Inimõigused on osa meie kõigi igapäevast – need on õigused, mis puudutavad võrdsust ja isikuvabadust. Inimõigus on tunda end turvaliselt ja täisväärtusliku ühiskonna liikmena, vaatamata oma puudele, soole, vanusele, rahvusele, keelele, seksuaalsusele, religioonile või nahavärvile. Iga inimene ootab oma kodulinnas, koolis või töökohal diskrimineerimiseta võrdseid õigusi ja väärikust. Inimõigustega ühiskond on õnnelik ühiskond. Ja just kohalikud omavalitsused saavad palju ära teha, et kõigi Eesti inimeste inimõigused oleksid kaitstud.
Siin on inimõiguste keskuse soovitused, kuidas seda teha:
Panustage koalitsioonilepingutes inimõiguste ja võrdse kohtlemise austamisele.
Eelkõige tähendab see, et omavalitsus järgib tegevustes põhiõigusi ja tagab võrdsed võimalused oma erinevatele elanikerühmadele. Muu hulgas tuleb tagada ligipääs omavalitsusasutustele ja avalikele teenustele nii füüsilises keskkonnas kui veebis. Halb ligipääsetavus ei mõjuta vaid liikumis- või nägemispuudega inimeste, aga ka eakate, laste, lapsevankriga liikujate, krooniliste või ajutiste haiguste ning paljude teiste elukvaliteeti. Lisaks paneme südamele, et teenuste pakkumisel tuleb meeles pidada, et peresid on erinevaid, ja tunnustada ka samast soost partnerite peresid.
Kasulikud viited:
Lisainfot võrdse kohtlemise põhimõtete kohta leiab meie võrdse kohtlemise käsiraamatust ja erinevate inimõiguste teemade kohta saab hea ülevaate inimõiguste giidist. Veebilehtede ja rakenduste loomisel lähtuda ligipääsetavuse nõuetest.
Liituge Eesti mitmekesisuse kokkuleppega.
Mitmekesisuse kokkulepe on vabatahtlik kokkulepe, millega liitudes kinnitab avaliku sektori organisatsioon, vabaühendus või ettevõte, et austab inimeste mitmekesisust ning väärtustab võrdse kohtlemise põhimõtet nii oma töötajate, partnerite kui klientide seas. Teiste avaliku sektori organisatsioonide seas on kokkuleppega liitunud näiteks Keskkonnaagentuur, Kultuuriministeerium, Hiiumaa vallavalitsus, Töötukassa ja Häirekeskus.
Valitsemine ja avaliku raha kasutamine peab olema eetiline ja läbipaistev ning oma tegevuses tuleb järgida andmekaitse reegleid ja kaitsta elanike privaatsust.
Isikuandmeid peab töötlema vastavalt kehtivatele nõuetele ja standarditele, tuleb edendada läbipaistvat andmetöötlust. Kodulehel, dokumendiregistrites või muul kujul ei tohi isikuandmeid avaldada õigusliku aluseta. Uute rakenduste ja muude uuenduslike digilahenduste loomisel tuleb pidada lugu inimeste privaatsusest ja isikuandmetest. Lähtuda security by design and by default põhimõttest – luues turvalised lahendused, väldime andmelekkeid ja tagame inimeste privaatsuse. Vajadusel konsulteerida Andmekaitse Inspektsiooniga (AKI).
Kasulikud viited:
AKI on läbi viinud kohalike omavalitsuse veebilehtede ja dokumendiregistrite seire, kus hinnati läbipaistvust ja isikuandmete kaitset. Endiselt on relevantne, kuidas abistada inimesi avalikest arvutitest koroonatõendi väljastamisel. Küberintsidentide korral teavitada Riigi Infosüsteemi Ametit.
Vältida vaenukõnet ja mitte alavääristada eri vähemusrühmadesse kuuluvaid elanikke.
Sõnavabadus tähendab, et igaüks – ka avaliku elu tegelane või ametnik – peab vastutama oma sõnade eest. Vaenukõne alavääristab inimesi seepärast, kes nad on – nende nahavärvi, etnilise päritolu, rahvuse, keele, usuveendumuste, soo, sooidentiteedi, seksuaalsättumuse, puude või vanuse pärast. Vaenukõne õhutab sallimatust ja vägivalda, luues keskkonna, kus teatud inimeste diskrimineerimine ja ründamine oleks justkui õigustatud. Samas just oma kodus ja kogukonnas peab olema igaühel võimalik tunda end turvalisena. Vaenu õhutamine takistab vähemusse kuuluvate inimeste panust ja osalemist nii valitsemises kui kohaliku tasandi algatustes.
Rohkem infot vaenukõne kohta leiab inimõiguste keskuse kodulehelt.
Pakkuge Eestisse saabunud rahvusvahelise kaitse saajatele tuge ja kodu.
Sotsiaalkindlustusamet pakub abi ja nõu ning korraldab kokkuleppel kohaliku omavalitsusega rahvusvahelise kaitse saaja elama asumise omavalitsusse. Loe rahvusvahelise kaitse saaja vastuvõtmise ja tema õiguste-kohustuste kohta lähemalt Riigiteatajast. Samuti soovitame otsida koostöövõimalusi Eesti Pagulasabiga, kes kaardistab erinevaid elu- ja töökohtade, asjade ja teenuste pakkumisi.
Kasulikud viited:
Kultuuriministeeriumi eestvedamisel valmis 2020. aastal juhendmaterjal kohalikele omavalitsustele „Ülevaade lõimumis- ja kohanemisvaldkonna teenustest Eestis“. Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel on valminud kohanemis- ja lõimumisteenuste veebikeskkond LINDA, kus saab tutvuda erinevate riigi tugiteenustega ning leida lahendusi kohanemist ja lõimumist soodustavatele olukordadele.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan