Meil on tõeliselt hea meel, et inimõiguste keskuse tiimiga on liitunud uus assistent Joosep Nahkor. Ehkki ametlikult alustas Joosep keskuses tööd eelmisel esmaspäeval, on ta juba pikalt meie tegemistes vabatahtlikuna kaasa löönud. Rõõmuga tutvustame uut kolleegi ka meie toetajatele.
Kas ja kuidas oled jõudnud sisse elada?
Seni tunnen, et olen juba suutnud täitsa edukalt oma kanda teie seas kinnitada ja eelmise assistendi ülesanded üle võtta. Olgugi, et vähe hektiliselt meilivestlusi läbi kammides. Ma kirjeldaksin oma sisseelamist kui väga sujuvat ja lootusrikast kogemust. Tunnen, et kõik kolleegid on olnud väga vastutulelikud ja see annab mulle ka kindlustunde, et tegin tõeliselt õige valiku siinse tiimiga liitudes.
Olen ka varasemalt põgusalt kokku puutunud paljude ülesannetega, mis mu igapäevaelu nüüd täidavad. Ma arvan, et selles töös tuleb enim kasuks mu loomupärane süstematiseeritus. Assistent peab meeles pidama terve hulga kohustusi ja infot, mistõttu olen ma juba praegu hakanud oma töös avastama mustreid, mille süstematiseerimise läbi oma elu lihtsamaks teha.
Millega sa varasemalt tegelenud oled?
Elu on mind viinud väga eri taustaga kohtadesse. Eelneva töö ja hariduse valguses näin ma mõnele ehk väga otsustusvõimetuna. Aga tänu saadud kogemustele tunnen end pädevalt ja olen õppinud vastu võtma iga ülesannet, mis mu teele satub, samal ajal õpihimu säilitades. Uued kogemused ja teadmised on alati olnud mu elus juhtivaks jõuks ning keskuseski loodan kogemustepagasit täiendada.
Eelnevalt töötasin ma Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses, kus puutusin kokku äärmiselt mitmekülgsete tööülesannetega. Küll sai oldud hooldustöötaja ametis, üritustel fotograaf, administraator või arvutiõpetaja. Enne seda töötasin ilusalongis kulmutehnikuna ja abilisena hobusetallis. Praegu õpin Tallinna tehnikakõrgkoolis keskkonnatehnoloogia ja -juhtimise eriala kolmandal kursusel ning enne aitasin ka üliõpilasesinduses koolielu korraldada.
Miks soovisid inimõiguste keskusesse tööle tulla?
Vabatahtliku töö käigus on minuni jõudnud palju just LGBT-kogukonda puudutavad teemad. Samas pole külmaks jätnud ka loomaõigused, keskkonnateemad ja üleüldse inimõigused. Alustasin ju inimõiguste keskuseski vabatahtlikuna, eelkõige motivatsiooniga olla kursis Eestis toimuvaga ja panustada millegi tähtsa arengusse. Koroonaviiruse tõttu tunnen, et sellest viimasest on aga jäänud vajaka, mistõttu tahtsin veel tõsisemalt keskuse tegevuses osaleda.
Keskuses töötamine on minu jaoks justkui loogiline järg. Ma pole kindlasti enesekeskne inimene. Ma otsin igal pool võimalusi endast midagi anda, kuna mulle meeldib olla kasulik. Sealjuures kipun aga vahel unustama, et sama palju kui annad, tuleb ka kusagilt vastu võtta. Inimõigused, olgu need LGBT-õigused, pagulasteemad või eakate tööhõive, puudutavad paratamatult igaühte meist. Teadmine, et nüüd mõtlen igapäevaselt aktiivselt kõigile mu ümber ja teiste muresid lahendades panustan maailma, milles ma ka ise elada tahan, loob ideaalse tasakaalu selleks enesele tagasi andmiseks.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan