“Igaüks meist saab seista LGBT-õiguste eest. Ära vaata mööda, kui näed ebaõiglust ja astu vähemuste kaitseks välja!” pani keskuse jurist Uljana Ponomarjova kõigile südamele 2. juulil LGBT-kogukonna toetusüritusel Vikervelo peetud kõnes.

“Kallid inimõiguste sõbrad, mina olen Uljana Eesti Inimõiguste Keskusest

Oleme keskusega LGBT-kogukonna õiguste eest seisnud asutamisest saadik – nii avalikkuses kui kohtusaalis – sest ka LGBT-õigused on inimõigused.

Kümne aasta jooksul oleme tellinud viis avaliku arvamuse uuringut LGBT-õiguste teemadel, millest värskeima avaldasime juunikuu alguses. Alates esimesest uuringust 2012. aastal on Eesti elanike hoiakud muutunud oluliselt positiivsemaks ja aina enam inimesi toetab LGBT-õigusi. Kõige suurem muutus on toimunud just viimase kahe aastaga.

Pilt läheb justkui aina ilusamaks. Kuid sellele vaatama on LGBT-kogukonnas hirm diskrimineerimise, ebaõiglase ja ebavõrdse kohtlemise ees jätkuvalt reaalne probleem.

On meie riigijuhtide ülesanne tagada, et kõik Eestis elavad inimesed tunnevad end kaitstult ja turvaliselt nii kodus, koolis, tööl kui ka tänaval. Vahetegemine oma inimeste vahel nende kuuluvuse või omaduste tõttu, ei ole kunagi õigustatud. Seega on riigil viimane aeg astuda samme, et võtta vastu vajalikud seadusemuudatused, et kõigile oleksid tagatud võrdsed õigused ja vabadused.

Esiteks – kas pole mitte irooniline, et isegi meie võrdse kohtlemise seadus ei kohtle kõiki inimesi võrdselt? Tänane seadus pakub vähem kaitset usutunnistuse, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel, keelates diskrimineerimise vaid tööelus. Kuid näiteks eluaseme, tervishoiu või hariduse valdkonnas võib võrdse kohtlemise seadus jätta need inimesed hätta.

Teiseks – ka kooseluseaduse rakendusaktide puudumine on ilmekas näide sellest, et LGBT-inimestele on õigused tagatud vaid osaliselt, mistõttu on kümned pered pidanud oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduma. Eesti rahva toetuse kasv kooseluseadusele on olnud järjepidev ja meie viimase uuringu kohaselt toetab seda 64% elanikest. Pea pooled (45%) arvavad, et riigikogu peaks vastu võtma ka rakendusaktid.

Mistõttu on kurb – pigem nüüd juba isegi piinlik – et pea seitse aastat on möödunud kooseluseaduse vastuvõtmisest, aga seadus ise on endiselt poolik. Riigikogul on tagumine aeg mõista, et kooseluseaduse rakendusaktid tuleb vastu võtta, et kõik Eestimaal elavad pered tunneksid end kaitstult.

Kolmandaks – vaid mõned päevad tagasi kuulsime, kuidas Telliskivis ründasid kaks homofoobi LGBT-inimest. See juhtum ei ole erandlik.

Eestis tuleb hakata vaenukuritegudega vastu tõsisemalt võitlema, sest praegu puuduolev seadusandlus teeb ohvrite märkamise ja aitamise väga keeruliseks. Oleme veendunud, et karistusseadustikus peab vaen olema raskendav asjaolu, et Eesti saaks olla riik, kus kõik inimesed tunnevad end turvaliselt.

Jah, meie riigil on oma rahva kaitsmiseks veel palju-palju tööd teha. Kuid sellele vaatamata tunneme, et on ka põhjust rõõmustada. Ainuüksi juba tänase imetoreda õhtu pärast! Suur-suur aitäh korraldajatele korraldamast ja kutsumast!

Nähes nii paljusid tublisid LGBT-kogukonna liikmeid ja toetajaid, on igati selge, miks keskuse LGBT uuring näitab, et Eesti rahva enamus on sõbralik ja aitab meil seista kõigi inimõigusi austava ühiskonna eest.

Eestis on väga palju tublisid kodanikuaktiviste ja vabaühendusi, kes tegutsevad iga päev selle nimel, et Eestis oleks kõigil parem elada. Inimõiguste keskus soovib tänada LGBT-kogukonna liikmeid, toetajaid, keskuse partnereid ja heldeid annetajaid.

Igaüks meist saab seista LGBT-õiguste eest. Ära vaata mööda, kui näed ebaõiglust ja astu vähemuste kaitseks välja! Või kui tunned, et su enda käed jäävad lühikeseks, siis toeta inimõigusorganisatsioone, kellele saad loota. Hakates inimõiguste keskuse püsiannetajaks võid kindel olla, et me jätkame iga päev professionaalset, sihikindlat ja südamega tehtud tööd, et Eestis oleksid iga inimese õigused tagatud ja kaitstud, sõltumata sellest, kes ta on või keda ta armastab.”