Võrgustikku kuuluvate organisatsioonide hinnangul murendavad demokraatiat Euroopas hetkel kolm peamist trendi:

• Avalikkuse ja kodanikuühiskonna otsustusprotsessist väljajätmine. 2023. aastal hakati oluliselt piirama rahumeelseid protestiaktsioone (Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Saksamaa, Ungari ja Rootsi). Valitsused jätkasid seaduste vastuvõtmist kiirendatud moel (Bulgaaria, Kreeka ja Rootsi, Slovakkia), minnes mööda kodanikuühenduste sisendist ja põhjustades kehvema kvaliteediga seadusandlust. Nõupidamised kodanikuühiskonnaga olid oma olemuselt pahatihti sümboolsed (Bulgaaria, Ungari, Iirimaa või Horvaatia) või olid tähtajad kvaliteetse sisendi andmiseks liiga lühikesed (Saksamaa, Slovakkia ja Sloveenia).
• Vähene läbipaistvus ja meediaruumi konsolideerumine. Meediavabaduse piirangute tõttu on avalikkusel keeruline saada erapooletut ja kriitilist infot. Poliitikud püüavad jätkuvalt kontrollida avalikku narratiivi. Peaaegu kõigis raportis käsitletud riikides kasutati ajakirjanike vaigistamiseks strateegilisi hagisid avaliku osaluse vastu (SLAPPid). Paljudes riikides on probleeme meedia sõltumatuse ja reklaamide rahastuse läbipaistmatusega, viimast eriti Ungaris ja Kreekas. Valitsused võtsid EL-i vilepuhujate kaitse direktiivi vastu poolikult ja otsuste tegemise läbipaistvus ei paranenud kuigi palju.
• Vastupanu võimu piiramisele. Valitsused ei soovi oma võimu piiramist, vaid jätkasid praktikaid, mis ohustavad kohtute sõltumatust, sealhulgas kohtunike valiku kontrollimist ja distsiplinaarmeetmeid. Sõltumatutel asutustel, nt kohalikel inimõiguste organisatsioonidel, ei ole tõhusaks toimimiseks piisavalt ressursse. Korruptsiooni piiratakse leigelt või rahuldavate tulemusteta. Prantsusmaa pensionireformide kehtestamine on näide erakorraliste meetmete kuritarvitamisest. Belgias ja Kreekas keeldusid poliitilised autoriteedid täitmast kehtivaid kohtuotsuseid varjupaiga- ja piirikontrolli küsimustes.

Loe aruande täisversiooni (inglise keeles) ja Eesti kohta käivat peatükki (samuti inglise keeles).