Võrdse kohtlemise ja vähemusgruppide heaolu eest seisvaid vabaühendusi koondav võrdse kohtlemise võrgustik saatis justiits- ja digiministrile arvamusavalduse, milles avaldab nördimust vabakonna diskussioonist välja jätmise pärast ja kutsub üle vaatama eelnõu probleemkohti. Eelmise aasta detsembris valminud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) eelnõud ei saadetud arvamuse avaldamiseks vabaühendustele.

Vaenukõne ja -kuritegude potentsiaalseteks ohvriteks on vähemus- ja sihtgrupid, keda esindavad võrdse kohtlemise võrgustiku liikmed. Hinnates kõrgelt väljendusvabadust, rõhutavad vabaühendused ühisavalduses, et sõnavabadus lõpeb seal kus algab vaenukõne. Kuna vaenukõne regulatsioon on Eestis aastaid problemaatiline olnud, siis on tervitatav, et eelnõuga proovitakse mõningaid murekohti ületada.

“Sõnavabadus on oluline väärtus ja demokraatliku ühiskonna alus, kuid tegu pole absoluutse vabadusega. Kuna vaenukõne ja -kuriteod ohustavad vähemusgruppide inimväärikust ja võimalusi ühiskonnaelus kaasa rääkida, siis on vaenu õhutamise piiramise asjakohane seaduslik reguleerimine kogu ühiskonna turvalisuse huvides,” toob välja inimõiguste keskuse väljendusvabaduse ekspert ja võrgustiku koordinaator Kelly Grossthal.

Võrgustik tunnustab riiki, et Eesti õiguskorda tekib vaenukuriteo koosseis ning lisatakse uus kaitstud tunnus puude näol. Samas juhivad vabaühenduste esindajad riigi tähelepanu eelnõuga tekkivale kaitstuse tasemete erinevusele eri vähemusgruppide vahel. “On vastuvõetamatu, et Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega luuakse vähemusgruppide vahel kaitstuse hierarhia. Meie põhiseaduse kohaselt on kõik inimesed seaduse ees võrdsed, kuid eelnõu loob olukorra, kus rahvuse, rassi, nahavärvi, päritolu või usutunnistuse alusel on inimesed rohkem kaitstud kui näiteks puude või soo alusel,” sõnab Grossthal.

Võrgustik avaldab lootust, et tulevikus kaasatakse arutellu ka vabakonna esindajad ning et ministril õnnestub eelnõus sisalduvaid kitsaskohti arvesse võtta, et valmiv eelnõu arvestaks päriselt kõikide vähemustega, suurendaks inimõiguste kaitset ning looks toimiva karistusõigusliku regulatsiooni vaenu õhutamise piiramiseks.

Loe ministrile saadetud kirja täismahus