Möödunud nädalal toimunud kohtumisel panid võrdse kohtlemise võrgustiku liikmed paika strateegilised eesmärgid, mille nimel ühiselt pingutada. Eesmärke iseloomustab sihtgruppide ülesus – need on ühel või teisel moel olulised kõigile võrgustikku kuuluvatele organisatsioonidele.

Kohtumine oli hea võimalus meelde tuletada: maailm ei saa kunagi valmis. Kui osade eesmärkide taha – nt abieluvõrdsus -, milleni jõudmiseks võrgustik on aastaid töötanud, saab täna juba linnukese teha – tehtud! -, siis mitmete teiste nimel töö alles käib.

Võrgustik tuli omal ajal kokku, et seista ühiselt selle eest, et võrdse kohtlemise seadus kaitseks kõiki gruppe võrdselt. 11 aastat hiljem tuleb jätkuvalt tõdeda, et seadus pakub puude, vanuse, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste alusel diskrimineerimise eest vaid osalist kaitset. Lisaks soovime, et võrdse kohtlemise seadusesse lisataks soolise identiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnused. Panustame karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) eelnõu menetlemise protsessi, et eelnõusse jõuaksid uute tunnustena lisaks puudele sisse ka vanus ning sooline identiteet, sooline eneseväljendus ja sootunnused. Plaanime kirjutada ÜRO inimõiguste nõukogu korralise ülevaatuse järgmise perioodi variraporti, et hinnata inimõigusalaste standardite ja kohustuste täitmist Eestis.

2013. aastal loodud võrdse kohtlemise võrgustik koondab vabaühendusi, mille üheks olulisemaks tegevuseks on seista oma sihtgrupi võrdsete õiguste tagamise eest. Võrgustikku kuulub 11 organisatsiooni. Loe võrgustiku kohta lähemalt.