Klient: Tymur Abliazov
Esindavad vandeadvokaadid: Steven-Hristo Evestus, Anneli Aab
Kaasuse sisu
Tymur Abliazov on Ukraina kodanik, kes on saanud Eesti Vabariigis ajutise kaitse. 12. märtsil 2024 tegi Politsei- ja Piirivalveamet otsuse, millega trahvis Tymuri 500 euroga juhilubadeta sõitmise eest.
Tymurile on väljastatud Krimmis juhiluba, mis kehtib 18.02.2021 kuni 18.02.2031. Varasemalt oli Tymur Abliazov käinud Transpordiametis konsultatsioonis, kus teda teavitati, et Eesti Vabariik Krimmis välja antud juhiluba ei tunnusta ning seega pole dokumenti võimalik Eestis vahetada. Samal ajal vahetab Eesti juhilube neile Ukraina põgenikele, kelle kodu pole okupeeritud.
Tymur on vaidlustanud kohtus kaks aspekti: PPA poolt talle määratud trahvi ja Transpordiameti keeldumise vahetada tema juhiluba Eesti juhiloa vastu.
Ühiskondlik ja õiguslik probleem
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohaselt tunnustatakse Ukrainas välja antud kehtivaid juhilube liidu territooriumil, kui nende omanikud on saanud ajutise kaitse. Tymuri juhiluba on välja antud küll Ukrainale kuuluval territooriumil, kuid tegu on Ukraina piirkonnaga, mis on aastast 2014 Venemaa Föderatsiooni poolt annekteeritud. Eesti ei tunnusta seega okupeeritud aladel välja antud juhilube.
On teada tõsiasi, et 24.02.2022 alustasid Venemaa relvajõud ulatuslikku sissetungi Ukrainasse mitmest kohast Venemaa Föderatsioonist, Valgevenest ja valitsuse kontrolli alt välja jäävatelt Ukraina aladelt. See on kaasa toonud sõja, mille tagajärjel on miljonid inimesed põgenenud või põgenemas Ukraina relvakonflikti piirkondadest. Üks sellistest sõjapõgenikest on Tymur Abliazov ja seda on Eesti ka talle kui Ukraina kodanikule rahvusvahelise kaitse andmisega kinnitanud.
Eesti on seisukohal, et Krimmi Vabariik ei ole ühegi teeliikluse konventsiooni osalisriik ning tegemist on Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal annekteeritud Ukraina Krimmi Autonoomse Vabariigi territooriumiga, mille annekteerimist ei ole rahvusvaheliselt, sh Eesti poolt tunnustatud. Annekteeritud Krimmis Venemaa poolt väljastatud dokumentide tunnustamine Eesti Vabariigis tähendaks seega kaudselt justkui ka okupatsiooni tunnustamist. Kuna Eesti ei ole tunnustanud Krimmi Autonoomse Vabariigi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa Föderatsiooni poolt, ei tunnusta Eesti ka Venemaa ametiasutuste poolt Krimmis välja antud juhilube.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 2022/1280 artikli 3 lõike 1 kohaselt tunnustatakse liidu territooriumil vaid Ukraina poolt välja antud kehtivaid juhilube. Välisriigis välja antud juhiloa tunnustamine tähendab, et välisriigi juhiluba kehtib Eestis. Tymur Abliazovile Krimmi Vabariigis 18.02.2021 välja antud juhiluba ei ole Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 2022/1280 järgi Euroopa Liidus tunnustatav juhtimisõigust tõendav dokument, mistõttu ei kehti see juhiluba Eestis ning sellele ei kohaldu liiklusseaduse §-s 99 reguleeritud välisriigis välja antud juhiloa Eesti juhiloa vastu vahetamise sätted. Transpordiamet on seisukohal, et isikul ei saa olla õiguslikku ootust, et tema juhiluba välisriigis igal juhul kehtib.
Inimõiguste keskuse seisukohad
Inimõiguste keskus esindab Tymuri, kuna sarnase probleemiga puutuvad Eestis kokku väga paljud sõja jalust pagenud ukrainlased. Näiteks aitame kohtusse pöördudes ka Mykolat, kes astus ülikooli vabas Ukrainas, kuid lõpetas selle juba okupeeritud riigis. Tymur, Mykola ja teised okupeeritud aladelt pagenud ukrainlased, kes on saanud Eesti riigilt ametlikult pagulase staatuse, satuvad raskustesse erialase või soovitud töö leidmisel, sest me ei tunnusta nende dokumente – näiteks juhilube või kõrgkooli diplomeid. Kahju kannab ka Eesti riik ise, jäädes ilma töötajatest ja spetsialistidest, kes saaksid oma oskuste ja teadmistega meie ühiskonda panustada. Teisisõnu karistame nii okupeeritud aladelt pärit pagulasi kui ka iseennast selle eest, et osa Ukrainast on okupeerinud nende vaenulik naaberriik.
Lisaks on oluline, et arvestaksime Ukraina territoriaalse terviklikkusega. Krimm ja teised okupeeritud alad on osa Ukrainast ja ei ole õige seada relvakonfliktidele jalgu jäänud või nende eest põgenevatele Ukraina kodanikele erisusi.
Strateegilise hagelemise kaasuste annetuskampaaniatest kogunenud raha kasutatakse õigusabikulude, riigilõivude, eksperttasude, kommunikatsiooni ja muude vaid otseselt kaasusega seotud kulude katmiseks. Juhul, kui vastava kaasuse annetuskampaaniaga koguneb raha planeeritust rohkem, kasutatakse seda järgmise strateegilise hagelemise kaasuse raames. Lisaks sõlmib Eesti Inimõiguste Keskus strateegilise hagelemise kliendiga lepingu, mis kohustab isikut tagastama keskusele tema kaasuse jaoks tehtud kulutused juhul, kui kohtuotsusega määratakse vastaspoolele kohustus hüvitada menetluskulud ja need on ka reaalselt hüvitatud. Tagastus on võrdväärne tegelikult tehtud ja kohtu poolt määratud menetluskulude summaga ning tagastatud raha kasutatakse järgmiste kaasuste kulude hüvitamiseks.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan