Klient: kesknärvisüsteemi kahjustusega ja sellest tuleneva liikumispuudega noormees
Advokaat: Meris Velling, Advokaadibüroo Liverte
Ühiskondlik probleem: Kohalike omavalitsuste (KOV) poolt pakutavad teenused ei vasta sageli puudega inimeste tegelikele vajadustele kättesaadavuse, mahtude ega sisu osas. KOV-i sotsiaalteenuste, näiteks isikliku abistaja, tugiisiku ja sotsiaaltranspordi saamine sõltub ebaõiglaselt suurel määral puudega inimese enda võimekusest vajaliku abi taotlemisel, kuid see peaks sõltuma eelkõige abivajadusest. Üheks takistuseks on kõrge omaosaluse määr sotsiaalteenuste eest tasumisel – KOV-i tasandil 48% ja riigi tasandil 13%. Loe lisa Anneli Habichti kirjutatud puuetega inimeste olukorda puudutavast peatükist inimõiguste aastaaruandes siit.
Kaasuse sisu: Vaidluse fookuses oli küsimuses sellest, milliseks tuleb tänasel päeval Eesti ühiskonnas pidada puudega isiku elustandardit, et seda lugeda inimväärseks äraelamiseks. Ei saa nõustuda, et arenenud Euroopa sotsiaal- ja kultuuriruumi osaks olevas Eesti ühiskonnas, mis soovib kuuluda Põhjamaade arenenud sotsiaalriikide hulka, saab tänasel päeval lugeda puudega isiku elustandardit inimväärseks olukorras, kus inimesel on tagatud ellujäämiseks üksnes vajalik miinimum.
Vaidlused said alguse puudega noormehe 18.09.2016 Tallinna linnale esitatud taotlusest, kaasus puudutab kokkuvõtlikult järgmisi teemasid:
1. sotsiaaltranspordi korraldamine Tallinna linna territooriumil;
2. sotsiaaltranspordi korraldamine erinevate KOV üksuste vahel;
3. sotsiaaltranspordi korraldamine väljaspool isiku elukoha KOV territooriumi;
4. isikliku abistaja teenus ja tegeliku abivajaduse väljaselgitamine.
Ajaraam:
18.09.2016 isikliku abistaja taotluse teistkordselt lahendamisel korraldas Tallinna linn isiku tegevusvõime hindamise, millest lähtudes määras Tallinna linn isikuliku abistaja teenust mahus 255 tundi kvartalis, s.o 85 tundi kuus ehk ca 2,8 tundi päevas. Vastav teenuse maht ei vasta isiku tegelikule abivajadusele. Liikumispuudega noormees on reaalselt kasutanud teenust oluliselt suuremas mahus ning teenuse eest ise täiendavalt maksnud. Kuivõrd Tallinna linna tegevterapeudi hinnang ning liikumispuudega noormehe enda tellitud hinnangud erinevad oluliselt, korraldas kohus kohtuliku ekspertiisi ja hetkel kohtuvaidlus jätkub, peamine fookus küsimusel, millises mahus peaks kohalik omavalitsus teenust pakkuma, et tagatud oleks erivajadusega inimese inimväärikus ehk inimõigused.
27.10.2016 otsustas Tallinna linn taotlust mitte rahuldada ja sama aasta novembris esitas liikumispuudega noormees kohtule kaebuse. Kohus tegi 17.03.2017 otsuse meie kliendi kasuks, tühistas Tallinna linna 27.10.2016 otsuse ning kohustas Tallinna linna taotluse uuesti läbi vaatama.
Edasises vaidlusel eraldati sotsiaaltranspordi ja isikliku abistaja teenuse teemad.
18.09.2016 taotluse teistkordsel lahendamisel 12.07.2017 otsusega jättis Tallinna linna taotluse sotsiaalteenusetranspordi paindlikumaks kasutamiseks veelkord rahuldamata.
16.11.2018 otsustas Tallinna Halduskohus meie kliendi kasuks, loe täpsemalt siit: Eesti Inimõiguste Keskuse pressiteade “Oluline vahevõit kohtuvaidluses – puudega inimest ei tohi võtta halli massina, iga erivajadust tuleb reaalselt hinnata
08.10.2020 otsustas Tallinna Halduskohus, et linn on käitunud noormehega õigusvastaselt ja peab talle tagama inimväärikad võimalused ühiskonnas osalemiseks. Kohus leidis kokkuvõtlikult, et kohalikud omavalitsused peavad inimese abistamiseks valima meetme, mis sobitub parimal viisil tema individuaalsete vajadustega. Lisaks peab see aitama parandada erivajadusega inimese elukvaliteeti ja võimaldama tal igapäevaelus osaleda võrdselt teiste ühiskonna liikmetega. Kohtu hinnangul ei lähtunud Tallinna linn isikliku abivajaduse hindamisel ja määramisel tervikliku lähenemise põhimõttest. Loe detailsemalt kohtuotsuse kohta siit. Kohtuotsuse sisuline osa on jõustunud, jätkub vaidlus menetluskulude teemal.
Strateegilise hagelemise kaasuste annetuskampaaniatest kogunenud raha kasutatakse õigusabikulude, riigilõivude, eksperttasude, kommunikatsiooni ja muude vaid otseselt kaasusega seotud kulude katmiseks. Juhul, kui vastava kaasuse annetuskampaaniaga koguneb raha planeeritust rohkem, kasutatakse seda järgmise strateegilise hagelemise kaasuse raames. Lisaks sõlmib Eesti Inimõiguste Keskus strateegilise hagelemise kliendiga lepingu, mis kohustab isikut tagastama keskusele tema kaasuse jaoks tehtud kulutused juhul, kui kohtuotsusega määratakse vastaspoolele kohustus hüvitada menetluskulud ja need on ka reaalselt hüvitatud. Tagastus on võrdväärne tegelikult tehtud ja kohtu poolt määratud menetluskulude summaga ning tagastatud raha kasutatakse järgmiste kaasuste kulude hüvitamiseks.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan