Koroonaviiruse vastu võitlemisel tuleb kaitsta rahvatervist, aga ka inimõigusi

Euroopa Liidu põhiõiguste ameti (FRA) värske aruanne näitab, et valitsuste meetmed COVID-19 viiruse vastu võitlemisel mõjutavad sügavalt kõigi põhiõigusi, sealhulgas õigust elule ja tervisele. Eriti mõjutab valitsuste tegevus juba niigi haavatavatesse ja riskirühmadesse kuuluvate inimeste nagu vanurite, laste, puuetega inimeste, romade või pagulaste õigusi. Inimõiguste austamine ja rahvatervise kaitsmine on meie kõigi huvides ning need peavad käima käsikäes.

Eesti poolt esitab FRAle ülevaate Eesti Inimõiguste Keskus. “Kõik kriisi ajal kohaldatavad meetmed peavad olema kaalutletud, proportsionaalsed ja kooskõlas inimõigustega,” ütles keskuse jurist Liina Laanpere. “Oluline on ka meetmete avalik põhjendamine ja riigi tegevuse läbipaistvus,” lisas ta. Keskus hoiab hoolikalt kriisiaja piirangutel ja nende põhjendustel silma peal ning analüüsib neid inimõiguste vaatepunktist ka edaspidi.

FRA aruandes „Koroonaviiruse pandeemia ELis: mõju põhiõigustele” vaadeldakse meetmeid, mida Euroopa Liidu liikmesriigid kasutavad pandeemia lahendamiseks, et tuua esile õigusi austavaid lähenemisviise, millest teised liikmesriigid saaksid õppida.

See keskendub neljale küsimusele, rõhutades vajadust hoolikalt ja regulaarselt hinnata mõju inimeste põhiõigustele, kui valitsused reageerivad pidevalt arenevale pandeemiale:

  1. Igapäevaelu: valitsuse tegevusel on olnud laiaulatuslik mõju põhiõigustele, nagu liikumis- ja kogunemisvabadusele, samuti töö, tervise ja haridusega seotud õigustele.

Sotsiaalsed ja füüsilised distantsi hoidmise meetmed – ehkki riigid on need kasutusele võtnud erineval ajal ja erineva tugevusega, ei tohiks need viia sotsiaalse eraldatuseni.

  1. Haavatavad rühmad: mõned inimesed on haavatavamad kui teised, näiteks vanurid, lapsed, haiged, romad, pagulased, kodutud, vangid.

Suurem kaitse – Euroopa Liidu riigid peaksid kaitsma hooldekodudes, vanglates või pagulaskeskustes asuvaid inimesi, kuid neid mitte isoleerima. Riigid peaksid välja töötama sihipärased meetmed haavatavatele rühmadele, nagu näiteks koduvägivalla ohvritele varjupaikades, ja tagama tervishoiuinfo kättesaadavuse neile, kelleni tavapärane sõnumite edastamine ei pruugi jõuda.

  1. Rassism: COVID-19 pandeemia on kutsunud esile sagedasemad rassistlikud ja ksenofoobsed rünnakud, eriti just Aasia päritolu inimeste vastu.

Aruandlus – Euroopa Liidu riigid peaksid hoolikalt jälgima rassistlikke ja ksenofoobseid juhtumeid ning sellistest kuritegudest teatama, neid uurima ja kurjategijaid vastutusele võtma.

  1. Valeinformatsioon ja andmekaitse: peaaegu kõikides Euroopa Liidu riikides levib pandeemia kohta valeinformatsiooni. Paljud riigid koguvad andmeid viiruse leviku ohjeldamiseks.

Andmekaitse tagamine – Euroopa Liidu riigid peaksid olema valvsad ja tagama tervise kaitsmisel kõikide andmekaitse meetmete rakendamise.

See aruanne on esimene kolmest ja selles vaadeldakse veebruaris ning märtsis kehtinud valitsuse meetmete mõju inimeste põhiõigustele. Järgmised aruanded, mis käsitlevad koroonaviiruse mõju 27 Euroopa Liidu liikmesriigis, avaldatakse mais ja juunis.

Põhjalikku ingliskeelset ülevaadet Eesti kohta saab lugeda siit.

Annetades toetad inimõigusi!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse! Ka väikesel summal on kaal, kui suure südamega inimesi on hulganisti.

Annetan
#inimoigused