Monika Riso: tahan näha vaeva, et muuta meie ühiskond võrdsemaks ja turvalisemaks

Monika Riso on värske keskuse inimõiguste saadik. Kevadel pani ta end vabatahtlikuna kirja, nakatas oma laheda entusiasmiga ja hakkas kohe mitmekesisuse kuu raames keskuse tegemistes kaasa lööma. Igapäevaselt töötab Monika asjaajamise spetsialistina Haridus- ja Noorteametis ning omandab sotsioloogia bakalaureusekraadi Tallinna Ülikoolis. Vabal ajal joogatab, tantsib (hetkel dancehalli) ja maalib. Värske saadikuga tegi lühiintervjuu keskuse kogukondlike tegevuse eestvedaja Marleen Armei.

Murekohti leidub Eesti ühiskonnas seinast seina, riigi tasandilt kuni üksikisikuni, sealjuures on ka mitmeid võimalusi, kuidas kaasatud olla. Miks tundsid, et inimõiguste saadikuks olemine on just see õige samm, mis aitaks sul inimõiguste eest seista?

See tundus kõige kättesaadavam võimalus panustada, kõige universaalsem, suure mõjualaga, mitmetahuline ja tegevused puudutavad kõiki inimesi. Saadikuks olemise võimalus turgutas kohe motivatsiooni – teadsin, kui see annab mulle nii palju positiivseid emotsioone, siis pean seda tegema.

On levinud arusaam, et inimõiguste kaitsjad on tihtipeale noored, liberaalsed, tulihingelised ning kohati lausa liiga tundlikud ja seisavad vaid vähemuste õiguste eest. Kelle jaoks on inimõiguste saadikuid vaja ning milline peab olema üks hea inimõiguste saadik?

Inimõigused on ikka kõigile inimestele nagu mõiste ise ka viitab. Vähemusi tuuakse esile, sest masside ja enamuste inimõigusi ei rikuta ega riivata nii palju, kui väiksemate gruppide õigusi. Ei saa kunagi ette näha, mil ükskõik kes meist võib sattuda vähemusgrupi osaks. Meil kõigil kuluks ära kindlustunnet, et meie ühiskond ja kogukonnad meie ümber toetab meie elusid ning meie kõigi õigused oleksid tagatud. Hea inimõiguste saadik seisab inimõiguste eest, on tegus ning kannab edasi väärtusi, mis tagavad võrdsed õigused kõigile.

Mis on sinu arust inimõiguste saadiku töös kõige tänuväärsem?

Kõige tänuväärsem on olla inimestega koos, kogukonnas, kus kõik seisavad ühiste väärtuste eest ning näevad üheskoos vaeva, et muuta meie ühiskond võrdsemaks ja turvalisemaks meie kõigi jaoks.

Mis võib osutuda aga suurimaks väljakutseks?

Eks see klassikaline ajapuudus ikka. Kuna käin täiskohaga tööl ja täiskohaga päevaõppes, siis aeg on ikkagi piiratud ressurss. Aga see on kindlasti väärt seda – panustan oma aega suurima heameelega.

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#inimoigused #inimoiguste-saadik
Ostukorv