Inimõiguste keskuse töötajad käisid Riias kogemusi vahetamas Baltikumi organisatsioonidega, kes nõu ja jõuga aitavad Ukraina kriisi tõttu kodust lahkuma pidanud inimesi. Eestis, Lätis ja Leedus on ÜRO Pagulasametil (UNHCR) mitmeid eriilmelisi partnereid, kellega koostöös seistakse selle eest, et siia jõudnud pagulastel oleks meie juures võimalikult turvaline elu. Eestist on UNHCR-i partneriteks Ukraina pagulaste toetamisel Eesti Inimõiguste Keskus ja Eesti Pagulasabi ning mõlemad organisatsioonid olid ka Riia kohtumisel esindatud. 

Oma kodust karmidel tingimustel lahkuma pidanud inimestel on uues riigis palju väljakutseid. On omamoodi väljakutse säilitada enda füüsilist, vaimset, materiaalset ja õiguslikku heaolu, uus keel ja kultuur teevad selle veelgi keerulisemaks. Pagulastega igapäevaselt kohtudes ja nendega rääkides saame infot, mis aitab meil paremini mõista nende muresid ja rõõme ning analüüsida, mida saaksime omalt poolt teha, et situtsiooni parandada. Teinekord piisab, kui kirjeldada Eesti meditsiinisüsteemi põhimõtteid või selgitada, kuhu pöörduda lasteaiakoha leidmiseks. Mõne muu murega peame võtma kontakti teiste organisatsioonide või riigiga, et pöörata tähelepanu ja leida lahendusi süsteemsematele probleemidele, nagu näiteks keelekursuste kättesaadavus Eesti erinevais paigus ja eri aegadel töötavatele põgenikele.

Baltikumiülesel kohtumisel arutlesime võimaluste ja murekohtade üle, vahetasime ideid ning tundsime samaaegselt nii suurt motivatsiooni edasi tegutseda kui ka vajadust erinevate ressursside järele. Oleme Eesti Pagulasabiga koos juulist alates korraldanud 60 koosviibimist üle Eesti, kus erisuguste tegevuste juures oleme kohanemise teemadel vestelnud sadade ukrainlastega. Leedus tegeleb sarnase tööga pikaajalise kogemusega Leedu Punane Rist, kes räägib riiklikul tasandil kaasa migratsiooni ja integratsiooniteemadel. Lisaks tegeleb Leedus pagulaste toetamisega Artscape agentuur, mis kaasab haavatavaid gruppe loomingulistesse tegevustesse, mida viivad omakorda läbi professionaalsed kunstnikud ja terapeudid (draamateraapia).

Lätis jälgib inimõiguste olukorda Läti Inimõiguste Keskus, kes järgmisel aastal tähistab juba 30ndat tegevusaastat! Gribu palīdzēt bēgļiem (Tahan aidata pagulasi) sai 7 aastat tagasi alguse proaktiivsestest inimestest, kes soovisid midagi ära teha pagulaste eluolu parandamiseks. Nüüdseks on nad mitmeid vabaühendusi koondav katusrorganisatsioon, kus suure osa olulisest tööst teevad oma väärtusliku ajaga panustavad vabatahtlikud.
Eraldi olid fookuses õigusvaldkonna teemad. Keskuse juristid jagasid oma kogemusi nii Läti kui ka Leedu juristidega ja UNHCR-i töötajatega. Leiti, et Baltikumil on ühiseid murekohti ning tihedam koostöö on teretulnud, et probleemidele kiire ja efektiivne lahendus leida. Hetkel on suurimaks probleemiks piiril toimuv ja suhtlus avaliku võimu kandjatega. Toodi välja, et praegune Ukraina kriis on eriti esile toonud mured, mis esinesid ka varem, aga pole tänaseks päevaks lahendust leidnud.

Osalejad tõdesid, et partneritelt saadi häid mõtteid ning plaanis on suurendada koostööd Balti riikide vahel. Keskust esindasid Riia kohtumisel pagulasvaldkonna juristid Uljana Ponomarjova ja Kertu Tuuling, kogukonna projektide eestvedaja Marleen Armei ning keskuses Ukraina kogukonna teemadega tegelevad Diana Olesjuk ja Oleksandra Klotka.

Projekti rahastab ÜRO pagulasamet UNHCR.