OpCode projekti raames valmis teine sotsiaalmeedias leviva vaenukõne analüüs. Sel korral oli fookuses naistevastane vaen. Terve jaanuari monitoorisid eksperdid Rumeenias, Eestis, Poolas, Hispaanias ja Slovakkias ühismeediaplatvorimide postitusi ja kommentaare, kasutades selleks märksõnu, mida saab seostada naiste ja nendevastase vaenuga.

Eesti kohta võib välja tuua kolm peamist narratiivi:

1. Ahistamise ja seksuaalsete rünnakute (sh vägistamise) vähendamine või eitamine. Eraldi paistab silma nende naiste, kes on rääkinud isiklikust kogemusest, väidete häbistamine ja kahtluse alla seadmine.
2. Ohvrisüüdistamine. Paljud postitused ja kommentaarid toetavad soolise vägivalla nähtusi ohvreid süüdistades. Arvustatakse ohvri riietust, käitumist ja ka varasemaid tegusid.
3. Eraldi puudutab sotsiaalmeedias leviv vaen ja seksism naispoliitikuid. Mitmed kommentaarid naispoliitikute suunas kannavad endas sõnumit, millega naisi poliitikas hirmutatakse ja vaigistatakse. Sellised rünnakud objektistavad naispoliitikuid, rünnates nende riietust või seades küsimuse alla nende teadmised. Lisaks puudutavad sotsiaalmeedia narratiivid soorolle, mille kohaselt on naised loodud koju ja lapsi kasvatama, mitte aga poliitikasse.