Õiglus Euroopa Inimõiguste Kohtust: lapseealisele ohvrile tõhusa kaitse tagamine

Kliendid: Ema ja tütar (tegelikud nimed EIK-ile teada)
Esindavad advokaadid teistmises: Maria Mägi, Marta Lember

Ühiskondlik ja õiguslik probleem

Süüdistuse kohaselt väärkohtles isa tõenäoliselt oma väikest tütart. Maa- ja ringkonnakohus mõistsid isa süüdi, Riigikohus mõistis aga isa menetluslike aspektide tõttu õigeks. Riigikohtu hinnangul tegi politseiuurija kaks olulist viga: esiteks ei teavitatud lapseealist tunnistajat tõe rääkimise kohustusest ja teiseks ei teavitatud last võimalusest mitte anda ütluseid oma lähedase vastu. See tingis Riigikohtu hinnangul tõendi, s.o kannatanu ütlused, lubamatuks tunnistamise.

22.06.2021 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) asja omapoolse otsuse (R.B. vs. EESTI), milles tuvastas, et lapseealise kannatanu suhtes on rikutud konventsiooni artikleid 3 ja 8 ning mõistis kannatanule kahjuhüvitise. EIK leidis, et menetlusõiguse rakendamisel esinesid märkimisväärsed vead, mis ei taganud lapseealisele ohvrile tõhusat kaitset.

EIK märkis, et riigiasutuse menetluslikus reaktsioonis kannatanu väidetele, et tema isa on teda seksuaalselt väärkohelnud, olid märkimisväärsed vead, kuna ei võetud piisavalt arvesse kannatanu kui väikelapse erilist haavatavust ja sellega seotud vajadusi, et pakkuda talle kui võimalikule seksuaalkuriteo ohvrile tõhusat kaitset. Samuti tõi EIK välja, et Riigikohus õõnestas tõhusat kohtulikule vastutusele võtmist väidetavate kuritegude eest ning seadis tugevalt kahtluse alla, kas KrMS-is sätestatud kannatanu õiguste ja kohustuste kohaldamist saab üldse nelja-aastase lapse puhul kohaseks pidada. EIK tõdes, et kannatanu õiguste olulise rikkumise on põhjustanud menetlusõiguse liialt range kohaldamine.

21. märtsil 2022 esitasid kannatanu esindajad kannatanu nimel teistmisavalduse Riigikohtusse.
20. juunil 2022 otsustas Riigikohus jätta teistmisavalduse menetlusse võtmata.

Meediakajastused:

15. märtsil 2023 kajastas “Pealtnägija” põhjalikult kogu kohtuteed ja eri osapoolte nägemusi.
15. märtsil 2023 ilmus Õhtulehes “Pealtnägijast” tõukuv lugu “Väikelast seksuaalselt kuritarvitanud isa juhtum jõudis Euroopa Inimõiguste Kohtusse: tehti märkimisväärseid vigu, mis õõnestasid vastutusele võtmist”


Strateegilise hagelemise kaasuste annetuskampaaniatest kogunenud raha kasutatakse õigusabikulude, riigilõivude, eksperttasude, kommunikatsiooni ja muude vaid otseselt kaasusega seotud kulude katmiseks. Juhul, kui vastava kaasuse annetuskampaaniaga koguneb raha planeeritust rohkem, kasutatakse seda järgmise strateegilise hagelemise kaasuse raames. Lisaks sõlmib Eesti Inimõiguste Keskus strateegilise hagelemise kliendiga lepingu, mis kohustab isikut tagastama keskusele tema kaasuse jaoks tehtud kulutused juhul, kui kohtuotsusega määratakse vastaspoolele kohustus hüvitada menetluskulud ja need on ka reaalselt hüvitatud. Tagastus on võrdväärne tegelikult tehtud ja kohtu poolt määratud menetluskulude summaga ning tagastatud raha kasutatakse järgmiste kaasuste kulude hüvitamiseks.

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
Ostukorv