Faktid ja küsimused

Eesti Inimõiguste Keskus on koostanud kaks faktilehte, mis annavad kiired ja lühidad vastused kõige põletavamatele küsimustele, mis inimestel on tekkinud seoses teemadega, mis on koos kooseluseaduse menetlemisega Riigikogus üles kerkinud.

Mõlemaid faktilehti saab igaüks siit lehelt vabalt alla laadida ja välja printida ning jagada oma kodukandis ja oma üritustel. Või lihtsalt võtta endaga kaasa kui lähete oma vanaema, sugulasi või sõpru külastama. Samuti saate neid jagada oma kodulehel, blogis, sotsiaalmeedia kaudu.

• Faktileht 1 – Kooseluseadus
  • .pdf formaadi allalaadimiseks klikkige siia.
  • .jpg formaadi allalaadimiseks klikkige siia.
  • tavalises tekstiformaadis vaatamiseks klikkige siia.

Kooseluseadus kaitseb kõiki peresid ja nendes kasvavaid lapsi – Kooseluseadus võimaldab registreerida kooselu kahel koos elaval täisealisel teovõimelisel inimesel. Kooseluseadus on ainus võimalus samasoolistel inimestel ja nende ühiselt kasvatatavatel lastel saada kaitset võimalike probleemide korral, kuna erinevalt erisoolistest paaridest, ei ole neil võimalik abielluda. Samasooliste vanematega peredes kasvavatele lastele annaks kooseluseadus olulise kaitse, kuna ainult sellega tekivad neil õigused ja garantiid mõlema teda kasvatava vanema suhtes.

Mõned näited kooseluseaduse puudumisel ettetulevatest probleemidest,

• bioloogilise vanema surma korral ei ole last koos temaga kasvatavud vanemal seadusest tulenevat õigust ja kohustust lapse kasvatamise ja muul viisil toetamisega jätkata,
• samasoolistel partneritel ei ole õigust külastada teineteist haiglas kui külastus on piiratud üksnes perekonnaliikmetele;
• neil puudub õigus esitada ühine tuludeklaratsioon.

Täpseid andmeid Eestis elavate samasooliste perekondade arvu kohta ei ole. EL põhiõiguste ameti hiljutise uuringu* kohaselt elab küsitlusele vastanud Eesti LGBT** inimestest 29% samasoolise elukaaslasega. 14% aga vastas, et nende leibkonnas kasvavad alaealised lapsed. 36% vastanutest ütlesid, et nad on lapse vanemad või seaduslikud eestkostjad.

Eesti Vabariigi Põhiseadus nõuab kooseluseaduse vastu võtmist – Põhiseadus nõuab, et samast soost inimeste moodustatud perekond oleks kaitstud võrdväärselt erisoolistest partneritest moodustatud perekonnaga. Õiguskantsler leidis juba 2011. aastal, “et samasooliste isikute vaheline püsiv kooselu kuulub perekonnapõhiõiguse kaitse alasse, mistõttu on põhiseadusega vastuolus olukord, kus selline kooselu on õiguslikult reguleerimata. Seetõttu on kooskõlas põhiõiguste tagamise põhimõttega vajalik luua selliste õigussuhete reguleerimiseks kohane õiguslik raamistik.”

Kooseluseadus ei mõjuta abielu institutsiooni – Abieluga seonduvaid seaduse sätteid ei kavatseta kooseluseadusega muuta. Samuti ei muuda kooseluseadus abielu mõistet. Erisoolistele paaridele lisandub üksnes üks lisavõimalus abielu kõrval, samas kui samasoolistele paaridele on see ainus võimalus oma perekonna kaitseks.

Lapsi ei mõjuta negatiivselt see, et nad kasvavad samast soost vanematega peres – Enamik teadusuuringutest on näidanud, et lastel, kes kasvavad samast soost vanematega peres, ei ole koolis rohkem probleeme, kui erisooliste vanematega peres kasvavatel lastel. Samuti ei ole erinevusi kognitiivsete või füüsiliste võimete osas, neil pole madalam enesehinnang ega rohkem psüühilisi probleeme kui erisooliste vanemate peres kasvaval lapsel. Vastupidi, laste parimates huvides on kasvada võimalikult võimalikult tugevas ja stabiilses peres.

Kahest samasoolisest partnerist koosnev pere ei erine oluliselt erisooliste perest – Uuringud on näidanud, et suhted kahe samast soost inimese vahel ei erine oluliselt kahe erinevast soost inimese suhetest (nii psühholoogilisel, emotsionaalsel kui sotsiaalsel tasandil). Küll aga mõjub inimestele muserdavalt see, kui riik nende kooselu naabrite ja sõprade omast vähemväärtuslikuks peab.

• Faktileht 2 – Korduma kippuvad küsimused LGBT teemadel
  • .pdf formaadi allalaadimiseks klikkige siia.

Mida tähendab LGBT?

LGBT täheühend tähistab “lesbisid, geisid, biseksuaale ja transsoolisi.” Inimõiguste kontekstis on lesbidel, geidel, biseksuaalidel ja transsoolistel inimestel nii ühiseid kui erinevaid väljakutseid. Interseksuaalsed inimesed (need, kes on sündinud ebatüüpiliste seksuaaltunnustega) kannatavad LGBT inimestega sarnaste inimõiguste rikkumiste all.

Mis on seksuaalne orientatsioon?

Seksuaalne orientatsioon ehk seksuaalne sättumus tähendab inimese füüsilist, romantilist ja/või emotsionaalset külgetõmmet teiste inimeste suhtes. Igaühel on seksuaalne orientatsioon, mis on tema identiteedi oluline osa. Geidest mehed ja lesbidest naised tunnevad külgetõmmet samast soost inimeste suhtes kui nad ise. Heteroseksuaalsed inimesed tunnevad külgetõmmet endast erinevast soost inimeste suhtes. Biseksuaalsed inimesed võivad tunda külgetõmmet nii endaga samast kui ka erinevast soost inimeste suhtes. Seksuaalne orientatsioon ei ole seotud sooidentiteediga ja vastupidi, sooidentiteet ei ole seotud seksuaalse orientatsiooniga.

Mis on sooidentiteet?

Sooidentiteet peegeldab tugevalt tunnetatud ja kogetud arusaama oma soo kohta. Inimese sooidentiteet on tavaliselt sama, mis sugu on talle sündides määratud. Transsooliste inimeste puhul ei kattu nende tunnetatud arusaam oma soo kohta ja sündides määratud sugu. Mõnedel juhtudel on nende väljanägemine ning käitumine ning teised välispidised omadused teistsugused kui ühiskonnas levinud arusaamad eeldavad.

Mida tähendab transsooline?

Transsoolisuse üldtunnustatud definitsioon tähistab olukorda, kus bioloogiliselt mehe sootunnustega isik tunnetab end peamiselt naisena või vastupidi, bioloogiliselt naise sootunnustega isik tunnetab end peamiselt mehena. Osad transsoolised inimesed (kasutusel ka lühendid “trans” ja “transinimesed”) on valmis oma keha korrigeerima kirurgia ja/või hormoonravi abil, kuid füüsiline soovahetus ei ole kohustuslik. Transsoolised inimesed võivad olla nii hetero-, homo- kui biseksuaalsed nagu teisedki.

Mis on intersooline?

Intersooline inimene on sündinud seksuaalanatoomiaga, suguorganite ja/või kromosoomimustritega, mis ei sobitu tüüpilise mehe või naine definitsiooniga. See võib ilmenda sündides või hilisemas elus. Interseksuaalne inimene võib identifitseerida ennast mehe või naisena või mitte kummagagi neist. Interseksuaalsus ei ole seotud seksuaalse orientatsiooni või sooidentiteediga: interseksuaalsetel inimestel on samasugune seksuaalse orientatsiooni ja sooidentiteedi skaala kui mitte-interseksuaalsetel inimestel.

Mis on homofoobia ja transfoobia?

Homofoobia on ebaratsionaalne hirm, vihkamine või vastumeelsus lesbide, geide või biseksuaalsete inimeste suhtes; transfoobia märgib ebaratsionaalset hirmu, vihkamist või vastumeelsust transsooliste inimeste suhtes. Kuna homofoobia on mõistena laialt kasutusel, kasutatakse seda ka üldise mõistena viitamaks hirmule, vihkamisele ja vastumeelsusele LGBT inimeste suhtes üldiselt.

Kas LGBT inimesed on olemas ainult läänemaailmas?

Ei.  LGBT inimesed on olemas igal pool, neid on kõikides maailma riikides, kõikide rahvuste hulgas ja kõigis sotsiaalmajanduslikes gruppides ning kõigis kogukondades.

Kas LGBT inimesed on alati olemas olnud?

Jah. LGBT inimesed on alati olnud osa meie kogukondadest. Igast kohast ja ajaperioodist on selle kohta näiteid, alates eelajaloolistest kivimaalingutest Lõuna-Aafrikas ja Egiptuses kuni antiiksete India meditsiinitekstide ja varase Ottomani kirjanduseni. Paljud ühiskonnad on traditsiooniliselt olnud LGBT inimeste suhtes avatud, sealhulgas mitmed Aasia ühiskonnad, mis on traditsiooniliselt tunnustanud näiteks ka kolmandat sugu. Väited, et tegemist on tänapäeva trendi või moevooluga, on valed.

Kas seksuaalset orientatsiooni saab muuta?

Ei. Inimese seksuaalset orientatsiooni ei saa muuta. Lesbid, geid ja biseksuaalsed inimesed kasvavad üles igasugustes peredes. Muutuma peavad negatiivsed sotsiaalsed hoiakud, mis stigmatiseerivad LGBT inimesi ning seega levitavad nende vastu suunatud vägivalda ja diskrimineerimist. Inimese seksuaalse orientatsiooni muutmise katsed on sageli inimõiguste rikkumised ning need võivad tekitada tõsist traumat ja muid tervisekahjustusi. Nende hulka kuuluvad näiteks sunniviisiline psühhiaatriline teraapia, mille eesmärk on “ravida” (sic) inimesi nende külgetõmbest samast soost inimeste suhtes, samuti lesbide niinimetatud “korrigeeriv” vägistamine, mille eesmärk on “muuta nad heteroseksuaalseks”.

Kas LGBT inimeste seas olemine või informatsioon homoseksuaalsuse kohta ohustab laste heaolu?

Ei. LGBT inimestega koos olemine või nende kohta informatsiooni saamine ei mõjuta laste seksuaalset orientatsiooni või sooidentiteeti ega nende heaolu. On oluline, et kõigil noortel on juurdepääs sobivale seksuaalharidusele, et neil oleks terved, vastastikku austavad füüsilised suhted ning nad kaitseksid ennast seksuaalsel teel levivate infektsioonide eest. Informatsiooni keelustamine aitab kaasa stigmatiseerimisele ning võib põhjustada noorte LGBT inimeste seas eraldatuse tunnet, depressiooni, sundida neid koolist enneaegselt lahkuma või suurendada enesetapu sooritamise riski.

Kas lesbid, geid, biseksuaalsed ja transsoolised inimesed on lastele ohtlikud?

Ei. Homoseksuaalsuse ja lapsepilastamise vahel ei ole mingit seost. LGBT inimesed üle maailma võivad olla head lapsevanemad, õpetajad ja eeskujud noortele. LGBT inimeste kujutamine “pedofiilidena” või lastele ohtlikena on täiesti ebaõige, solvav ning pöörab tähelepanu kõrvale vajadusest kaitsta kõiki lapsi, sealhulgas neid, kes õpivad tundma oma seksuaalset orientatsiooni või sooidentiteeti.

Kas rahvusvahelised inimõigused kehtivad LGBT inimeste suhtes?

Jah, need kehtivad kõigile inimestele. Rahvusvaheliste inimõigusnormide kohaselt on riigid kohustatud tagama, et kõik inimesed, ilma erandideta, saaksid kasutada oma inimõigusi. Inimese seksuaalne orientatsioon ja sooidentiteet on samasugune staatus kui rass, sugu, nahavärv või usk. ÜRO inimõiguseksperdid on kinnitanud, et rahvusvaheline õigus keelab diskrimineerimise seksuaalse orientatsiooni ja sooidentiteedi alusel.

Kas usulistel, kultuurilistel või traditsioonidest tulenevatel põhjustel võib LGBT inimeste inimõigusi piirata?

Ei. Inimõigused on universaalsed: igal inimesel on õigus samasugustele õigustele, olenemata sellest, kes nad on või kus nad elavad. Kuigi ajalugu, kultuur ja usk on konteksti mõttes tähtsad, on riikidel olenemata poliitilisest, majanduslikust või kultuurilisest süsteemist kohustus edendada ja kaitsta kõigi inimõigusi.

Esitatud arvamused

Riigikogu õiguskomisjonile on kooseluseaduse eelnõu küsimuses seisukohta väljendanud mitmed ühendused ja eraisikud. Allpool on toodud nimekiri organisatsioonidest ja kokkuvõte nende arvamustest. Kõik arvamused on täies mahus saadaval Riigikogu lehel.

KOOSELUSEADUST TOETAVAD ARGUMENDID

Riigikogu õiguskomisjonile on kooseluseaduse vastuvõtmiseks avaldanud toetust: Facebook’i lehe “Aitäh, aga minu traditsiooniline perekond ei vaja kaitset” administraatorid ja vedajad, MTÜ Gendy, MTÜ Lastekaitse Liit, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Ethical Links MTÜ, Eesti Naistearstide Selts, Eesti Akadeemilise Seksoloogia Selts, interdistsiplinaarsete soouuringute, kultuuri- ja ühiskonnateaduste õppejõud ja teadurid, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, võrdõiguslik kogukond ” Virginia Woolf ei karda sind”, MTÜ Eesti HIV-positiivsete Võrgustik, Avatud Eesti Fond, MTÜ Oma Tuba, MTÜ Geikristlaste Kogu, Eesti Seksuaaltervise Liit, MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ Seksuaalvähemuste Kaitse Ühingu, Eesti LGBT Ühing ja Eesti Inimõiguste Keskus jt.

Sooneutraalne partnerlusseadus vähendab diskrimineerimist, tugevdab demokraatiat ning viib pikemaajalise protsessina ühiskondliku sallivuse kasvuni,

“Nendes riikides, kus sooneutraalne partnerlusseadus või abielu on legaliseeritud, on tulemuseks mitte ainult paljude kooselus paaride ja perede turvatunde tagamine, vaid pikemaajalise protsessina ka ühiskondliku sallivuse kasv.” – Soouuringute, kultuuri- ja ühiskonnateaduste õppejõudude arvamus, 8. mai 2015

“Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts toetab nimetatud seaduse eelnõu, kuna teaduspõhistele uuringutele tuginedes leiame, et diskrimineerimine on tervist kahjustav tegur.” – Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi arvamus, 8. mai 2014

Eesti kuulub Euroopa kultuuriruumi, mis väärtustab ja kaitseb inimõigusi ja kus põhiõigused peavad olema tagatud kõigile,

“Teadusringkondades valitseb konsensus, et samast soost paaride kooselust moodustub samasugune perekond nagu erisooliste paaride kooselust ning samasooliste paaride kooselu õiguslik reguleerimine on vajalik ning nendes peredes kasvavate laste parimates huvides.” –Eesti Inimõiguste Keskuse arvamus, 2. mai 2014

Kooseluseadus on oluline ka inimestele, keda see otseselt ei puuduta, kuid kes soovivad näha Eestit arenenud riigina, kus demokraatia põhineb solidaarsusel,

“Ühiskonnas toimuvad arenguhüpped tihti just tänu visionääridest juhtidele. Sellised algatused nõuavad julgust. Tunnustame teid selle sammu eest meie riigi inimlikumaks ja õiglasemaks muutmisel.” – Võrdõigusliku kogukonna ” Virginia Woolf ei karda sind” arvamus, 8. mai 2014

Uuringud näitavad, et Eesti kodanike hulgas on toetus vähemuste õiguste kaitseks olemas;

“Eesti vajab kooseluseadust. Eesti on kooseluseaduseks valmis. Juba 2012 aastal läbi viidud uuringu kohaselt on Eestis sellise seaduse pooldajaid vastastest rohkem ja näiteks kodanikuliikumise “Aitäh, aga minu traditsiooniline perekond ei vaja kaitset” Facebooki lehele https://www.facebook.com/traditsioon on möne päevaga toetust avaldanud 10 000 inimest.” – “Aitäh, aga minu traditsiooniline perekond ei vaja kaitset” administraatorite ja eestvedajate arvamus, 1. juuli 2014

Perekonna mõiste on ajas muutuv nagu seadused ning Eestis elab koos väga erinevaid perekondi, faktiline tuleb viia kooskõlla juriidilisega;

“Kooseluseaduse olulisust ning ühiskonna vajadust selleks peegeldab fakt, et Eestis elab perekonnana koos väga palju inimesi, kes on erinevatel põhjustel loobunud traditsioonilisest abielust, või neil puudub selle sõlmimiseks võimalus.” – Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse arvamus, 15. mai 2014

Kooseluseadus tagab võrdsed võimalused kõigile faktiliselt kooselus elavatele inimestele nende soost olenemata, mille läbi suureneb ka ühiselt kasvatavate laste kaitse;

“Seadus kindlustab Eestis inimõiguste põhimõtteid, tagab erinevates peredes kasvavatele lastele parema kaitse, vähendab diskrimineerimist ning tugevdab demokraatiat.” – Eesti Akadeemilise Seksoloogia Seltsi arvamus, 8. mai 2014

“Peresisest lapsendamist võimaldav kooseluseadus annaks eelkõige lastele oluliselt parema kaitse, kuid suureneks ka kogu perekonna turvatunne ja usaldus oma riigi vastu.” – Eesti LGBT Ühingu arvamus, 2. mai 2014

Uuringud kinnitavad, et lapsed, kes kasvavad üles samasooliste paaride peredes, ei erine kuidagi erisooliste paaride peredes kasvavatest lastest,

“Lapse huvides on, et ta saab kasvada võimalikult tugevas ja stabiilses peres. See eeldab, et last kasvatavad vanemad saavad olenemata soost abielluda või oma kooselu registreerida. Seda kinnitab ka näiteks Ameerika Pediaatrite Akadeemia tehniline raport.” – Eesti Inimõiguste Keskuse arvamus, 2. mai 2014

Enamik lapsi sünnib Eestis vabas kooselus elavatel paaridel ja eelnõu tagab nende parema kaitse,

“Lapse heaolu tagab muuhulgas kaaslaste teadlik neutraalne suhtumine samasoopaaridesse.” – MTÜ Lastekaitse Liidu arvamus, 2. juuni 2014

Samasooliste kooselu reguleeriv seadus ei piira ega mõjuta traditsioonilist abielu pooldavate inimeste õigusi ega ole vastuolus kristlike väärtustega,

“Religioosset argumenti samasoolise kooselu vastu, mida mitmed Eesti kirikud esitavad, ei võta tõsiselt paljud maailmakirikud. Tänapäeva usuteadlased peavad LGBT-inimõiguste eiramiste põhjendamist Piibliga sama iganenuks kui orjuse õigustamist Piibli kaudu.” – MTÜ Geikristlaste Kogu/MTÜ Ühiskonna Integreerimise Keskuse arvamus, 5. mai 2014

“Traditsiooniline pere ei pruugi veel automaatselt tähendada seda, et kõik selle liikmed üksteist austavad ja hästi kohtlevad.” – MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskuse arvamus, 5. mai 2014

Eesti põhiseadusest koosmõjus Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga tuleneb selge õiguslik kohustus luua samasooliste paaride kooselu õiguslik regulatsioon,

“Samasooliste paaride kooselu on tänini õiguskaitseta. Niisamuti on õigusliku kaitseta sellistes peredes kasvavad lapsed. See seadus kaitseb inimväärikust ja annab turvatunde kõigile neile, kelle elu see puudutab.” – Avatud Eesti Fondi arvamus, 5. mai 2014

Seadus lihtsustab inimeste elu, kes on oma kooselu või abielu registreerinud välisriigis, ning kõrvaldada õigusselgusetust,

 “Täna satuvad need paarid olukorda, kus oma kodumaal on nad abikaasad või registreeritud elukaaslased, kuid Eestis nad seda ei ole. See võib nad seada keerulisse olukorda, kui on näiteks vaja teha meditsiinilisi otsuseid või külastada oma elukaaslast haigla intensiivravipalatis.” – Eesti LGBT Ühingu arvamus, 2. mai 2014

“Samasooliste kooselu õigusliku regulatsiooni puudumine Eestis on tekitanud õigusselgusetust ka näiteks välismaalaste elamislubade andmise osas,10 mida samuti aitaks lahendada kooseluseaduse vastuvõtmine.” – Eesti Inimõiguste Keskuse arvamus, 2. mai 2014

Samasooliste isikute vaheline püsiv kooselu kuulub perekonnaõiguse kaitsealasse, mistõttu on põhiseadusega vastuolus olukord, kus selline kooselu on õiguslikult reguleerimata,

“Pöhiseaduses märgitud perekonna koosseis oli omal ajal ennekõike mehe ja naise vahelist kooselu mõeldud institutsioon, kuid see ei muuda asjaolu, et tänaseks on õigus muutunud ja sisustatud vastavalt ajas toimunud muutustele.” – MTÜ Seksuaalvähemuste Kaitse Ühingu arvamus, 2. mai 2014

ARGUMENDID KOOSELUSEADUSE VASTU

Riigikogu õiguskomisjonile on kooseluseaduse vastu avaldanud arvamust SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Kristliku Nelipühi Kirik, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Eesti Metodisti Kirik ja Kirikuvalitsus jt. Nende arvamused on saadaval Riigikogu kodulehel. Levinuimaid vastuargumente on käsitletud ka küsimuste-vastuste lehel.