

Mida tähendab transsooline?

Transsoolisuse üldtunnustatud definitsioon tähistab olukorda, kus bioloogiliselt mehe sootunnustega isik tunnetab end peamiselt naisena või vastupidi, bioloogiliselt naise sootunnustega isik tunnetab end peamiselt mehena. Osad transsoolised inimesed (kasutusel ka lühendid “trans” ja “transinimesed”) on valmis oma keha korrigeerima kirurgia ja/või hormoonravi abil, kuid füüsiline soovahetus ei ole kohustuslik. Transsoolised inimesed võivad olla nii hetero-, homo- kui biseksuaalsed nagu teisedki.

Mis on intersooline?

Intersooline inimene on sündinud seksuaalanatoomiaga, suguorganite ja/või kromosoomimustritega, mis ei sobitu tüüpilise mehe või naine definitsiooniga. See võib ilmenda sündides või hilisemas elus. Interseksuaalne inimene võib identifitseerida ennast mehe või naisena või mitte kummagagi neist. Interseksuaalsus ei ole seotud seksuaalse orientatsiooni või sooidentiteediga: interseksuaalsetel inimestel on samasugune seksuaalse orientatsiooni ja sooidentiteedi skaala kui mitte-interseksuaalsetel inimestel.

Mis on homofoobia ja transfoobia?

Homofoobia on ebaratsionaalne hirm, vihkamine või vastumeelsus lesbide, geide või biseksuaalsete inimeste suhtes; transfoobia märgib ebaratsionaalset hirmu, vihkamist või vastumeelsust transsooliste inimeste suhtes. Kuna homofoobia on mõistena laialt kasutusel, kasutatakse seda ka üldise mõistena viitamaks hirmule, vihkamisele ja vastumeelsusele LGBT inimeste suhtes üldiselt.

Kas LGBT inimesed on olemas ainult läänemaailmas?

Ei.  LGBT inimesed on olemas igal pool, neid on kõikides maailma riikides, kõikide rahvuste hulgas ja kõigis sotsiaalmajanduslikes gruppides ning kõigis kogukondades.

Kas LGBT inimesed on alati olemas olnud?

Jah. LGBT inimesed on alati olnud osa meie kogukondadest. Igast kohast ja ajaperioodist on selle kohta näiteid, alates eelajaloolistest kivimaalingutest Lõuna-Aafrikas ja Egiptuses kuni antiiksete India meditsiinitekstide ja varase Ottomani kirjanduseni. Paljud ühiskonnad on traditsiooniliselt olnud LGBT inimeste suhtes avatud, sealhulgas mitmed Aasia ühiskonnad, mis on traditsiooniliselt tunnustanud näiteks ka kolmandat sugu. Väited, et tegemist on tänapäeva trendi või moevooluga, on valed.

Kas seksuaalset orientatsiooni saab muuta?

Ei. Inimese seksuaalset orientatsiooni ei saa muuta. Lesbid, geid ja biseksuaalsed inimesed kasvavad üles igasugustes peredes. Muutuma peavad negatiivsed sotsiaalsed hoiakud, mis stigmatiseerivad LGBT inimesi ning seega levitavad nende vastu suunatud vägivalda ja diskrimineerimist. Inimese seksuaalse orientatsiooni muutmise katsed on sageli inimõiguste rikkumised ning need võivad tekitada tõsist traumat ja muid tervisekahjustusi. Nende hulka kuuluvad näiteks sunniviisiline psühhiaatriline teraapia, mille eesmärk on “ravida” (sic) inimesi nende külgetõmbest samast soost inimeste suhtes, samuti lesbide niinimetatud “korrigeeriv” vägistamine, mille eesmärk on “muuta nad heteroseksuaalseks”.

Kas LGBT inimeste seas olemine või informatsioon homoseksuaalsuse kohta ohustab laste heaolu?

Ei. LGBT inimestega koos olemine või nende kohta informatsiooni saamine ei mõjuta laste seksuaalset orientatsiooni või sooidentiteeti ega nende heaolu. On oluline, et kõigil noortel on juurdepääs sobivale seksuaalharidusele, et neil oleks terved, vastastikku austavad füüsilised suhted ning nad kaitseksid ennast seksuaalsel teel levivate infektsioonide eest. Informatsiooni keelustamine aitab kaasa stigmatiseerimisele ning võib põhjustada noorte LGBT inimeste seas eraldatuse tunnet, depressiooni, sundida neid koolist enneaegselt lahkuma või suurendada enesetapu sooritamise riski.

Kas lesbid, geid, biseksuaalsed ja transsoolised inimesed on lastele ohtlikud?

Ei. Homoseksuaalsuse ja lapsepilastamise vahel ei ole mingit seost. LGBT inimesed üle maailma võivad olla head lapsevanemad, õpetajad ja eeskujud noortele. LGBT inimeste kujutamine “pedofiilidena” või lastele ohtlikena on täiesti ebaõige, solvav ning pöörab tähelepanu kõrvale vajadusest kaitsta kõiki lapsi, sealhulgas neid, kes õpivad tundma oma seksuaalset orientatsiooni või sooidentiteeti.

Kas rahvusvahelised inimõigused kehtivad LGBT inimeste suhtes?

Jah, need kehtivad kõigile inimestele. Rahvusvaheliste inimõigusnormide kohaselt on riigid kohustatud tagama, et kõik inimesed, ilma erandideta, saaksid kasutada oma inimõigusi. Inimese seksuaalne orientatsioon ja sooidentiteet on samasugune staatus kui rass, sugu, nahavärv või usk. ÜRO inimõiguseksperdid on kinnitanud, et rahvusvaheline õigus keelab diskrimineerimise seksuaalse orientatsiooni ja sooidentiteedi alusel.

Kas usulistel, kultuurilistel või traditsioonidest tulenevatel põhjustel võib LGBT inimeste inimõigusi piirata?

Ei. Inimõigused on universaalsed: igal inimesel on õigus samasugustele õigustele, olenemata sellest, kes nad on või kus nad elavad. Kuigi ajalugu, kultuur ja usk on konteksti mõttes tähtsad, on riikidel olenemata poliitilisest, majanduslikust või kultuurilisest süsteemist kohustus edendada ja kaitsta kõigi inimõigusi.

 

Eelnõu Riigikogus

Viimati uuendatud oktoobris 2014. Kõige uuema info kooseluseaduse menetlemise kohta leiad Riigikogu seaduseelnõu lehel.

Kooseluseadus võeti Riigikogus vastu 9. oktoobril 2014. Kohalolnud Riigikogu liikmetest 40 hääletas poolt, 38 vastu ning 10 ei osalenud hääletusel.

***

Kooseluseaduse teine lugemine Riigikogus toimus 8. oktoobril. IRL fraktsioon tegi ettepaneku lugemine katkestada, selle poolt oli 33 ja vastu 41 Riigikogu liiget. Seega läks eelnõu kolmandale lugemisele.

***

Õiguskomisjon otsustas 18. septembri 2014 istungil võtta kooseluseadus teiseks lugemiseks täiskogu päevakorda 7. oktoobril 2014 ja kui teine lugemine lõpetakse, viia läbi eelnõu lõpphääletus 9. oktoobril 2014.

***

Õiguskomisjon arutas 16. septembril 2014 kooseluseaduse eelnõu ja otsustas arutelu komisjonis jätkata.

***

Õiguskomisjon arutas 11. septembril 2014 kooseluseaduse eelnõu ja otsustas arutelu komisjonis jätkata.

***

Neljapäeval, 19. juunil 2014 kell 5:35 hääletas Riigikogu kooseluseaduse eelnõu tagasilükkamise küsimuses. Kohal viibinud 99 saadikust hääletas tagasilükkamise poolt 32 ja vastu 45. Hääletamata jättis 22 saadikut.

Riigikogu hääletamine

(Allikas: Facebook)

 

Tabelis on ära toodud fraktsioonide järgi kooseluseaduse eelnõu algatajad, pooldajad ja vastalised ning ka hääletamata jätnud saadikud. Saadikutele saad arvamuse avaldamiseks kirjutada nimi.perekonnanimi@riigikogu.ee.

 

Nr Nimi Algataja Vastu Poolt Ei hääletanud Fraktsioon
1 Jaan Õunapuu X SDE fraktsioon
2 Rein Randver X SDE fraktsioon
3 Kalvi Kõva X SDE fraktsioon
4 Tiit Tammsaar X SDE fraktsioon
5 Marianne Mikko X X SDE fraktsioon
6 Mart Meri X X SDE fraktsioon
7 Neeme Suur X X SDE fraktsioon
8 Kalev Kotkas X SDE fraktsioon
9 Heljo Pikhof X X SDE fraktsioon
10 Karel Rüütli X X SDE fraktsioon
11 Indrek Saar X X SDE fraktsioon
12 Eiki Nestor X X SDE fraktsioon
13 Jaak Allik X X SDE fraktsioon
14 Rannar Vassiljev X X SDE fraktsioon
15 Jüri Morozov X X SDE fraktsioon
16 Barbi Pilvre X X SDE fraktsioon
17 Etti Kagarov X SDE fraktsioon
18 Tatjana Jaanson X X SDE fraktsioon
19 Maimu Berg X X SDE fraktsioon
20 Kalev Lillo X Reformierakonna fraktsioon
21 Väino Linde X Reformierakonna fraktsioon
22 Tarmo Leinatamm X X Reformierakonna fraktsioon
23 Terje Trei X Reformierakonna fraktsioon
24 Peep Aru X Reformierakonna fraktsioon
25 Aivar Sõerd X Reformierakonna fraktsioon
26 Aivar Rosenberg X Reformierakonna fraktsioon
27 Igor Gräzin X Reformierakonna fraktsioon
28 Tõnu Juul X Reformierakonna fraktsioon
29 Tarmo Mänd X Reformierakonna fraktsioon
30 Meelis Mälberg X X Reformierakonna fraktsioon
31 Paul-Eerik Rummo X Reformierakonna fraktsioon
32 Margus Hanson X Reformierakonna fraktsioon
33 Valdo Randpere X X Reformierakonna fraktsioon
34 Rait Maruste X X Reformierakonna fraktsioon
35 Lauri Luik X X Reformierakonna fraktsioon
36 Laine Randjärv X X Reformierakonna fraktsioon
37 Jaanus Tamkivi X Reformierakonna fraktsioon
38 Rein Aidma X X Reformierakonna fraktsioon
39 Mati Raidma X X Reformierakonna fraktsioon
40 Remo Holsmer X X Reformierakonna fraktsioon
41 Kalle Palling X X Reformierakonna fraktsioon
42 Tõnis Kõiv X Reformierakonna fraktsioon
43 Jüri Jaanson X X Reformierakonna fraktsioon
44 Imre Sooäär X X Reformierakonna fraktsioon
45 Arto Aas X X Reformierakonna fraktsioon
46 Aare Heinvee X X Reformierakonna fraktsioon
47 Kalle Jents X X Reformierakonna fraktsioon
48 Kristen Michal X X Reformierakonna fraktsioon
49 Tiina Lokk-Tramberg X X Reformierakonna fraktsioon
50 Rein Lang X Reformierakonna fraktsioon
51 Andre Sepp X Reformierakonna fraktsioon
52 Kalev Kallemets X Reformierakonna fraktsioon
53 Jüri Ratas X Keskerakonna fraktsioon
54 Aivar Riisalu X X Keskerakonna fraktsioon
55 Mailis Reps X X Keskerakonna fraktsioon
56 Heimar Lenk X Keskerakonna fraktsioon
57 Marika Tuus-Laul X Keskerakonna fraktsioon
58 Urbo Vaarmann X Keskerakonna fraktsioon
59 Eldar Efendijev X Keskerakonna fraktsioon
60 Mihhail Stalnuhhin X Keskerakonna fraktsioon
61 Peeter Võsa X Keskerakonna fraktsioon
62 Kalev Kallo X Keskerakonna fraktsioon
63 Tarmo Tamm X Keskerakonna fraktsioon
64 Viktor Vassiljev X Keskerakonna fraktsioon
65 Vladimir Velman X Keskerakonna fraktsioon
66 Valeri Korb X Keskerakonna fraktsioon
67 Yana Toom puudub Keskerakonna fraktsioon
68 Enn Eesmaa X X Keskerakonna fraktsioon
69 Ester Tuiksoo X X Keskerakonna fraktsioon
70 Lauri Laasi X X Keskerakonna fraktsioon
71 Priit Toobal X Keskerakonna fraktsioon
72 Kadri Simson X X Keskerakonna fraktsioon
73 Olga Sõtnik X X Keskerakonna fraktsioon
74 Annely Akkermann X IRL fraktsioon
75 Reet Roos X IRL fraktsioon
76 Marko Mihkelson X IRL fraktsioon
77 Andrus Saare X IRL fraktsioon
78 Peeter Laurson X IRL fraktsioon
79 Erki Nool X IRL fraktsioon
80 Marko Pomerants X IRL fraktsioon
81 Urmas Reinsalu X IRL fraktsioon
82 Aivar Kokk X IRL fraktsioon
83 Liisa-Ly Pakosta X IRL fraktsioon
84 Priit Sibul X IRL fraktsioon
85 Toomas Tõniste X IRL fraktsioon
86 Sven Sester X IRL fraktsioon
87 Margus Tsahkna X IRL fraktsioon
88 Kaia Iva X IRL fraktsioon
89 Tõnis Palts X IRL fraktsioon
90 Helir-Valdor Seeder X IRL fraktsioon
91 Siim Kiisler X IRL fraktsioon
92 Ken-Marti Vaher X IRL fraktsioon
93 Juhan Parts X IRL fraktsioon
94 Jaak Aaviksoo X IRL fraktsioon
95 Ene Ergma puudub IRL fraktsioon
96 Inara Luigas X Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed
97 Lembit Kaljuvee X Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed
98 Andres Herkel X Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed
99 Kalle Laanet X Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed
100 Deniss Boroditš X Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed
101 Rainer Vakra X X Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed

 

Esitatud arvamused

Riigikogu õiguskomisjonile on kooseluseaduse eelnõu küsimuses seisukohta väljendanud mitmed ühendused ja eraisikud. Allpool on toodud nimekiri organisatsioonidest ja kokkuvõte nende arvamustest. Kõik arvamused on täies mahus saadaval Riigikogu lehel.

KOOSELUSEADUST TOETAVAD ARGUMENDID

Riigikogu õiguskomisjonile on kooseluseaduse vastuvõtmiseks avaldanud toetust: Facebook’i lehe “Aitäh, aga minu traditsiooniline perekond ei vaja kaitset” administraatorid ja vedajad, MTÜ Gendy, MTÜ Lastekaitse Liit, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Ethical Links MTÜ, Eesti Naistearstide Selts, Eesti Akadeemilise Seksoloogia Selts, interdistsiplinaarsete soouuringute, kultuuri- ja ühiskonnateaduste õppejõud ja teadurid, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, võrdõiguslik kogukond ” Virginia Woolf ei karda sind”, MTÜ Eesti HIV-positiivsete Võrgustik, Avatud Eesti Fond, MTÜ Oma Tuba, MTÜ Geikristlaste Kogu, Eesti Seksuaaltervise Liit, MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ Seksuaalvähemuste Kaitse Ühingu, Eesti LGBT Ühing ja Eesti Inimõiguste Keskus jt.

Sooneutraalne partnerlusseadus vähendab diskrimineerimist, tugevdab demokraatiat ning viib pikemaajalise protsessina ühiskondliku sallivuse kasvuni,

“Nendes riikides, kus sooneutraalne partnerlusseadus või abielu on legaliseeritud, on tulemuseks mitte ainult paljude kooselus paaride ja perede turvatunde tagamine, vaid pikemaajalise protsessina ka ühiskondliku sallivuse kasv.” – Soouuringute, kultuuri- ja ühiskonnateaduste õppejõudude arvamus, 8. mai 2015

“Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts toetab nimetatud seaduse eelnõu, kuna teaduspõhistele uuringutele tuginedes leiame, et diskrimineerimine on tervist kahjustav tegur.” – Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi arvamus, 8. mai 2014

Eesti kuulub Euroopa kultuuriruumi, mis väärtustab ja kaitseb inimõigusi ja kus põhiõigused peavad olema tagatud kõigile,

“Teadusringkondades valitseb konsensus, et samast soost paaride kooselust moodustub samasugune perekond nagu erisooliste paaride kooselust ning samasooliste paaride kooselu õiguslik reguleerimine on vajalik ning nendes peredes kasvavate laste parimates huvides.” –Eesti Inimõiguste Keskuse arvamus, 2. mai 2014

Kooseluseadus on oluline ka inimestele, keda see otseselt ei puuduta, kuid kes soovivad näha Eestit arenenud riigina, kus demokraatia põhineb solidaarsusel,

“Ühiskonnas toimuvad arenguhüpped tihti just tänu visionääridest juhtidele. Sellised algatused nõuavad julgust. Tunnustame teid selle sammu eest meie riigi inimlikumaks ja õiglasemaks muutmisel.” – Võrdõigusliku kogukonna ” Virginia Woolf ei karda sind” arvamus, 8. mai 2014

Uuringud näitavad, et Eesti kodanike hulgas on toetus vähemuste õiguste kaitseks olemas;

“Eesti vajab kooseluseadust. Eesti on kooseluseaduseks valmis. Juba 2012 aastal läbi viidud uuringu kohaselt on Eestis sellise seaduse pooldajaid vastastest rohkem ja näiteks kodanikuliikumise “Aitäh, aga minu traditsiooniline perekond ei vaja kaitset” Facebooki lehele https://www.facebook.com/traditsioon on möne päevaga toetust avaldanud 10 000 inimest.” – “Aitäh, aga minu traditsiooniline perekond ei vaja kaitset” administraatorite ja eestvedajate arvamus, 1. juuli 2014

Perekonna mõiste on ajas muutuv nagu seadused ning Eestis elab koos väga erinevaid perekondi, faktiline tuleb viia kooskõlla juriidilisega;

“Kooseluseaduse olulisust ning ühiskonna vajadust selleks peegeldab fakt, et Eestis elab perekonnana koos väga palju inimesi, kes on erinevatel põhjustel loobunud traditsioonilisest abielust, või neil puudub selle sõlmimiseks võimalus.” – Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse arvamus, 15. mai 2014

Kooseluseadus tagab võrdsed võimalused kõigile faktiliselt kooselus elavatele inimestele nende soost olenemata, mille läbi suureneb ka ühiselt kasvatavate laste kaitse;

Seadus kindlustab Eestis inimõiguste põhimõtteid, tagab erinevates peredes kasvavatele lastele parema kaitse, vähendab diskrimineerimist ning tugevdab demokraatiat.” – Eesti Akadeemilise Seksoloogia Seltsi arvamus, 8. mai 2014

“Peresisest lapsendamist võimaldav kooseluseadus annaks eelkõige lastele oluliselt parema kaitse, kuid suureneks ka kogu perekonna turvatunne ja usaldus oma riigi vastu.” – Eesti LGBT Ühingu arvamus, 2. mai 2014

Uuringud kinnitavad, et lapsed, kes kasvavad üles samasooliste paaride peredes, ei erine kuidagi erisooliste paaride peredes kasvavatest lastest,

“Lapse huvides on, et ta saab kasvada võimalikult tugevas ja stabiilses peres. See eeldab, et last kasvatavad vanemad saavad olenemata soost abielluda või oma kooselu registreerida. Seda kinnitab ka näiteks Ameerika Pediaatrite Akadeemia tehniline raport.” – Eesti Inimõiguste Keskuse arvamus, 2. mai 2014

Enamik lapsi sünnib Eestis vabas kooselus elavatel paaridel ja eelnõu tagab nende parema kaitse,

“Lapse heaolu tagab muuhulgas kaaslaste teadlik neutraalne suhtumine samasoopaaridesse.” – MTÜ Lastekaitse Liidu arvamus, 2. juuni 2014

Samasooliste kooselu reguleeriv seadus ei piira ega mõjuta traditsioonilist abielu pooldavate inimeste õigusi ega ole vastuolus kristlike väärtustega,

“Religioosset argumenti samasoolise kooselu vastu, mida mitmed Eesti kirikud esitavad, ei võta tõsiselt paljud maailmakirikud. Tänapäeva usuteadlased peavad LGBT-inimõiguste eiramiste põhjendamist Piibliga sama iganenuks kui orjuse õigustamist Piibli kaudu.” – MTÜ Geikristlaste Kogu/MTÜ Ühiskonna Integreerimise Keskuse arvamus, 5. mai 2014

“Traditsiooniline pere ei pruugi veel automaatselt tähendada seda, et kõik selle liikmed üksteist austavad ja hästi kohtlevad.” – MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskuse arvamus, 5. mai 2014

Eesti põhiseadusest koosmõjus Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga tuleneb selge õiguslik kohustus luua samasooliste paaride kooselu õiguslik regulatsioon,

“Samasooliste paaride kooselu on tänini õiguskaitseta. Niisamuti on õigusliku kaitseta sellistes peredes kasvavad lapsed. See seadus kaitseb inimväärikust ja annab turvatunde kõigile neile, kelle elu see puudutab.” – Avatud Eesti Fondi arvamus, 5. mai 2014

Seadus lihtsustab inimeste elu, kes on oma kooselu või abielu registreerinud välisriigis, ning kõrvaldada õigusselgusetust,

 “Täna satuvad need paarid olukorda, kus oma kodumaal on nad abikaasad või registreeritud elukaaslased, kuid Eestis nad seda ei ole. See võib nad seada keerulisse olukorda, kui on näiteks vaja teha meditsiinilisi otsuseid või külastada oma elukaaslast haigla intensiivravipalatis.” – Eesti LGBT Ühingu arvamus, 2. mai 2014

“Samasooliste kooselu õigusliku regulatsiooni puudumine Eestis on tekitanud õigusselgusetust ka näiteks välismaalaste elamislubade andmise osas,10 mida samuti aitaks lahendada kooseluseaduse vastuvõtmine.” – Eesti Inimõiguste Keskuse arvamus, 2. mai 2014

Samasooliste isikute vaheline püsiv kooselu kuulub perekonnaõiguse kaitsealasse, mistõttu on põhiseadusega vastuolus olukord, kus selline kooselu on õiguslikult reguleerimata,

“Pöhiseaduses märgitud perekonna koosseis oli omal ajal ennekõike mehe ja naise vahelist kooselu mõeldud institutsioon, kuid see ei muuda asjaolu, et tänaseks on õigus muutunud ja sisustatud vastavalt ajas toimunud muutustele.” – MTÜ Seksuaalvähemuste Kaitse Ühingu arvamus, 2. mai 2014

ARGUMENDID KOOSELUSEADUSE VASTU

Riigikogu õiguskomisjonile on kooseluseaduse vastu avaldanud arvamust SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Kristliku Nelipühi Kirik, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Eesti Metodisti Kirik ja Kirikuvalitsus jt. Nende arvamused on saadaval Riigikogu kodulehel. Levinuimaid vastuargumente on käsitletud ka küsimuste-vastuste lehel.

Toetajad

Paljud Eesti inimesed toetavad kooseluseaduse vastuvõtmist. Sellelt lehelt leiad valiku tsitaate meedias ilmunud intervjuudest ja artiklitest, milles toetajad selgitavad, miks nad kooseluseadust toetavad. Viimati uuendatud septembris 2014.

***

“[M]ul hea meel, et samasooliste kooselupaaride õigusi kindlustav seaduseelnõu on lõpuks teie laudadel. Selle debati toonist ja viisist peegeldab vastu Eesti poliitilise kultuuri hetkeseis. Just seda küsimust arutades seisame otsekui ristteel, kust edasi minnes otsustame, milliste riikide ja rahvaste moodi me soovime ja suudame olla. Millisesse väärtusmaailma me kuulume. Kuhu tahame kuuluda.”

Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves (kõne Riigikogu sügisistungjärgu avamisel, 8. september 2014)

***

“Eesti ei vaja kooseluseadust selleks, et nina püsti ajada ning öelda – vaadake, ka meie pole enam sovjetid. Eesti vajab seda seadust selleks, et igal siin elaval inimesel oleks võimalik oma kooselu mõistlikul moel korraldada. Mitte elada teadmises, et oma vähemusse kuuluvuse tõttu on ta tõrjutud või kuidagi halvem.”

Riigikogu esimees Eiki Nestor (kõne Riigikogu sügisistungjärgu avaistungil,  8. september 2014)

***

“Ma arvan, et meil Eestis ühiskondlikult ei ole midagi kaotada, kui me anname inimestele võimaluse oma kooselu niimoodi kinnistada ning anname neile kindluse, et teised neid perekonnana tunnustavad.”

Tartu Ülikooli praktilise filosoofia dotsent Kadri Simm (Riigikogu õiguskomisjoni korraldatud kooseluseaduse teemalisel arvamusseminaril, 29. august 2014)

***

“Kui on tegemist kahe täiskasvanud inimese teadliku otsusega luua liit, mis pakub neile ja nende lastele emotsionaalset ja majanduslikku turvatunnet, peaks kooselu tunnustamine olema loomulik osa demokraatlikust õiguskorrast ning vahelduseks võiks eestlane ka näidata, et suudab olla hooliv ja toetav ning ehk isegi rõõmustada selle üle, et mingil osal kaasmaalastest läheb tänu seadusemuudatusele elu kergemaks.”

Tartu Ülikooli teadlased Eveliis Kurs ja Mare Ainsaar (artiklis “Kellel on Eestis õigus elada perena?“, Eesti Ekspress, 27. august 2014)

***

“Aga ühel päeval on praegused homovastased või nende lapsed või lapselapsed tänulikud, et just 2014. aastal jätkus enamikul riigikokku valitud meestel ja naistel julgust, et öelda siiski kindlalt: me oleme kõik võrdsed ja meile kõigile peavad olema tagatud võrdsed õigused ja riik peab kaitsma iga perekonda.”

Raimond Kaljulaid (lugeja kiri EPLis, 27. august 2014)

***

“Ma ei näe, kuidas see eelnõu kahjustaks Eesti pereinimeste huvisid. Pigem vastupidi. Ta annab päris paljudele lisavõimalusi ja kui ta on mõnede meie kaasmaalaste jaoks vajalik ja teiste huvisid ei kahjusta, siis lausalise vihkamiskampaaniaga eelnõu materdamine minu meelest õige ei ole.”

Peaminister Taavi Rõivas (Intervjuu EPLile, 25. august 2014)

***

“See seadus ei muuda perekonna määratlust, selle seostamine samasooliste seksuaalsuhete lubatavuse, abiellumise või lapsendamise õiguste võimaliku laiendamisega on meelevaldne. See ei vähenda ühegi inimeste rühma õigusi ega saa kuidagi mõjutada abielluda kavatsevaid inimesi.”

Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit (EPL, 18. august 2014)

***

“Kuna ka minu poolt omaksvõetud arusaama kohaselt piibel homoseksuaalsust hukka ei mõista (loomulikult on võimalikud ka teistsugused piiblitõlgendused), siis peaks kristlane rakendama geidele kristlikke käitumisjuhendeid: käitu nii, nagu sa tahad, et teised sinuga käituksid, ning armasta oma ligimest nagu iseennast. Heteroseksuaalina tahan ma väga, et minu perekondlik suhe oleks ka riigi tasandil reguleeritud ning tunnustatud, miks peaks see keelatud olema teistsuguse seksuaalse orientatsiooniga inimestele.”

Religiooniõpetaja Toomas Jürgenstein (SIRP, 15. august 2014)

***

“Rahva heakskiidu pälvinud põhiseadus ei fikseeri kusagil, et õigus perekonnaelule on ainult mehe ja naise õigus. Seega on see igaühe õigus.”

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste (EPL, 13. august 2014)

***

“Praegu, mil paljud meie homoseksuaalidest kaaskodanikud ei julge end näidata, võivad geivastased survegrupid kokku luuletada ükskõik mida LGBT kogukonna kohta ja kahjuks neid usutakse. Tundmatu vaenlane on ikka parim vaenlane ning pole midagi imestada tõsiasjas, et inimesed, kellel on geituttavaid, toetavad geikooselusid ja -abielusid palju rohkem.”

 Priit Tohver Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsist (“Kuidas jõuda vihkamisest mõistmiseni”,  Eesti Ekspress, 31. juuli 2014)

***

“Pean tunnistama, et küsitluse tulemused üllatasid mind. Oletasin, et suhtumine homoseksuaalidesse on pigem negatiivne ning nooremate ja vanemate arvamused ei ühti. Vastustest võisin aga välja lugeda, et enamik suhtub homoseksuaalidesse hästi või neutraalselt.”

Saaremaa ühisgümnaasiumi vilistlane Liis Lepik (Saarte Hääl, 24. juuli 2014)

***

“Kui ma mõtlen välisele survele ja kohtlemisele, mida me oleme kiriku ja ühiskonnana seksuaalsete vähemuste suhtes toime pannud ja mis jätkub ka praegu, siis ma leian, et on aeg vabanduseks. Ilma selgituste või puiklemisteta,”

Soome evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Kari Mäkinen (Delfi, 14. juuli 2014)

***

“Soovin, et Soomes legaliseeritaks samasooliste abielud. Vähemalt on see mu eesmärk.”

Soome peaminister Alexander Stubb (“See on fantastiline, et meil on  Soomes 60 000 eestlast”,  Eesti Päevaleht, 1. juuli 2014)

***

 “Kui ma oleksin praegu riigikogus, oleksin kindlasti selle eelnõu algatajate ringis, sest ma pean selle ideed ja sõnumit sedavõrd oluliseks.”

 Evelyn Sepp (“Sepa hinnangul on kooseluseadus märgiline õigusakt”,  BNS, 28. juuni 2014)

***

 “Jah, homod on ühiskonnas vähemus, kuid eks ole seadusemuudatusi igati õigustatult alustatud ka ühe inimese või pere elus ilmnenud probleemi lahendamiseks.”

Urmo Kübar (“Tark hobune ja parlament”, ERR, 27. juuni 2014)

 ***

 “Perekond on tänapäeval ka näiteks üksikvanem koos oma lapsega, perekond võib olla mingisugune uus kooslus, kus elavad koos erinevatest eelmistest abieludest pärit lapsed.”

Barbi Pilvre (“Kas homoabielu ohustab Eestit?”, Eesti Ekspress, 24. juuni 2014)

 ***

“Riigi kohus on pakkuda kõigile oma kodanikele kaitset sõltumata nende soost, usust, nahavärvist või sellest, kelle kaisus keegi pärast päevatööd uinub.”

Peaministri büroo juhataja Liina Kersna (“Inimesel on vabadus vihata, riigil mitte”,  Postimees, 19. juuni 2014)

 ***

“Kooseluseaduse heakskiitmise või läbikukutamise kaudu teeb riigikogu valiku, kas tahame väljuda mõtteviisist, mis toidab paljusid tänase Eesti elu probleeme, või jääme selle truuks orjaks.”

 Eesti alalise esinduse Euroopa Nõukogu juures nõunik Kärt Juhasoo-Lawrence (“Kooseluseaduse valikud”, Postimees, 17. juuni 2014)

***

“Püüdsin leida uuringuid, mis kinnitaks usaldusväärselt, et tolerantsetes ühiskondades suureneb homoseksuaalsete inimeste arv. Seda pole siiani mitte kusagil juhtunud. Homoseksuaalsus ei võta mitte kunagi kogu populatsiooni üle, see ei saa uueks statistiliseks normiks.”

ajakirjanik Marti Aavik (“Homotont”, Postimees, 14. juuni 2014)

 ***

“Sooneutraalne kooseluseadus kinnitab Eesti kuuluvust läänekristlikku kultuuriruumi.”

Politoloog Alar Kilp (“Kummale poole joont kooseluseadus meid asetab?”, Maaleht, 8. juuni 2014)

 ***

“Eks see meie ühiskond on seeline õrnake. Me veel ise ei taha küll tunnistada, aga väga paljude inimeste mõistust segab veel (elu) seal totalitaarses ühiskonnas, kus need, kes meist erinevad olid, olid meie vaenlased. Nüüd võiks kuidagi sallivam olla või kuidagi maha rahuneda ja aru saada, et need inimesed elavad oma elu, nad ei sega meid teistsuguseid ja laskem neil neil siis oma elu ka õnnelikult elada. Me ei pea ju neid segama.”

Riigikogu esimees Eiki Nestor (“Seksuaalvähemuste teemal võiks olla rohkem mõistmist ja vähem pahatahtlikkust”, Postimees, 7. juuni 2014)

***

“Oleme tavaline perekond, üks 37-, teine 39-aastane. Oleme särasilmse pea nelja-aastase poisipõnni vanemad, abielus kuuendat aastat. Raske on leida endas kübekestki kibestumist, haavumist või solvumist (või midagi muud negatiivset, mida nn perekonnakaitsjad on meile omistanud), mida n-ö homoabielude seadus peaks meis tekitama.”

Ajakirjanikud Manona ja Krister Paris (“Hirmsad homod meie õnneliku perekonna kõrval”, Eesti Päevaleht, 31. mai 2014)

 ***

“Viimase 25 aasta vältel on analüüs analüüsi järel kinnitanud, et samasooliste vanematega kasvanud lapsed on täpselt sama hästi kohastunud kui eri soost vanemate kasvandikud.”

Priit Tohver (“Last kasvatab vanem, mitte sugu”, Postimees, 31. mai 2014)

***

“Võib-olla ongi just kooseluseadus see äratuskell, mida traditsiooniline peremudel vajab, et uuesti kõik oma väärtused legendide muinasmaalt tegelikku igapäevaellu tagasi kutsuda. Konkurents motiveerib, monopol stagneerib.”

Mart Sander (“Võitlus seierite pärast ehk traditsioonilise peremudeli tõehetk” , Eesti Ekspress, 28. mai 2014)

 ***

“Lähtudes eeldusest, et seadused  on inimeste jaoks ja meie ühise elu paremaks reguleerimiseks, siis koos elamise seadusandlus, mis puudutab hetkel vaid heteroseksuaalseid paare, on liiga piiratud.”

Näitleja Liina Raud (“Kes otsustab, mis on armastus?!”, Delfi, 22. mai 2014)

  ***

“Viimasel ajal on Eesti ühiskonnas teravalt arutletud kavandatava kooseluseaduse teemade üle. Kuulun nende hulka, kelle arvates on mõistlik see seadus riigikogus vastu võtta, kristlasena ei näe ma selles seaduses vastuolu pühakirjaga ega südametunnistusega.”

 Toomas Jürgenstein, (“Suhtumine homodesse sarnaneb paljuski kunagise orjusesse suhtumisega”, Eesti Päevaleht, 12. mai 2014 või Tartu sotsiaaldemokraatide blogi, 22. mai 2014)

  ***

“On väga põhimõtteline erinevus, kas me ainult püüame teha riiklikul tasemel nägu, nagu oleksime osa mitmekesisust heakskiitvast maailmast, või kas me võtame erinevaid inimesi ka tegelikult ühiskonnas enestega võrdsetena – olgu nad naised, ratastoolis liiklejad, taimetoitlased, geid, usuinimesed, ülekaalulised või kõik eelnev ühes isikus – tegelikkuses mingit normaalsust ei eksisteeri!”

 Müürilehe peatoimetaja Helen Tammemäe (“Varro Vooglaid – “a man troubled by homosexuality””, Müürileht, 9. mai 2014)

  ***

“Demokraatia ei seisne mitte enamuse tahte pealesurumises vähemusele, vaid vähemuste õiguste tagamises. Vähemused peavad olema demokraatias kaitstud, mitte diskrimineeritud.”

Jurist Reimo Mets (“Perekonna sildi all kiusatakse vähemusi”, Õhtuleht, 2. mai 2014)

  ***

“Mina toetan seda kooseluseadust. Meil on 170 000 inimest, keda praegu seadus ei kaitse.”

Euroopa Parlamendi liige ja endine peaminister Andrus Ansip (“Kooseluseadus on kõigile kasulik”, Delfi, 26. aprill 2014)

  ***

“Abielu on täiesti enesestmõistetavalt kahe inimese omavaheline asi. Selleks et tagada endile ja oma järeltulijatele teatud juriidilised õigused, on tarvis anda ametlikele paberitele ka paar allkirja, aga see on kõik. Kolmandatel isikutel pole siin midagi õpetada ega näägutada, kõige vähem kirikul, keda pole mitte keegi volitanud kellegi abielukõlblikkuse teemal asjatundjat ja kohtumõistjat mängima.”

Kirjanik Andrus Kivirähk (“Abielu ja kirik”, Eesti Päevaleht, 26. aprill 2014)

  ***

“Mulle meeldivad naised ja mulle meeldivad ka mehed. Ma ei ole seda kunagi perekonna ja sõprade eest varjanud. Ma olen inimene ja mul on õigus olla õnnelik. Päikest kõigile!”

Laulja Vaido Neigaus (“Mulle meeldivad naised ja mehed!”,  Publik.ee, 26. aprill 2014)

  ***

“Sallivuse suurendamiseks ei ole kunagi liiga vara. Täna seostab terve maailm homofoobiat Vladimir Putini autokraatia ja agressiivsusega. Eesti peab ennast mentaalselt sellest pärandist vabastama.”

 Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees Eerik-Niiles Kross (“Homofoobia esindab Putini mõtteviisi”, Postimees, 23. aprill 2014)

  ***

“Mis tähendab liiga vara [lasta samasoolistel oma kooselu seadustada]? Miks meil peaks olema midagi sellise seaduse vastu, kui see ei tee meile midagi kurja? Mulle on see täiesti arusaamatu.”

David Vseviov, (“Kõige ohtlikum on hirm, sest see halvab kaine mõistuse”, Eesti Päevaleht, 22. aprill 2014)

  ***

„Seadustades samasooliste paaride võrdsed õigused perekonnaelule ning selle kaitsele, saadab riik üliolulise sõnumi – te olete võrdsed kodanikud võrdsete õigustega, teie pered ja lapsed on Eestile sama väärtuslikud kui ükskõik millised teised pered,“

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper (“Vähemusgrupi õiguste pisendamine, laimamine ning nende vastu üles ässitamine on seadusega keelatud”,  Eesti Päevaleht, 17. aprill 2014)

  ***

“Ma ei näe ühtegi põhjust, miks peaksime olema selle vastu, kui samasoolised tahavad oma kooselu registreerida”

Laulja Karl-Erik Taukar (“Geisuhte vastu võitlemine on väiklane”, Elu24.ee, 10. aprill 2014)

***

“Jeesus ei olnud see, kes kaitses traditsioone või toonaseid väärtushinnanguid, vaid ta kaitses inimest ja tuli päästma inimest.”

 EELK Risti koguduse õpetaja Annika Laats (“Kristlus peaks käe ulatama, mitte nurka suruma”,  ERR, 26. märts 2014)

  ***

“Niisiis on põhimõtteliselt vale küsida, kas Eesti põhiseadus annab kõikidele erineva seksuaalse orientatsiooniga isikutele samad õigused, sest inimestel on need õigused juba olemas. Õige oleks hoopis küsida, kas põhiseadus neid õigusi tunnustab või mitte.”

 Liiri Oja (“Seksuaalne orientatsioon heteronormatiivses inimõiguste süsteemis”, Postimees,  26. detsember 2013)

 ***

“Elu jooksul kujuneb meil peas homoseksuaalsusest reeglina stereotüüp, ehk arvamus, et homoseksuaalne on mingit kindlat tüüpi inimene. Homoseksuaalne saab olla tegelikult igasugune inimene: ta võib olla professor, kunstnik, sportlane, lihttööline, sõjaväelane, ükspuha missugusest eluvaldkonnast ja millise välimusega.”

Olev Poolamets (“Homoseksuaalsus pole põhjus vihkamiseks või vägivallaks”, Bioneer, 9. september 2013)

 ***

“Eestile on kasulik liikuda hoolivama ühiskonna suunas, kus väärtustatakse kõiki inimesi ja hoitakse kõiki peresid, siis on meie riigis inimestel hea ja turvaline elada.”

Helen Talalaev, LGBT Eesti president (“Kõik pered väärivad kaitset”, Postimees, 16. mai 2013)

 ***

“Ma teen kõik selleks, et asjad läheksid paremaks.”

Kristiina Ojuland, Euroopa Parlamendi saadik Eestist rahvusvahelisel homofoobiavastasel päeval (Vimeo, 17. mai 2012, 01:08)

  ***

“Niisiis ei ohusta Eesti loovust ja innovatiivsust mitte homoseksuaalid, vaid homofoobia; mitte haritud ja andekad naised ega Neeme Järvi, nagu meedia mõnikord mõista annab, vaid sallimatus, egoism ja ligimesearmastuse nõrkus. 1936. aastal kirjutas mainekas inglise juudi ajaleht The Jewish Chronicles Eestist kui tolerantsuse saarest. Seda mainet võiks kanda Eesti praegugi.”

Imbi Paju, (“Homofoobia ja vihaga loova Eesti vastu”, Postimees, 1. oktoober 2010)

Ostukorv
  • Ostukorv on tühi.