Kõige olulisem sõnum, mis 9. novembril Eesti Inimõiguste Keskuse ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ühisseminaril “Kuidas luua toetav töökeskkond ATH-ga või autistlikule inimesele?” kõlama jäi, oli see, et iga inimene on – sõltumata oma eripäradest – unikaalne ja oma töötaja vajaduste ja ootuste mõistmiseks peab tööandja temaga otse rääkima. Enne seda aga looma turvalise ja avatud töökeskkonna, kus igaühel on võimalik ennast avada ning näidata, mida ta vajab, et kõige tulemuslikumalt tööd teha.

Haavatavus

Neuroerinevustega (nt autism, ATH, düsleksia, Tourette’i sündroom) käib senimaani kaasas negatiivne stigma, kohati ka arvamus, et tegemist on ebanormaalsuste, häirete või haigustega. Tööandjana tuleb keskenduda sellele, et eelkõige on tegemist eripäradega, mis võivad eeldada kohandusi töökeskkonnas ja -korralduses. Näiteks võivad ATH-ga ja autistlikud inimesed olla stressitundlikumad, millega arvestamine võib nõuda mõtlemist töökeskkonna kohandamisele. Sellised kohandused võivad tegelikult olla kasulikud kõigile, luues rahulikuma, selgema ja arusaadavama töökeskkonna. On väga oluline, et turvaline ja avatud suhtlemine oleks soositud ja et töötaja ei peaks kartma, et tema ausale avatusele järgneks karistus või mingisugused negatiivsed tagajärjed. Kindlalt on kasulik pakkuda töötajatele võimalus kujundada oma töökeskkonda, kaasa rääkida tööprotsessides ning anda vabadus otsustada, kuidas töötulemusteni jõutakse. Kasulikuks võib osutuda mentori või tugiisiku kaasamine, kellega töötaja saab nõu pidada ja kes teda toetab.

Rahu meeltele ja selgus ajule

Nii ATH-ga kui autistlikud inimesed võivad vajada rahulikumat keskkonda, kui tööl harjutud ollakse. See puudutab valgust, helisid, lõhnasid, aga ka temperatuuri siseruumides ning mööblit, mida inimene kasutab. Kindlasti tasub oma töötajatega läbi rääkida, mis nende vajadused on, mitte ise nuputada ja huupi muuta.

Läbimõeldult esitatud, eelkõige kirjalikud juhised aitavad selgust luua ja järge pidada. Inimesed võtavad teavet vastu eri kanalite ja meelte kaudu, sestap võib olla kasulik jagada infot suuliselt, kirjalikult, videovormis. Samuti tuleb anda aega ja võimalust kõike läbi mõelda ning olla valmis selleks, et töötaja annab tagasisidet ja eri sisendeid kirjalikult, mitte suuliselt.

Kui tööl pole võimalik tagada pidevat vaikust ja rahu, siis on kasulik, kui on olemas eraldi vaikne, sensoorselt rahulik ruum, kus saab puhata, lasta meeltel rahuneda. Kui autistlikul inimesel pole võimalik õigeaegselt puhata, siis ta võib kogeda äärmiselt tugevaid tundeid, millega tal on keeruline hakkama saada. Seepärast on oluline selliseid olukordi ennetada ja luua keskkond, kus inimene saab töötada temale sobivas õhustikus ning vajadusel puhata.

Loovus ja innovatsioon

Kui töökeskkond toetab neuroerinevustega töötajaid ja nad saavad end tööl maksimaalselt teostada, siis see võib kaasa tuua rohkem loovust ja innovatsiooni ning uudseid lahendusi, sest ATH-ga ja autistlike inimeste ajud toimivad erinevalt neurotüüpiliste inimeste ajudest. Seepärast oskavad nad pakkuda ootamatuid vaatenurki ja lähenenda ülesandepüstitustele uudsel moel.

Kuidas oma töökeskkonda toetavamaks muuta?

Tavapäraselt hakkab kõik teadmistest ja oskustest ning on oluline koolitada kõiki, kes organisatsioonis inimesi juhivad. Samuti võib olla vajalik koolitada töötajaid, kes otseselt ATH-ga või autistliku inimesega kokku puutuvad. Hea lahendus on pakkuda neuroerinevusega töötajale koolitatud tugiisik või mentor, kes oskab toetada ja pakkuda lahendusi, mis aitavad tööle keskenduda ja töörahulolu leida.

Kindlalt tuleb alati konkreetse töötajaga tema vajadustest rääkida, sest iga inimene on unikaalne. Samuti on igaühel isiklik vastutus enda töörahulolu eest seista ja seepärast tuleb tööandjal töötajaga koos lahendusi otsida.

Lisainfo

ATH:

• Sladid seminarilt
• Eesti ATH Liit, kodulehel on ATH-ga inimeste kogemuslugusid ja kontaktid
• Facebooki grupp, kus saab jagada, küsida nõu ATH teemadel.
• ATH liidu Facebooki leht – jooksev teave ATH teemadel
• Raamat “ATH 2.0 Lapsepõlvest täiskasvanueani” annab hea teaduspõhise ülevaate ATH-st

Autism:

• Slaidid seminarilt
• Eesti Autistlike Naiste Ühing
• Facebooki grupp küsimuste ja vastustega. Sellesse gruppi on oodatud kõik, kes tahavad autismi ja sellega seonduvate teemade kohta autistide endi käest infot ja nõu küsida, suurima rõõmuga vastame ka tööandjate küsimustele.
• Autistide oma pesa Facebookis – see grupp on mõeldud eelkõige autistidele endile turvaliseks virtuaalseks suhtlusruumiks ja tugigrupiks.