Rahvusvahelise vabaühenduse Fair Trials korraldatav konverents LEAP toob igal aastal kokku kaitseadvokaadid, akadeemikud, kodanikuühiskonna esindajad ja eksperdid, et liikuda koos õiglasema kohtupidamise suunas. Sel aastal Ateenas toimunud konverentsi iseloomustas ühine mure ülemaailmsete poliitiliste suundumuste ja õigusriigi põhimõtte kehtimise pärast.
Konverentsi peateemaks oli kriminaalõiguse inimlikumaks muutmine. Kahe päeva vältel tulid alateemadena jutuks näiteks tehisaru kasutamise probleemid kriminaalõiguses, haavatavate isikute õiguste tagamine kriminaalmenetlustes, kriminaalõiguse tulevik ning Euroopa vahistamismäärusega kaasnevad probleemid ja ebaühtlased tingimused nii kriminaalmenetluste läbiviimisel kui ka kinnipidamises.
Konverentsil osalenud inimõiguste keskuse pagulasvaldkonna juristi Nora Kuriku jaoks oli eraldiseisvalt huvitav ka konverentsi sihtpunkt – Kreeka. Kohalike ekspertide, ajakirjanik Tasos Theofilou ja kaitseadvokaat Thanasis Kampagiannise ülevaade Kreeka kriminaalõiguse olukorrast kirjeldas ka meile hoopis võõrana näivaid probleeme. Samal ajal, kui Eestis räägitakse teistest Euroopa Liidu riikidest pärit vangide vastuvõtmisest, ehitatakse Kreekas (ja – nagu selgus – ka mitmetes teistes EL-i liikmesriikides, eesotsas Ungariga) hoogsalt uusi kinnipidamisasutusi, sest kinnipeetavate numbrid lähevad ülesmäge.
Pagulasvaldkonna kohta selgus, et Kreekas on süvenenud piiriületuse kriminaliseerimine – alates möödunud sügisest on seal ette nähtud kuni 3-aastane vanglakaristus mitte üksnes elukutselistele inimkaubitsejatele, vaid ka nende abil piiri ületanud pagulastele. Piiriületuse kriminaliseerimine on toonud kaasa vanglate ülerahvastatuse ja nõuetele mittevastavad tingimused. Viimasest räägiti põhjalikumalt konverentsi teisel päeval, Euroopa vahistamismääruse ja vanglatingimuste inimlikumaks muutmise teemalisel arutelul.
Praktiseerivaid kaitseadvokaate võtab kohati nõutuks tehisaru kasutuselevõtt õiguskaitsasutuste poolt. Ekspertide seas tekitas eelkõige muret niinimetatud “julgeoleku tehisaru” ning selle väljatöötamise protsessi läbipaistvus. Julgeoleku tehisarust ja tehisaru kriminaalmenetlustes kasutamise probleemidest andsid köitva ülevaate migratsiooni, asüüli ja avaliku sektori tehnoloogiliste lahenduste valdkonna ekspert Romain Lanneau ning samades valdkondades ulatuslikke uurimusi läbi viinud ajakirjanik Apostolis Fotiadis. Arutelul sõna võtnud advokaadid tõid välja, et samal ajal, kui Euroopa Liidus töötatakse välja efektiivseid tehisarul põhinevaid lahendusi kriminaalmenetluste läbiviimiseks, ei ole selge, kuidas infot kogutakse. Kaitseadvokaatidele valmistavad muret ka isikute tuvastamise tehnoloogiad ja taktikad, mille kohta on Euroopa Liidu liikmesriikide kriminaalmenetluste puhul süsteemide juurdepääsupiirangute tõttu kohtus selgituste andmisest keeldutud.
Lahendusi tehisaruga seotud muredele oli küsimustega võrreldes vähe. Osalejate seas oli nii neid, kes usuvad, et inimeste õiguste kaitsmisel tuleks tehisaru pakutavaid võimalusi hakata kasutama võimalikult ruttu kui ka neid, kes leiavad, et ainuüksi algoritmide paljususest ja ebaühtlastest standarditest tulenevalt kahjustab tehisaru juba täna inimeste õigust õiglasele kohtupidamisele.
Konverentsi teist päeva alustas peaesinejana ÜRO eriraportöör Margaret Satterthwaite, kes rääkis kriminaalõiguse tulevikust autoritaarse riigikorra kehtestamise taktikate ja etappide kontekstis. Kui veel mõned aastad tagasi võis autoritaarse riigikorra kehtestamise vastu võitlemine kõlada kauge probleemina, siis Eesti tänastele muredele mõeldes olid kõik peaesineja juhtnöörid omal kohal. Satterthwaite´i ettekannet läbis sõnum, et demokraatia säilimise nimel on oluline ära tabada ja julgelt kustutada ka kõige väiksemad süsteemi nõrgestamise alged, hoolimata ohust sattuda seetõttu ebasoosingusse.
Sõnavõttudes kõlasid läbivalt viited potentsiaalsele kinnipidamisasutuste ülerahvastatuse ja tingimuste halvenemise probleemi süvenemisele. Itaalia ja Ungari esindajad tõid välja ka mure seoses viimastel aastatel tõstatunud vanglateenistuse erasektorile üleandmise teemal.
Kokkuvõtvalt jäi kõlama, et demokraatia nõrgestamise katseid on tunda üle Euroopa. Olgu selleks inimeste õiguste ebaproportsionaalne piiramine abstraktse julgeoleku ettekäändel, inimeste õiguste tagamise nimel töötavate inimeste, nt kaitsjate, kohtunike või ajakirjanike usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine ja nende tööülesannete kriminaliseerimine või ka riigiametites toimuv õigusriigi õõnestamine, vabanedes ebamugavatest töötajatest alarahastamise ja õigusvastaste tööülesannete jagamise kaudu.
Äärmiselt madala sisserände määra ja pigem tühjenevate kinnipidamisasutuste kontekstis ei näi nende meetmete kaudu demokraatia õõnestamine Eestis olevat kuigi aktuaalne. Kuid nagu iseloomustas kriminaalõiguse tulevikku peaesineja oma kõnes: demokraatliku riigikorra õõnestamine käib väikeste, kuid läbi mõeldud ja efektiivsete sammude kaupa. Seega, vaatamata Eesti õiguskaitseasutuste võrdlemisi kvaliteetsele tööle demokraatlikke väärtuste kandmisel ning kohtuvõimu erapooletusele, rõhutasid konverentsi arutelud seda, et ükski riik ei toimi tänapäeval vaakumis ning on põhjendatud olla ettevaatlik iga riigiasutuste poolse inimeste õigusi piirava sammu osas, mille eesmärk ei ole piisavalt selge ja avalik
Teise päeva teise pikema arutelu teemaks olid haavatavad süüdistatavad ja kohtualused. Lisaks jagati kogemusi ja uuringute kokkuvõtteid nii vaesuse, vaimse tervise probleemide kriminaliseerimise kui ka naiste ebavõrdse kohtlemise teemal kriminaaljustiitssüsteemis. Esinejatena võtsid sõna St. George´i Londoni ülikooli professor Dimitrios Giannoulopoulos, Jerome Mangelinck vabaühendusest Penal Reform International, Laura Stelzer Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadist ning Horvaatia kaitseadvokaat Lidija Horvat, kellel on pikaaegne kogemus haavatavate isikute esindamisel kriminaalmenetlustes. Praktikas näis enim probleeme tekitavat vaimsest tervisest tuleneva haavatavuse arvesse võtmine.
Kaitseadvokaat Lidija Horvat tutvustas Euroopa Inimõiguste Kohtusse jõudnud juhtumit, kus vaimse tervise probleemiga kriminaalmenetluse alune isik koges esmalt politseiametnike vägivalda sündmuskohal, kus politsei saabumise ajal enam ohu tõrjeks jõudu rakendada vaja ei olnud, ning kes aastaid hiljem hukkus ebakohase kohtlemise tagajärjel kiirabiautos. Olukorda oli eskaleerinud politseiametnike ebapiisav väljaõpe vaimse tervise probleemidega inimestega suhtlemisel.
Valitsusvälise organisatsiooni Penal Reform International globaalse poliitika haldur Jerome Mangelinck tutvustas 2025. aasta uuringut kriminaalõiguse diskrimineerivast mõjust ja suhtumisest naistesse. Naiste kinnipidamise ebavõrdsusele viitavate põhjustena kirjeldati näiteks nii hoolduskohustusest tuleneva vaesuse karistamist kui ka enesekaitseks toime pandud vägivalda, mis ei kvalifitseeru hädakaitseks teo õigusvastasuse välistamise tehniliste piirangute tõttu.
Konverentsi lõpetas arutelu Euroopa vahistamismääruse inimlikumaks muutmisest ja vanglatingimustest. Arutelus osalesid Itaalia vanglasüsteemi monitoorimisega tegeleva asutuse Antigone´i esindaja Alessio Scandurra, Kreeka apellatsioonikohtu prokurör Anna Karamoschoglou, Saksamaa kaitseadvokaat Cristiana Bianco, Limassol´i Ülikooli professor Demetra Sorvatzioti ning Lili Krámer Ungari Helsinki komiteest. Vanglatingimuste arutelu keskmes olid küsimused, kas numbrites on võimalik mõõta vanglatingimuste inimlikkust ning kas numbrilised nõuded võivad hoopis õigustada muid ebainimlikke tingimusi, mis võivad riivata inimväärikust rohkem kui näiteks kinnipidamisruumide ebapiisavad mõõtmed.
LEAP 2026 oli inspireeriv ja julgustav kohtumine kriminaalõiguse ja seotud valdkondade ekspertidega. Eesti inimõiguste valdkonna esindajale andis konverentsil osalemine olulise perspektiivi inimõiguste tagamise kvaliteedile väljaspool Eestit ning illustreeris rahvusvahelise koostöö vajadust nii kriminaalõiguse kui ka kõigis teistes inimõiguste kaitse valdkondades.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan