Pea viisteist aastat on Euroopa Liidu põhiõiguste hartal olnud sama tugev õigusmõju kui EL-i aluslepingutel. Inimõiguste vaatest on harta näol seega tegemist olulise tööriistaga, kuid Eesti advokaadid ja juristid viitavad sellele harva. Inimõiguste keskus korraldab koolituse, et teadlikkus hartast Eestis tõuseks.

Üks Euroopa Liidu olulisi saavutusi on EL-i põhiõiguste harta siduvaks muutumine koos Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009. Ehkki harta on olnud kõigile liikmesriikidele õiguslikult siduv juba 15 aastat, näitavad inimõiguste keskuse läbi viidud uuringud, et teadlikkus selle olemasolust on Eesti advokaatide ja juristide seas madal. Lisaks selgus, et viie aasta jooksul (01.09.2018–31.08.2023) viitasid Riigikohtu ja ringkonnakohtute kohtuotsused hartale kokku vaid 26 korral. Kohtuotsuste kokkuvõtted ning harta täistekst on kõigile õigushuvilistele kättesaadavad meie kodulehel.

“Meie analüüs näitab, et Eesti õigussüsteemis kasutatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat liiga vähe, sageli teadmatusest selle täpse kohaldamisala osas, mis loob märkimisväärset segadust ja takistab harta täielikku rakendamist,” sõnab inimõiguste keskuse juhataja Egert Rünne. “Harta täielik rakendamine aitab kaitsta meie kõigi põhiõigusi ning sellest teadlikkuse tõus on keskse tähtsusega inimõiguste keskuse eesmärgi täitmisel – luua üheskoos Eesti, kus inimõigused on olulised ja riiklikult tagatud ning iga inimene teab, et tema ja teiste õigused väärivad kaitsmist”

Koostöös Euroopa Komisjoniga püüab inimõiguste keskus olukorda muuta. Selleks korraldame juba septembri lõpus juristidele ja advokaatidele koolituse, kus harta olemust ja jõustamisvõimalusi Eesti õiguskorras avab Riigikohtu halduskolleegiumi ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtunik Julia Laffranque.

Hartast teadlikkust tõstvaid tegevusi kaasrahastab Euroopa Põhivabaduste Ühendus läbi Euroopa Komisjoni vahendite.