22.-23. märtsil korraldas rahvusvaheline vabaühendus Fair Trials (e.k. õiglane kohtumenetlus) Brüsselis õiguspraktikuid koondava võrgustiku LEAP (Legal Experts Advisory Panel) aastakonverentsi. Fair Trials keskendub peamiselt õiglasele kriminaalmenetlusele, kuid ka ligipääsule kvaliteetsele õigusabile, mitte-diskrimineerimisele menetluse eri etappides, ning seisab vastu liigsele kriminaliseerimisele. LEAP hoiab samadel teemadel silma peal eekõige õiguspraktikute vaatenurgast. Konverentsil jagasid oma kogemusi valdkonna põletavatest teemadest kohtunikud, advokaadid, EL-i ametnikud, akadeemikud ja kodanikuühiskonna esindajad üle maailma. Eestist osalesid üritusel keskuse juhataja Egert Rünne ja strateegilise hagelemise valdkonnajuht Kelly Grossthal.
Tehisaru väljakutsed
Tehisaru või tehisintellekti arengud on ühel või teisel viisil teemaks paljudes valdkondades, nii ka konverentsil. Nimelt kiitis Euroopa Parlament hiljuti heaks tehisintellekti (AI) määruse. Kuna edaspidi peab tehisintellekti arendus võtma arvesse Euroopa Liidu põhiõigusi ja väärtusi, kategoriseerib määrus AI lahendusi riskipõhiselt. Teatud arendused on tulevikus keelatud, samas kui teiste lahenduste juures peab olema selge info, millega tegemist. Uued reeglid keelavad tehisintellekti kasutamise näiteks sotsiaalseks hindamiseks ja ennetavaks politseitegevuseks, mis lähtub üksnes profiilianalüüsist või inimese erijoonte hindamisest.
Kuigi uues määruses nähakse palju positiivset ja regulatsiooni on oodatud, siis murekohaks on õiguskaitsesüsteemidele lubatud erandid, mis võivad ebaproportsionaalselt mõjutada nii varjupaigataotlejaid kui ka kvaliteetse õigusabita süüdistavaid. Samuti oli osalejate jaoks murekohaks kohtute ja AI kasutamise läbipaistmatus: mitme riigi vandeadvokaadid tõdesid, et nende kohtud kasutavad juba täna kaebuste algfaasis AI lahendusi, kuid pole teada, mil viisil ja millises ulatuses.
Jõukasutamine protestide korral
Viimastel aastatel, eriti alates Covid-19 pandeemiast, on riikides inimõiguste seisukohalt olnud probleemiks politsei liigne jõukasutamine (enamasti) seaduslikel meeleavaldustel. On teada juhuseid, kus politsei on kasutanud protestijate vastu vahendeid, mis on otseseks ohuks inimeste tervisele ja elule. Näiteks on Prantsusmaa politsei kasutanud käsigranaate, mis on avalikus ruumis igal juhul küsitav, aga lisaks on tegu eriti ohtlike relvadega, kuna nendega pole võimalik tabada ühte konkreetset inimest, vaid nende mõju on ruumiliselt laiem ja ettearvamatu. Kahetsusväärselt ei kipu politseiasutused oma vigu tunnistama ja ohvritel on tulnud korduvalt õigust otsida kohtust.
Kriminaalmenetlus ja inimõigused
Õigus õiglase kriminaalmenetlusele on üks peamisi inimõigusi. Isegi kõige hullemate kuritegude puhul tuleb menetluse jooksul tagada kahtlusalusele tema inimõigused ning kedagi ei või ülekuulamisel või kinnipidamisel piinata. Lisaks on süütuse presumptsioon üks kriminaalmenetluse vanimaid ja kesksemaid põhimõtteid. Õõvastavad kaadrid Moskvast, kus kohtusaali jõudnud kahtlusalused olid läbipekstud, ühel seejuures lõigatud väidetavalt ülekuulamise ajal kõrv, on oluline meeldetuletus, miks peavad inimõigused olema fookuses ka kuritegusid uurides ja menetledes.
Kuna piinamine on üle maailma jätkuvalt kriminaalmenetluses levinud, algatas endine ÜRO eriraportöör Juan E. Mendez piinamise ning muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise küsimustes inimõigusi austava ülekuulamise põhimõtete koostamist. 2021. aastal valminud Mendezi põhimõtted pakuvad alternatiivi sunnile ja ülestunnistustele suunatud ülekuulamisele. Need soosivad usalduslikel suhetel põhinevat ülekuulamist, mida täiendab kaitsemeetmete rakendamine kriminaalõiguslike uurimiste ja muude seotud teabe kogumise protsesside käigus. Mitmed riigid lähtuvadki täielikult või osaliselt nimetatud põhimõtetest, kuid väljakutseks jääb jõudmine nende riikideni, kus piinamine kriminaalsüsteemis siiani levinud.
Isiklikud lood
Kriminaalmenetlus on inimese jaoks enamasti psühholoogiliselt raske, seda ka inimeste jaoks, kelle süü leiab tõendamist. Oma lugu jagasid konverentsil kaks inimest, kes olid reaalselt süüdi mõistetud ja vangis viibinud.
Esimene neist oli olnud Ameerika suure tervisekindlustusettevõtte jurist, kes mõisteti koos mitmete firma juhtidega süüdi pettuses. Aastaid kestnud menetlus ja aastane koduarest tipnes vangistusega. Mehe sõnul oli tema jaoks kõige raskem kokkuleppemenetlus, mis oli ühelt poolt jõuline, kuid teisalt tolles hetkes ka tegelikult ainus nö “lahendus”. Ta oli menetluse ajal saanud teist korda leukeemia diagnoosi ja pidev teadmatus menetluse järgmistest etappidest ja tähtaegadest mõjus halvasti nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. Üllatuslikult vabanes ta vanglast tänu Donald Trumpile, kes andis armu nii talle kui ka teistele pettuses osalenutele. Täna tegutseb ta vabaühenduses, mis selgitab avalikkusele USA kokkuleppemenetluse vigu ja kitsaskohti ning aitab süüdistatavatel aru saada, mida kokkuleppemenetlus tegelikult tähendab.
Hollandlanna, kes mõisteti Inglismaal süüdi narkokaubanduses, veetis sealses vanglas aasta. Täna tegutseb ta selle nimel, et vangistus ei võtaks inimestelt inimväärikust ja neil oleks pärast kinnipidamist võimalusi suunduda õiguskuulekale teele. Teadlikuna tehtud vigadest ja seaduserikkumisest rõhutas ta inimliku kohtlemise ja tulevikuperspektiivi avatuna hoidmise olulisust.
Traumast ja paremast tulevikust
Mõlemad endised vangid tõdesid, et kriminaalmenetlus tekitas nii neile kui ka lähedastele trauma. Tegelikult võivad trauma saada ka seotud osapooled, näiteks advokaadid ja politseinikud. Konverentsil osalenud advokaadid rääkisid, kuidas nad on kliente kaitstes sattunud ka ise ülekuulamiste ja läbiotsimiste ohvriteks. Üleelamisi kirjeldati traumeerivana isegi juhul, kui hiljem on kohtus õiglus saavutatud. Seetõttu rõhutasid nii endised vangid, diskussiooni vedanud ja panustanud akadeemikud, vabaühendused kui ka vandeadvokaadid, et kogu kriminaalsüsteem vajab rohkem empaatiat, ruumi mõistmisele ning võimalusi tekitatud traumadega tegeleda. Ikka selleks, et kuriteod ei korduks ja kriminaalsüsteemis tegutsevad inimesed jääksid ise terveks.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan