Tehnoloogilised lahendused koroonavõitluses peavad austama põhiõigusi

Euroopa Liidu põhiõiguste ameti (FRA) värske aruanne näitab, et mitmed valitsused otsivad abi tehnoloogiast, et jälgida ja piirata COVID-19 levikut. Valitsused, mis kasutavad tehnoloogilisi lahendusi, et kaitsta rahvatervist ja seljatada pandeemia, peavad austama iga inimese põhiõigusi.

FRA teine „Koroonaviiruse pandeemia ELis: mõju põhiõigustele” aruanne vaatleb meetmeid, mida Euroopa Liidu liikmesriigid kasutavad pandeemia lahendamiseks, et tuua esile õigusi austavaid lähenemisviise, millest teised liikmesriigid saaksid õppida.

Aruanne rõhutab, et valitsused peavad pandeemiaga võideldes hoolikalt ja korrapäraselt hindama meetmete mõju inimeste põhiõigustele:

  1. Kasutajate andmed, nende privaatsus, andmekaitse ja muud õigused: paljud riigid lubavad politseil ning tervishoiuasutustel juurdepääsu telekommunikatsiooniteenuste pakkujate liikumis- ja asukohaandmetele, et jälgida näiteks karantiinis olevaid inimesi. Valitsused kavandavad ka kontaktijälgimise äppide väljatöötamist, et ohjeldada viiruse levikut. Mitmed riigid konsulteerisid andmekaitseasutuste ja/või ekspertidega, et tagada äppide vastavus ELi andmekaitse-eeskirjadele.

Valitsused peavad tagama, et nad rakendavad rahvatervise kaitsmisel kõiki põhiõiguste seaduslikke tagatisi, sealhulgas vaba ja teadlikku nõusolekut, ega laienda kogutud isikuandmete kasutamist.

  1. Eriolukorrad: pandeemiaga toimetulekuks olid mitmed valitsused kehtestanud eriolukorra/sellega samaväärse olukorra või seda pikendanud.

Valitsused peavad hoolikalt hindama eriolukorra meetmete mõju põhiõigustele, kui piiratakse või jõustatakse liikumis- ja kogunemisvabadust.

  1. Igapäevaelu: kõik ELi valitsused säilitasid füüsilise ja sotsiaalse distantsi hoidmise meetmed. Sellel oli laiaulatuslik mõju põhiõigustele, nagu liikumis- ja kogunemisvabadus. Rahvatervise kontrolli eesmärgil peatasid mõned riigid varjupaigamenetluste läbiviimise. Meetmed mõjutasid ka töö, hariduse ja õiguskaitse kättesaadavusega seotud õigusi. Kuna aprillis jäid peaaegu kõik õppeasutused suletuks, läksid osad üle distantsõppele.

Valitsused peavad leidma mooduseid, kuidas kaotada ebavõrdsus nende laste suhtes, kelle jaoks on distantsõppele juurdepääs raskendatud. Nende hulka võivad muuhulgas kuuluda sisserändajate või vähemuste lapsed, vaesemate perede lapsed ja puuetega lapsed.

  1. Haavatavad rühmad: mõned inimesed on suuremas ohus kui teised, kuna füüsiline distantseerumine on raskendatud hooldekodudes ja vanglates või ülerahvastatud kodutute varjupaikades. Kodus püsimise meetmed mõjutavad ebaproportsionaalselt näiteks romasid, kelle toimetulek sõltub sageli välitingimustes nagu turgudel töötamisest.

Valitsused peavad jätkama lahenduste pakkumist, et toetada haavatavaid rühmasid vastavalt nende konkreetsetele vajadustele.

See on FRA teine ​​aruanne, mis keskendub koronaviiruse mõjule 27 ELi liikmesriigis ja hõlmab ajavahemikul 21. märts kuni 30. aprill rakendatud meetmeid. Aruanne sisaldab ka FRA põhiõiguste uuringu tulemusi inimeste teadlikkuse kohta oma mobiiltelefonide privaatsusseadetest.

Eesti poolt esitas FRAle ülevaate Eesti Inimõiguste Keskus. Põhjalikku ingliskeelset aruannet Eesti kohta saab lugeda siit.

Annetades toetad inimõigusi!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse! Ka väikesel summal on kaal, kui suure südamega inimesi on hulganisti.

Annetan
#inimoigused