Inimõiguste keskus osaleb partnerina rahvusvahelises projektis SafeNet, mille eesmärk on monitoorida sotsiaalmeedias esinevat vaenu ning analüüsida selle sisu. Projekti juhtpartner on internetis leviva vaenukõne vastu võitlev rahvusvaheline võrgustik INACH, kaasatud on 21 vabaühendust üle Euroopa. Vaenu monitooritakse kahekuiste intensiivsete tsüklite kaupa ja ühtse metoodika alusel kõikides projektis osalevates riikides.

Projekti teise monitooringuperioodi (aprill – mai 2023) kohta raporteeris Eesti Inimõiguste Keskus Facebookile ja TikTokile kokku 108st vaenukõne juhtumist. Ülekaalukalt enim oli vaen suunatud kahe grupi/tunnuse vastu: pagulased (40.7%) ja seksuaalne sättumus (38.9%). Lisaks puudutasid selle perioodi vaenukõne juhtumid tunnuseid nagu etniline päritolu, usulised tõekspidamised, rassism ja sooline identiteet.

Vaenukõne leviku poolest eristub kahe monitooringutsükli põhjal Facebook, kuna raporteeritud 108-st juhtumist 99 leidsid aset just seal. Samas on Facebooki näol tegu platvormiga, mis reageerib vaenule sisukalt, eemaldades üle poole vaenukõne juhtumitest. TikTokis puudutasid kõik sel perioodil leitud juhtumid homofoobiat ja mitmed neist olid sisult äärmuslikud ehk sisaldasid otseseid üleskutseid kahjustada grupi vara, elu ja tervist. Teistel sotsiaalmeedia platvormidel keskuse töötajad, praktikandid ja vabatahtlikud sel korral vaenukõneks kvalifitseeritavat sisu ei tuvastanud.

Sotsiaalmeedias esineva vaenukõne monitoorimise metoodika tuleneb Euroopa Komisjoni vastavast tegevusjuhendist. Nimelt leppis Euroopa Komisjon 2016. aasta mais Facebooki, Microsofti, Twitteri ja YouTube’iga kokku, et internetis leviva ebaseadusliku vaenukõne ennetamiseks ja selle leviku vastu võitlemiseks tuleb rakendada ebaseadusliku vaenukõne vastase võitluse tegevusjuhendit. Muuhulgas peaks see kokkulepe tagama tõhusa süsteemi ebaseaduslikust vaenukõnest teavitamiseks erinevatel sotsiaalmeediaplatvormidel. Hiljem liitusid kokkuleppega ka TikTok ja Instagram.